João 18
Buka Tumute (KPX) vs NAA
1 Iesuu kateai guliguliai au Mama imihage uoholige ke iae au esemu leveni (11) holoevei abuhi e mole ivi Kidoloni ke houi bulu moleve tiale ua.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu juntamente com os seus discípulos para o outro lado do ribeiro de Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Isege Iesuho haiale Diudasi keu matama ke hilokanu. Kosealemo vani moaga Iesuna matama keve au esemu bevuevei abuhi keve ugei.
2 Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes havia se reunido ali com os seus discípulos.
3 Iale keau keve usege Diudasiu tuvali ata holoevei abuhi keve loholu. Ige dubue kosiveau Balisia atahi dubue udaha nalimale bukate hanavege kebiata keve lamebata hatita malei loholu. Isi Iesu hamaveve kudavata malei loholu.
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e alguns guardas da parte dos principais sacerdotes e fariseus, chegou a esse lugar com lanternas, tochas e armas.
4 Lohoale matama keve velehovoge Iesuu kebia elegevei vaveve bahata avuemo lohoveve ke hilokanu. Iale keu vabuholisito kebia beiavei tiale abuho loui avoe, “Ata vadeike la kaovama.”
4 Então Jesus, sabendo de tudo o que ia acontecer com ele, adiantou-se e perguntou-lhes:
5 Ige abu namihai avoe, “Nasaleta ata Iesu keike no kaovama.” Ige Iesuu loui avoe, “Ke dailike ko.” Kateai lousege avuho haiale Diudasi keu keve abuhi lamisi ua.
5 Eles responderam: — A Jesus, o Nazareno. Então Jesus lhes disse: Ora, Judas, o traidor, também estava com eles.
6 Iesuu kateai abuho loui avoe, “Ke dailike, ko.” Ige abu ke evisi vikolahai vatamo dobuluvilu.
6 Quando Jesus lhes disse: “Sou eu”, recuaram e caíram por terra.
7 Vatamo dobuluvige Iesuu tota belagevei avoe, “Ata oleike la kaovama.” Ige abu avuho loui avoe, “Nasaleta ata Iesu keike no kaovama.”
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: Responderam: — A Jesus, o Nazareno.
8 Ige Iesu namigevei avoe, “Di subuta laheho loui kosea, ‘Ke dailike ko.’ Iale la da igae kaovaliege di esemu kobia iovege abu tai.”
8 Então Jesus disse:
9 Kateai loui isivialeike au subuta louale hoto ke mai selevetisi. Au subuta au Mama imihai avoe, “Mamai, a kobia daoveale ke di bebe haleveholinu.”
9 Ele disse isso para se cumprir a palavra que tinha dito anteriormente: “Não perdi nenhum dos que me deste.”
10 Kateai louge Saimoni Bitau au siga mai dubu nalimale kosive baluga ke esemue golema inute heisi etulenu. Esemu ke ivilike Malakasi.
10 Então Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Ige Iesuu Bita namihai avoe, “A siga mai lovovemo mamo. A huhuige di Mamau daho e mole hale ke di bae ilivebene. Ba, dana ke isi kemo vatehani malei.”
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Ige tuvali ataeau abu kosivehi isi Diue dubue bukate keau Iesu evudei mai umuvalu.
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o amarraram.
13 Isi vasohuta mai Anasi oe tilu. Dubu nalimale kosive baluga Kaiabasi ke valuike Anasi. Vagana kemo Kaiabasi keu Diue atae kosive baluga holinu.
13 Então o levaram primeiramente a Anás, sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Iale Kaiabasi keike subuta Diue kosive namigevei avoe, “Nahi ata ke igae hamage au hatige duave. Ige kemo nahi bahata haluvi halevai.”
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Abu Iesu mai Anasi oe tisege Saimoni Bitau Iesu esemu moleti ehovei tilu. Esemu mole ke dubue kosive baluga keu ke hilokanu. Iale esemu keu Iesu ehomai dubue kosive baluga ke oe uvue tinu.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam Jesus. Esse discípulo era conhecido do sumo sacerdote e, por isso, conseguiu entrar no pátio da casa deste com Jesus.
16 Isege Bitau heie lamisi ua. Ige esemu keu tota hoilahai tiale dubue kosive baluga ke udaha nalimale ma ke namihage keu udaha alavoge Bitau oe uvue tinu.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. O outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, saiu, falou com a encarregada da porta e levou Pedro para dentro.
17 Oe uvue tisege udaha nalimale ma keu avuho loui avoe, “Ose au Iesu esemu mole ailike ko.” Ige Bitau namihai avoe, “Ba, dau ke esemu holioholinu.”
17 Então a empregada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: — Você também não é um dos discípulos desse homem? Ele respondeu: — Não, não sou.
18 Kateai lousege dabau lohoge dubue kosive baluga ke esemuiau dubue bukate kebiahi vene beisi hevemo lavisi ua. Isege Bitau tiale abuhi vene ke hemo ua.
18 Os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido uma fogueira por causa do frio, e se aqueciam. Pedro estava no meio deles, aquecendo-se também.
19 Keve usege dubue kosive baluga keu oe uvue Iesu belahama. Keu isivialeike Iesu esemu kebia hilokaevei. Isi isivialeike Iesuu hoto onole loui ata haivemale hoto keta hilokai.
19 Então o sumo sacerdote interrogou Jesus a respeito dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Ige Iesuu namihai avoe, “Di vani bahata ata bahatae vudimo lamisi di hoto loui haivema. Diue dubu baluga kemo isi dubue ese igaegae kela nahie ataeau mole bevuevei igaetoai uale kebia di hogohogomo loui kebia haiveholinu.
20 Jesus lhe respondeu:
21 Iale osialemoike a hoto kateale loui di belahama. Ainaho di belahalive. Isito di ata haivesege abu di hoto eviale ata kebia belagevenela. Keau di louale hoto ke hilokalu. Iale ana kebia belagevege keabuna di hoto onole louale ke abuna aho loui.”
21 Por que o senhor está perguntando para mim? Pergunte aos que ouviram o que lhes falei. Eles sabem muito bem o que eu disse.
22 Iesuu hoto kateale louge dubue bukate moleu vavavemo lamiale keu Iesu golema beisi avuho loui avoe, “Osialemoike a hoto kateale dubue kosive balugaho lounu.”
22 Quando Jesus disse isto, um dos guardas que estavam ali deu-lhe uma bofetada, dizendo: — É assim que você fala com o sumo sacerdote?
23 Ige Iesuu namihai avoe, “Di hotoe toela onole louge ke daho lounela. Isito di hoto louale keu inutolotoloige osialemoike a daho loui dahamonu.”
23 Jesus lhe respondeu:
24 Kateai louge Anasiu louge abu Iesu umuvale keta melavei dubue kosive baluga Kaiabasi oe tilu.
24 Então Anás o enviou, amarrado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 Keau keve tisege Bitau sohu venehemo uma. Ige ata degomoleau avuho loui avoe, “Ani, a keu Iesu esemu mole.” Ige Bitau hotoeabe hamai loui avoe, “Dau ke esemu holioholinu.”
25 Simão Pedro estava em pé, aquecendo-se. Então lhe perguntaram: — Você também não é um dos discípulos dele? Ele negou e disse: — Não, não sou.
26 Ige dubue kosive baluga ke esemu moleu Bita namihanu. Esemu ke ata mole golemaike Bitau heisi etulenu. Iale esemu keu Bita belahai avuho loui avoe, “Ose a koike Iesuluvuta bulue usege di a elehanu.”
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: — Não é verdade que eu vi você no jardim com ele?
27 Ige Bitau tota loui avoe, “Ba, dau ke holioholinu.” Kateai lousege solekavesite kokoluguu hotoanu.
27 De novo, Pedro negou. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Iniale vavita vau alamosege abu tota Iesu melavei Kaiabasi o ke halevai gamani baluga oe tilu. Tialeau velehovoito gamani baluga ke oe uvue tioholilu. Kosealemo vaveve katealemo Diue menakau ua. Menaka keu koseanu. Diue ata keau Diue ata holioholiale ke oe uvue bae talivebene. Abuna o ke uvue tiliege bae Basova lovi ke ilivebene. Katealemoike abu tiale gamani oe uvue tioholisito heie lavisi ua.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o Pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no Pretório para não se contaminar, pois somente assim poderiam comer a Páscoa.
29 Iale kemo gamani baluga Bailoti keu heie lohoale ata kebia belagevei avoe, “Ata kou vaveve vade vaike vage la mai loholu.”
29 Então Pilatos saiu para falar com eles e perguntou: — Que acusação vocês trazem contra este homem?
30 Ige abu namihai avoe, “Malaha kou vaveve toela vaholivatege no ko mai lohoholilu. Isito kou vaveve toela baluga vaike vage no mai loholu.”
30 Eles responderam: — Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue ao senhor.
31 Ige Bailotiu namigevei avoe, “La biaeau ke mai talive la menakamo vaveveve avuemo kaovave.” Ige Diue ata keau Bailoti namihai avoe, “No isiviale hamai. Isito a gamaniau menaka mavoale kemo no bae atabe hamalivebene.”
31 Então Pilatos disse: — Levem-no daqui e julguem-no segundo a lei de vocês. Ao que os judeus responderam: — Não nos é lícito matar ninguém.
32 Abu hoto kateale louale keu Iesu hoto mole mai selevetinu. Iesuu subuta loui avoe, “Ataeabuna di mai idie domo hamage dana hatai.” Iale abu hoto kateale louale keu Iesu hoto mai selevetinu.
32 Isso aconteceu para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando com que tipo de morte estava para morrer.
33 Ige Bailotiu au o uvue tiale Iesu hohavoge au avue lohonu. Ige Bailotiu belahai avoe, “A Diue kosive anike ko.”
33 Pilatos entrou novamente no Pretório, chamou Jesus e lhe perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Ige Iesuu namihai avoe, “A kinamo nike a hoto ke lounu. Mena ata moleu di vaveve aho louike vage a hoto ke lounu.”
34 Jesus respondeu:
35 Ige Bailotiu belahai avoe, “A huhuige dau Diue ata. Dau Diue ata holioholinu. Isito a ata isi a dubue kosive keau a mai dae loholu. Iale a vadeu vale ke daho lounela.”
35 Pilatos respondeu: — Por acaso sou judeu? A sua própria gente e os principais sacerdotes é que o entregaram a mim. Que foi que você fez?
36 Ige Iesuu namihai avoe, “Dau vata ko kosive holioholinu. Isito di vata ko kosive holivatege di ata keau di tedahoge Diue ata keau di mai kove lohoholilu. Isito dau vata ko kosive holioholinu.”
36 Jesus respondeu:
37 Ige Bailotiu tota belahai avoe, “A hoto louale kemo seleveta au kosive baluga, e.” Kateai louge Iesuu namihai avoe, “A louale keu seleve. Dau kosive baluga. Isito di vatae lohoi uale ke ihuu koseanu. Di isivialeike hoto seleve loui ata haivei. Ige oleuoleu abuemo hoto seleve umale keabuna di hoto ke evisi mai.”
37 Pilatos perguntou: — Então você é rei? Jesus respondeu:
38 Ige Bailotiu Iesu belahai avoe, “Hoto seleve keu hoto vade.”
38 Pilatos perguntou: — O que é a verdade? Depois de dizer isso, Pilatos voltou aos judeus e lhes disse: — Eu não acho nele crime algum.
39 Isito la vaveve keu koseanu. Vagana bahata Basova vani keu lohoge lana louge dana dibulae ata mole iomage auna tigei. Iale lana isiviage di ke nahate vai Diue kosive ke iomage au tai.”
39 Mas é costume entre vocês que eu solte alguém por ocasião da Páscoa. Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus?
40 Ige Diue ata keau itumulahai baita avuho loui avoe, “Ke ioma hale. Isito malaha mole Balabasi ke iomanela.” Kateai loui Bailoti namihalu. Isito Balabasi keu vavoloe ata.
40 Então todos gritaram, novamente: — Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.