Romanos 15

Deuxu Rybe Tyyriti (KPJNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 — ausente —
1 It iyab ata baitumatum fairih karam ata ofonah hai baitumatum ririmin tanibaisih hai bit turin tanab. Men akisit isat tananot taniyasisiramih.
2 — ausente —
2 Naatu tanabow ata ofonah hiniyasisir, naatu tanibaisih hai baitumatum nawowab nayen.
3 Kristu dori kaki raremyhỹu ixideewimy aõkõ tuu riwinymy raremyhỹ. Wiwana ritidỹỹdu wesemy riki riritinymyhỹre: nade aõhõkỹmydỹỹnana‑ò tai heka bede‑ò nade. Riòludunyre heka aõbo iòludu aõbinabinahãkỹ rarybere heka riwaòludunymy raremy.
3 Keriso i men taiyuwin ana yasisir isan bowamih. Baise nati efanin, Buk Atamaninamaim iti na’atube eo na’atube sinaf. “Sabuw iyab tur kakafih hi’u hibi’a’akir ana bit etei ayu tafau yan re.”
4 Tuheka roimyhỹre ihetxi Tyyritina‑ki inywiòhedỹỹna reny. Iny heka ribedeerydymyhỹrenyre ywina‑di rakatxirenykemy rikiraòrenyke heka Deuxu aõmy bede dỹỹnana wahe. Rahykyu òraru rahykyu wahe rubu.
4 Anayabin tur abisa marasika hikikirum i bai’obaiyit isan, saise nawawainabit ana veya, nati Buk Atamanin ana turamaim koufair tanab nuhit nafot tanama.
5 Tii heka wadee awire wii biwiòhenanyke. Deuxu anawiòhenanykemy adireny watxireri. Iwese Jesuisi Kristu riwinyre wese.
5 God koufair naatu yatenub ana matuwan, isan ayoyoyoban i boro a kou’ay nita’imon, Jesu Keriso kwani’ufunun.
6 — ausente —
6 Naatu dogor ta’imon namatar auta’imon fana kwanabora’ah God, ata Regah Jesu Keriso Tamah ana merar kwanay kwanabora’ara’ah.
7 — ausente —
7 Taituwa hai merar kwanay kwanabuwih, Keriso a merar yi bubuwi na’atube. Saise bora’a’araten God kwanitin niyasisir.
8 Deuxu ihetxi mahãdu òraru‑ki Jesuisi Kristu heka judeu mahãdu deòdurenymy ioxisỹnyre.
8 A tur ao’owen, Keriso i na Jew sabuw hai bai’akirayan orot matar, God ana tur gewasin isan bow, ana omatanen uwatanah wabih gagamin itih hikirum inu’in sinaf na yabin matar.
9 Iwese rybetyyritityhy rarybere wese: —Idi judeukõdu mahãdu Deuxu riwowydynykemy. Tai adee ariwiunykre judeukõdu mahãduy‑ki. Jesuisi Kristu heka nade inatyhy riteòsinykemy. Judeu mahãdu riwiòhenanykremy Jesuisi Kristu nade.
9 Saise Eteni Sabuw God hitabora’ara’ah i ana kabeber isan. Buk Atamaninamaim hikikirum na’atube
10 Kiamy heka roire wiuna Ritidỹỹ‑ki kia rarybere. Àlàna adee ariwahinykre wiuna‑ki judeukõdu mahãduy‑ki ani‑di arawiunykre. Ijõ‑ki tulekre: —Tuheka wiuna‑ki raritidỹỹ roimyhỹre judeukõdu mahãdu beysake wa judeu mahãdu‑wana.
10 Ibanak eo maiye;
11 Ijõ‑ki kiamy roire: —Àlàna heka biwahinykemy Inyryrỹ‑ò idi watxireri, kaiboho tule judeukõdu mahãdu.
11 Naatu iban maiye eo,
12 Deuxu dee rybeduõ, Isaia tuu rarybere: —Rexiriòkòremy heka irybe roimyhỹre. Ijese riòkòre wahe. Tii judeukõdu mahãdu iòlòmy ronykre. Tiile heka riraòmy roimyhỹkre.
12 Naatu iban Isaiah eo maiye,
13 Jiarỹ rexitòenyreri, Paulo, kaiboho, Deuxu heka arateysanyrenykre sõwemy ywina‑di, tyhydỹỹna‑di. Kiamy heka adireny heka watxireri, waseriòreboho. Jiarỹ heka rexitòenyhyy watximyhỹré Deuxu arawiòhenanykemy adeereny rexiterenymy watxiwãhãre. Deuxu Tyytybytyhy ruruna‑di raròsòna‑di adeereny kidiwahinykemy watxireri.
13 Ayoyoyoban abaitumatumamaim God nuhifot bit i yasisir naatu tufuw nit, saise Anun Kakafiyin ana fairamaim yasisir ebit dogor wanawanan awan nakaratan nakarsuwai nare.
14 Kaiboho òbitimy ahãtenyte waityhydỹỹdu seriòreboho. Sõwemy aõna aõna witxira teerytenyte. Inywitxira bibedeerynybenyke dori teerytenyte.
14 Taitu ayu aso’ob, kwa a gewasin i ra’at, naatu so’ob tutufin etei kwabai karam, imih karam taituwa boro kwani’obaiyih.
15 Ihãrele taheka atxireny wanohõti reare inatyhymy tai warybe rewahiny Deuxu riwatyhynymy kawese riwasỹnyreki.
15 Baise iti fef wanawanan i sawar gagamih afa bebeyan a tur ao’owen saise nuhi anakusib. Anayabin God ana gewasin ayu wanawana’umaim yari’iy
16 Biwateònyke taheka judeukõdu mahãdu‑ò. Jesuisi Kristu dori riwatare tadeòdumy idi judeukõ mahãdudikemy. Iu Deuxu rybe wihikỹmy rarybemyhỹreu, xiwena wahidỹỹdu wese rare. Kia tahe judeukõdu mahãdu Deuxu‑ò awike.
16 Keriso ana akir orot amatar Ufun Sabuw isah anabowamih. Naatu firis na’atube anabow God ana Tur Gewasin anao’orerereb. Saise Ufun Sabuw hinan siwar na’atube hinamatar God hai merar nay nabuwih, naatu Anun Kakafiyin nakusouwih kakafiyih hinamatar.
17 Tai tahe Jesuisi Kristu‑wana rexibedesanymyhỹre Deuxu‑ki waaõmysỹdỹỹna òraru‑ki.
17 Isan imih au bowabow God isan, Jesu Keriso wanawananamaim abowabow i abiyasisir gagamin maiyow.
18 Jesuisi Kristu Rybewihikỹ tỹmyra‑di rareri. Rexitòenymy rare adeereny. Tai kaiboho òbitimy teletenyte Deuxu Tyytybytyhy òraru‑ki wahe. Wadeysamy heka watxiwãhãre. Jesuisi Kristu adeereny riwinyreki wahe. Jiarỹ reerykõre iwitxira mahãdu‑di. Tahe aõma waaõmydỹỹnana reeryre. Tiu dori biwawiòhenanyke judeukõdu mahãdu aritakemy. Deuxu mahãdu judeukõdu rarekemy. Òbitimy ikoreny‑ki raremyhỹ.
18 Anayabin iti isan ayu boro men kafa’imo sawar afa isah anao’omih. Baise abisa Keriso iyunu ao naatu abow Ufun Sabuw abonawiyih hina God tebobosiyasiyar akisinamo boro anao.
19 Rybe wihikỹmy rybe‑di rarewãhã tamyreny. Aõna aõna wiwihikỹ irureny‑ò rewinywãhãre. Deuxu Tyytybytyhy‑di Jerusalẽ hãwã‑ribi heka rybe‑di rare. Iliri bede‑ò wahe. Ibutumy bede bedemy rarybere. Jesuisi Rybewihikỹmy. Ibutumy waaõmysỹdỹỹna rewinyre, Deuxu wadee riwahinyre wahe.
19 Anun Kakafiyin ana fairamaim, ina’inan naatu baifofofor fokarih himatar. Jerusalem imaim au nanawan abusuruf God ana tur abinan aremor ana tafaram wabin Ikonium atit.
20 Ihãre tahe ararybekemy watxireri tiu iny roholakõmyhỹre mahãdu‑ò. Ijõõ dohodỹỹna iny ritohodỹỹnymyhỹre. Tai ikomy ararybekemy ixidi watxireri.
20 Akokok kwanekwan efan menamaim Keriso ana tur men hinonowar imaim anabinan hinanowar. Anayabin ayu men bar wowabayan orot boro orot ta ana bar bubu rarouw nonowatin tafanamaim anawowab.
21 Isaia dori kia Tyyriti roire: —Tiu iny tamy roholakõmyhỹre tamy ijohonaõmy rarybere. Tai rierymyhỹre. Tai tahe roholakre tahe rityhynykre.
21 Bukamaim hikikirum na’atube,
22 Tai heka raraõlemy watxiwãhãre —adeereny.
22 Ana’an nati isan ayu kwa isa namih mar etei ayu hirorowenbibiru.
23 Katahe kaki rexihumy waaõmysỹdỹỹ ratxireri. Katahe arorarenymy arake watxireri beòrakõle arakemy ixidi watxireri.
23 Baise boun efan iti wanawanan ayu au bowabow i sawar naatu kwamur manin maiyow akok kwanekwan atan ata’iti isan ama akakaibababan.
24 Espanha bede‑ò arakemy watxireri. Arakreu dori Roma‑ò aroramy heka arakre. Iribi inyboho ibutumy rakatximyhỹreu tahe tako‑ò biwaixidỹỹnybenykre.
24 Imih bounabo anotanot boro anan ana’iti. Spain bainanawan isan ananan founamaim boro anarun ana’iti.
25 Ikoki taheka wahidỹỹõ ariwykre Jerusalẽ‑ò. Jerusalẽ hãwã mahãdu dori aõhõkỹmy rotỹỹnymy rỹiramyhỹ.
25 Boun i ayu au Jerusalem anan God ana sabuw hai bowabow ta ta isan.
26 Macedonia bede‑ki Akaia bede‑ki tamy nieruõ riwahinykremy ratxireri dohodỹỹna mahãduõ kia rama rahureri mahãdu wahe.
26 Ekalesia sabuw nati Masedonia naatu Akaiya wanawanan Jerusalem sabuw yababan wairafih hai tur hinonowar i yasisir auman baibaisih isan hai siwar kaifai hiyai.
27 Tiiboho riwiòhenanyre deysana‑di. Kia òbiti rare. Iribi tahe Deuxu rybe aõmydỹỹnana, Judeu mahãdu‑ribi nade. Tai tahe judeukõdu mahãdu, tule judeu mahãdu riwòhenanymyhỹke taaõwiwi‑di.
27 Iti sinaf isan i hiyasisir, naatu kabay hiyai hibiyafar ana itinin i wayow na’atube hisinaf. Anayabin Jew sabuw ayubih ana baigegewasin i wan Ufun Sabuw hifaramih bairi hibai.
28 Kaa nieru‑di arakreu, tahe aroramy arehemynykre. Iribi Espanha‑ò arakre.
28 Imih ayu bowabow anisawar hai siwar kafai abai anan anitih. Imaibo au Spain ananan ef aumatan boro anarun ana’itibo anan.
29 Tuu awana watxikreu, tahe teysamy Inynyrỹ‑di rakatxikre.
29 Ayu kwa isa ananan, i aso’ob Keriso ana baigegewasin tutufin etei boro auman anan.
30 Bexitòenyke wadee waõmysỹdỹỹna sõwemy watxireri ariwinykremy. Deuxu Tyytybytyhy heka sõwemy wadee nade adeereny ariwahinykremy, luuna sõwemy adeereny ariwahinykre.
30 Taitu, abifefeyani ata Regah Jesu Keriso wabinamaim naatu Anun Kakafiyin ana yabowamaim au biyababanamaim kwanikofan naatu isou kwanayoyoban God nibaisu.
31 Tule ityhydỹỹdukõdu mahãdu Judeia wadee aõbinahãkỹ wadi ratximyhỹre. Wadi bexitòenybenyke jiarỹ iribi arahenykre. Tule kaa nieru rewyreri waribi teysamy rimyrenykre.
31 Kwanayoyoban saise Eteni Sabuw Judea wanawanan tema’am umahine God natafafaru naatu God ana sabuw Jerusalemamaim tema’am au bowabow isan hiniyasisir au merar hinay.
32 Tai tahe awanareny tahe wadeysamy arehemynykre Deuxudeewikeki.
32 Saise God nakokok na’at ayu boro ereyasisir ana matabir maiye not boubun auman anan kwa aninanawani.
33 Deuxudeewikeki wii riki Deuxu ywina adeereny watxireri. Kie.
33 Tufuw ana God kwa etei isa nama wanatowan. Amen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.