Mateus 26

Buka Tumute (KPX) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Iesuu hoto ke bahata loui au esemu haivei gabiaito tota abuho loui avoe,
1 — ausente —
2 “La hilokage vani abuita uoholisege Diue vahaeho vani Basova kena lohoi. Ige vani kemo ata molena Atae Eseho haiai mai atae toela ovege abuna mai idie domo hamai.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Iesuu kateai lousege dubu nalimale kosiveau, Diue menaka loui haivemaleau isi oe kosive keau igaetoai dubue kosive baluga Kaiabasi oe loholu.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Keve lohoale Iesu maveve humaha kaovai isiviale lobohavoi mai hamage au hatai.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Isi mole namigevei avoe, “Nahi vahaeho vani kemo va halevai. Kosealemo nahiabuna kemo mage ataeabuna ke elehai itumulahai nahie havei.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Kateisege Iesuu Betenie subuta lebolasi male Saimoni ke oe lovi ima.
6 — ausente —
7 Avuti lovi isege keate moleu deholo mole hagote mai lohoale kinavemo ehosivanu. Deholo ke ibinau balugataho.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Kateige Iesu esemuiau ke elehai itumulahai mole namigevei avoe, “Senisi ke ibinau balugataho. Iale osiohoike keate keu ke bahata ehosivahatunu.
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Abege au ke mai voiai kemo moni baluga malei kunaiholimale kebia ovege duave.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Kateai louge Iesuu ke evisi abuho loui avoe, “La osiohoike hoto kateale loui keate ke aiohavoma. Keu daemo vaveve duaike au ke vanu.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Vani bahata kunaiholimale keabuna lahehi usege lana bae kebia tedaevegeve. Isito dau bae lahehi vani bahata ui egealivebene.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Keate kou senisi mai daemo ehosivale keu koseanu. Di hativeveu aike vuguvuguike vage au ke vai di vava hoesehavonu.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Seleveta di la namigevege evive. Di esemuiabuna oleve keve tiliege hotoe dua loui ata haivei keate kou vale keta loui ata namigevege abuna au onole vale ke huhulahagei.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Iesu esemu tuelo (12) kebiamo ata mole ivi Diudasi Kaliota keu dubu nalimale kosive kebiae tinu.
14 — ausente —
15 Isi namigevei avoe, “Dana Iesu mai laovege lana moni vaesute malei daovave.” Ige abu moni dodavelata vahate bahata teti (30) malei omilu.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Ige kemo Diudasiu lamisi Iesu maveve humaha ke kaovama.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Diue vahaeho vani Basova keu lohonu. Vani kemo abu bae beikini baudata valava mahoale ke ilivebene. Iale vani kemo esemuiau namihai avoe, “A isiviale noeabuna oleve keve Basova lovi vage nahi isi.”
17 — ausente —
18 Ige Iesuu namigevei avoe, “Talive Dielusalemae ata mole namihai kosea, ‘Nahie haivemale kosive ke vaniu vuguvuguanu. Iale keu isiviale au esemuhi a omo Basova lovi isi.’”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Kateai namigevege esemuiabeau tiliale au louale ke nahate o kemo Basova lovi valu.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Iniale gutumo Iesuu au esemu tuelo (12) kebiahi ugulamoi lovi ilu.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Lovi isege Iesuu loui avoe, “Seleveta di la namigevege evive. La mole igaena di mai atae toela ovei.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Ige abu ke evisi uvulahai igaegaeai Iesu belahai avoe, “Kosive, danike a ke huhuai hoto ke lounu.”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Ige Iesuu namigevei avoe, “La moleu daiti melegi igaemo igaetoai lovi iale kena bae di mai ata ovei.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Ige Bukae Hotou louale ke nahate dana hatai. Isito oleu daho haiale ata ke nohoma. Abege neinaveu mamoholige duave. Isito neinaveu mamoge au di mai ata oveale kemo auna vatehani baluga malei.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Kateai louge haiale ata Diudasi keu hovelahai namihai avoe, “No haivemale ata ana danike huhuai ke lounu.” Ige Iesuu namihai avoe “Avuike a ke lounu.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Iesuu kateai louito ke iae abu lovi isege valava mai hoesehavoi ke vakoai au esemu ovenu. Isi namigevei avoe, “Kou di misilike ko. Iale ko malei ive.”
26 — ausente —
27 — ausente —
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 — ausente —
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Isito di la namigevege evive. Di bae vata kove tota lahehi e ko i molealivebene. Isito gabie di Mamae matamae doga keve nahi bae igaetolahai uainie doga isi.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Kateale louge uoholige abu nogoli louito halevai Oliveta tanae tilu.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Abu tisege Iesuu namigevei avoe, “Novae vavi komo la bahatae abuna di halevai detuluvisi tihatuve. Kosealemo Bukae Hotou loui avoe, ‘Dilavana mamoe nalimale ata ke hamage mamoeve abuna detuluvisi igaegaeai.’
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Isito auna tota di etuvage dana hovelahai Galili vatae tisege lana bae keve tiliege di elehave.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Kateai louge Bitau hovelahai namihai avoe, “Mesoho a esemu degomole koeabuna a halevai. Isito dau bae a halelivebene.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Ige Iesuu Bita namihai avoe, “Seleveta di a namihage evi. Novae vavimo kokoluguna hotoholisege ana bae di vovoho abuita igaetanela.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Ige Bitau negoai avuho loui avoe, “Di bae a vovohoveve hoto ke loulivebene. Halege a hatige dana data hatai.” Kateai louge esemu keau bahata hoto ke igae loulu.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Abu katelahai louge Iesuu kebia holoevei abuhi tiale matama mole ivi Gesemani keve velehovolu. Ige au keve abuho loui avoe, “Kove usege di talive uokeve guliguliai.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Kateai au esemu kebia haleveito Bita isi Sebedi mo abuita kebia unaha holoevei abuhi tilu. Tisege uvuve keu ono vadeu avuemo lohoveve ke huhuige avuemo isuanu.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Ige au esemu kebia namigevei avoe, “Di uvu balugage di uvuu di mai hatihatie humahamo tima. Iale komo ulive lainaho ladevelive. Isito daluvuta nita uve.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Isi kateai louito tiale iekela kome bokoai vata bisi holumai Dilava imihai loui avoe, “Mamai, a isivianiege vatetumu ko daemo mai evihanela. Isito a isivi unaha. A isiviage dana vatetumu ke malei. Isito a isiviholige di bae ke malivebene.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Au kateaito hoilahai au esemu abuita igaeta kebiae lohoge keau ladevema. Ige au Bita namihai avoe, “Osialemoike la vanie ni igae komo daluvuta nita uoholima.
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Negobedai nita ui di Mama imihave. Ilive elike vaveve mole toelau laemo lohoge la bae kemo dobuluvilivebene. La uvu keu isiviai nita ui. Isito la vava keu negoholinu.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Kateaito tota halevei tiale iekela au Mama imihanu. Isi loui avoe, “Mamai, di isiviale vatehani ko aehai. Isito a hilokage di kateige keu anekianu. Iale dana a isivi unaha vai.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Kateai louito hoilahai lohoale au esemu elegevege niabeu hani selevealelua ladevelu.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Ige Iesuu halevei tiale tota au Mama imihai au subuta louale ke nahate lounu.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Isi tota halei hoilahai au esemue lohoniale abuho loui avoe, “Lana sohu ladevei uma. Isito abu di mai atae toela oveveve vaniu lohonu.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Iale hovedevege nahi tai. Elehave. Daho haiale malaha keike uoke lohonu.”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Iesuu kateai lousege esemuve mole Diudasi keu lohonu. Ige ata moagaeau avuluvuta lohoale keau siga matagevei visuta matagevei loholu. Diue dubu nalimale kosive isi oe kosive keau louike vage abu Iesu maliho loholu.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Ige Iesuho haiale malaha keu subutaike ata moaga kebia namigevei avoe, “Elehalive di talive malaha ke evudei ulikukuhavoge ke mave.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Iniale Diudasiu lohoale velemai inuta tiale Iesu namihai avoe, “Di Kosive, ana duave.” Isi kateai evudei ulikukuhavonu.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Ige Iesuu namihai avoe, “Di haoka, momoleai a osioho kove lohoale ke vanela.” Ige ata nehe keau hovedevei Iesu evudei malu.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Ige Iesu esemu moleu au siga mai dubu nalimale kosive ke esemu mole golema heisi etulenu.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Ige Iesuu au esemu ke namihai avoe, “Kate haleito a siga mai mamonela. Kosealemo oleuoleu sigata ata havege abuna abuta ibinaveho sigata kebia havei.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Ana hilokaholinu. Dana isivianiege di Mama imihage auna solekavesite anelu moagamoaga hanavege abuna di tedahoi.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Isito dana kateige Bukae Hotou louale keu bae selevealivebene. Di isiviale abu di mage elike Bukae Hoto mai selevetisi.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Au kateai au esemu namihaito ata moaga kebia namigevei avoe, “La huhuige dau vavoloe ata seleve. Ilike vage la di maliho sigata visuta malei loholu. Di vani bahata la dubu baluga keve timale ata haivema. Isito osialemoike la keve di maholilu.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Isito vaveve bahata koeau beloveta ataeau subuta Bukae Hotomo hisaliale ke mai selevetilu.” Kateai lousege esemuiabeau bahata halevai detuluvisi tilu.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Ata keau Iesu evudei mai dubu nalimale kosive Kaiabasi keve tilu. Keve Diue menaka loui haivemale isi oe kosive keau mole bevuevei igaetoai ua.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Abu Iesu mai tisege Bitau kebia ialialigevei tiale keu dubu nalimale kosive ke oe ulidae tinu. Tiale keu bukateau uguiavomale keve abuhi ugulamoi isivialeike abu Iesuemo vaveve oleteale vale ke bahata elehai.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Isege dubue kosive isi oe kanisolo keau isiviale Iesu vavamo loboe hoto loui hamage au hatai.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Ige ata moagaeau lohoale vavavemo lobolahage kosive keau ke kaovaito hamaveve humaha elehaholilu. Ilage gabila malaha abuitaeau hovedevei hoto mole loulu.
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 Abu loui avoe, “Malaha keu loui avoe, ‘Dana Dilava dubu baluga ke koiai. Iniege vanie ni abuita igaetana uoholige dana tota ke houi gabiai.’”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Ige dubu nalimale kosive balugau hovelahai Iesuho loui avoe, “Ana valive hotoeabe abu loumale ke ibina loui namigevei.”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Ige Iesuu hoto ke ibina louholinu. Ige dubu nalimale kosive baluga keu tota belaha moleai avoe, “Di ukolikoli Dilava ke ivimo di a mai a vaveve kaovama. Iale ke ivimo hoto seleve loui no namigevenela. Au ana seleveta Dilava mo Keliso.”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Ige Iesuu namihai avoe, “Avuike a ke lounu. Iale di la bahata namigevege evive. Lana ui tiliege gabie Atae Esena ehue vuvunete Kosive ke ada inuteve ugulamoito otogo halei goemo dobai lohoge lana elehave.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Kateai louge dubu nalimale kosive baluga keu itumuai au ogo edikohai ata namigevei avoe, “Hoto kemoike keu Dilava ivi aiohavonu. Iale kemo nahi bae ata degomolemo vaveveve kaovalivebene. La aike hotove toelaike ke evilu.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Iale la isiviage nahi avuemo osioi.” Ige abu namihai avoe, “Keu vaveve toela vanu. Iale hamage au hatai.”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 — ausente —
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 — ausente —
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Abu katelahasege Bitau heie ologoe ua. Ige dubue kosive baluga ke omo loviamale ma moleu lohoale Bita elehai avuho loui avoe, “A keu Galili ata Iesuti loviamale ata.”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Ige Bitau ata kebia bahata vudimo Iesu vovohonu. Isi ma ke namihai avoe, “A onole louale ke di hilokaholinu.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Isito tiale udahamo lamisi usege o kemo lovimale ma moleu lohoale Bita elehanu. Isi ata namigevei avoe, “Iesu keu Nasaleta ata. Iale ke esemu moleike ko.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Ige Bitau hotove hamai namihai avoe, “Seleveta di a namihai. Di malaha ke hilokaholinu.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Kateai louito usege lavisi umale keau Bitae lohoale namihai avoe, “Seleveta a keu esemuve mole. No a hoto kemo valitige a keu Galili ata.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Ige Bitau ke evisi Dilava ivi loui mai aiohavoi abuho loui avoe, “Di malaha ke hilokaholinu.” Kateai lousege kokoluguu hotoanu.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Ige Bitau ke evisi Iesu hoto huhuanu. Iesuu subuta namihai avoe, “Kokoluguu hotoholisege ana bae di vovoho abuita igaetanela.” Kateai ke huhuai halei tiale iekela nina tumutumuanu.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.