Atos 26
Deuxu Rybe Tyyriti (KPJNT) vs AAI
1 Tahe Agripa Paulo‑ò rarybere: —Aõwaxiny belyykre aijyymy. Paulo he tebò riukore he rarybekremy.
1 Agripa iu, “O i baibasit abit taiyuw isa inao.” Paul uman bora’ah naatu taiyuwin wasfafar eo,
2 Wadeysamy he watxireri, Iòlò Agripa. Jiarỹ dori iximy arelyykre ako.
2 “Aiwob Agripa, ayu i abiyasisir anayabin boun o namaim Jew sabuw abisa isan ayu ubar hibitu i boro ana wasfafaru anao inanowar. Paul aiwob Agripa isah ibibinan|alt="Paul speaking to crowd" src="cn01993b.tif" size="col" loc="Act 26.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="26.1-2"
3 Tule kai dori ibutu judeu bede ywina teeryte. Ibutu lahi rybe teeryte. Bodoholakre inihe wadee, ywina‑di.
3 Iti ao i turobe, anayabin o i Jew sabuw hai binanakwar naatu hai ofafar iso’ob kwanekwan, imih o abifefeyani yatenanub inama ana’o inanowar.
4 Tiiemy uladule aratyyritinyde aõma judeu òbitina‑di.
4 Jew sabuw etei ayu kek ana veya mi’itube ama’am i hiso’ob, ayu au yawas no aneika au tafaramamaim mi’itube ama’am ana Jerusalem atit ama’ama etei i hiso’ob.
5 Judeu mahãdu kia rieryre. Txu rexidelenyre juhu judeu mahãduy‑ki, idi tahe Jerusalẽ‑ki ratyyritinyre. Jiarỹ fariseu mahãduõ òbiti jiarỹ rare.
5 Ayu i manin maiyow bairi ama, imih ayu i hisu’ubu kwanekwan. Hinakokok na’at hina’orereb. Anaika ayu i Pharisee orot, kwafiren ana ofafar fokarin wanawanan i ayu ama, naatu men kafa’imo ofafar ta astu’ub.
6 Kia rybe òraru‑ki wiji ywisidỹỹna‑ki rãire. Jiarỹ dori retyhynywãhãre aõbo Deuxu inytyby‑ò rarybere.
6 Naatu boun ayu iti ubar tibitu anayabin God ana’omatanen ai a’agir bitih imaim ayu nuhufot ama’am isan, ubar hitu bairi tao.
7 Jiarỹ Deuxu rybe òlòna reraòwãhãre. Tule judeu ijoi riraòmyhỹre, waòinatxi reurò ijoi mahãdu. Tiiboho Deuxumy reàlàmy raremyhỹ, rumy, txumy. Iòlò Agripa, kia raròsòna òraru‑ki judeu mahãdu wadee aõbina binamy rarybemyhỹre.
7 Iti omatanen i aki ai big etei 12 hibitumitum mi’itube hita’itin titurobe, imih fai mar dogoroh tutufin etei God hikwakwafir, naatu anayabin iti baitumatum isan. Aiwobomon, Jew sabuw ayu ubar hitu iti tao.
8 Rubu‑ribi ixixana jiarỹ retyhynymyhỹre. Araỹraxikre iòlò. Kia aõbohe wadeòsana raremy kaiboho tahõtinytenytere. Deuxu heka ixyby iny kidiòkesedỹỹnykre taumy tuedeòna‑ò.
8 Kwa Jew sabuw iyab iti kwabatabat aisim God sabuw murumurubih ibiyawasih baitutumin isan kwa isa efofokar?
9 Jiarỹ heka juhuu awimy heka aõbina binahakỹ widỹỹ dee rahõtinyre, Jesuisi Nazare hãwã ludu dee.
9 Ayu auman mat i na’atube anot, sawar moumurih na’in ata sinaf Jesu Nazareth mowan wabin ati’ib isan.
10 Sõwemy ityhydỹỹdu mahãdu reròtenyre ròtenawo‑ò Jerusalẽ‑ki. Dohodỹỹna heto wedu rewawiòhenanyre tyyriti riwahinyreki. Kia irubudỹỹmy wi risỹnyrenyreu, jiarỹ rarybere: —Awire heka birubunybenyke.
10 Naatu nati na’atube Jerusalemamaim asinaf. Firis ukwarih biyahine fair abai God ana sabuw moumurih maiyow abow dibur aya. Naatu rouw morobomih teo ana veya ayu auman aibasit terouw temomorob.
11 Jiarỹ heka ityhydỹỹdu mahãdu aõhõkỹmy rotỹỹnykemy wi resỹnyre bede bede‑ki. Aõbinabinahãkỹlemy ityhydỹỹdu rerybedỹỹnywãhãre. Jiarỹ aõnimy reburemy rawãhãre. Resỹbinanyre tahe tii rahenyre irehetyhytyhy‑ò iwitxira hãwã‑ò.
11 Mar moumurih maiyow Kou’ay Bar efan tata’amaim abow biyababan aitih, naatu hai baitumatum baihamiyin isan a’okikimih. Na’atube hai baitumatum baigigimin isan a’okimih, naatu atit an menah tatabirih hai bar hai meraramaim bai akir kakafin maiyow aitih.
12 Rare heka Damasu hãwã‑ò ityhydỹỹdu òrysymy. Jiarỹ tyyritidi rare, dohodỹỹna wedu ritina‑di. Tule ibede ywina‑di rare.
12 Ana’an iti isan ayu firis ukwarih biyahine fair hitu hiyunu an Damaskas atit.
13 Tahe Damasu iòhòmy rareu, loosònaõ diwatoosònyde, txu loosòna ratyre ihỹre.
13 Baise efamaim anan bi’auyit auman, Aiwobomon, marakaw no marane, mamarakaw men veya na’atube, marakaw kwanekwan re ayu au sabuw bairi anan tarbebera’uhi.
14 Jiarỹboho rejuxunyrenyre tahe raholare rybeõ‑ò judeu mahãdu rybe‑di rarybereri: —Salu, Salu, aõhereki wexe aõbina binahakỹ tadiwinymahãte wadee wimy aõkõ. Aõbina binahakỹle ixidee tadiwinymyhỹte.
14 Aki etei’imak me yan are, naatu ayu orot fanan anowar Hebrew turamaim iuwu eo, ‘Saul! Saul! aisim ayu irabu kubia’akiru? Ayu kubi’a’akiru i o taiyuw biya irab kubi’a’afiy.’
15 Jiarỹ rarybere: —Mowe, Wanyrỹ tate. Tahe dirawyònyde: —Jiarỹ wa, Jesuisi rare. Wadi aõbina bina tewisỹnyte.
15 Ayu aibatiy ao, ‘O yait Regah?’ Naatu Regah eo, ‘Ayu i Jesu, o irabu kubia’akiru.
16 Katahe myikre. Adee rehemynyreri, aratara ixidee, wadeòdumy mabekremy. Warybeduõ mabekre. Ibutumy wamy belyymy mabekre aõhebo adee wiji rotỹỹnyreri. Iribi tasỹ ixityre adee adehemynykre. Tule kia‑di marybekre.
16 Baise kumisir kubat, ayu o isa abirerereb ana rubini isou inabow naatu boun abisa isa mamatar sabuw afa hai tur ina’owen. Naatu abisa isa namamatar boro ani’obaiyi.
17 Ibutumy asỹ‑wana arayrubunykre. Tai ta judeu mahãdu‑ò arateònykremy watxireri, judeu mahãdu‑ò tule.
17 Ayu o a sabuw Jew umahine naatu Ufun Sabuw umahine boro anatafafari. Ayu abiyafari nati sabuw wanawanahimaim inan,
18 Iwese iny ruetà‑di rỹira wese tii ihỹre. Kai tamy bitỹnynykre Deuxu aõmydỹỹnana. Tai biruejuakre, rierykremy. Biòbitinykre tamyreny òrarudu roire aõma ixi‑txi tõhõti reakremy loosòna‑ki rariakremy, Satanasi bedelorohokỹ‑ki aõkõ, kia ryki aõkõ rariakremy. Deuxu uri bede ywina rimymyhỹkre ixidee. Ibutu bede bedemy rỹira waijoimykre. Tyramy taòraru‑ribi rỹira, ritamy rỹira, riwatyhynymy rỹira.
18 matah inabotawiy naatu guguminane inanawiyih hinatit marakawamaim hinarun. Naatu Satan umane inabow God initin, saise bowabow kakafihine notawiyen hinab, naatu God ana rourubin sabuw wanawanahimaim hai efan hinab hinamare.’
19 — ausente —
19 Nati isan Aiwobomon Agripa, ayu abisa marane re ai’itin men ai fanasair.
20 — ausente —
20 Bowabow wantoro’ot i Damaskas imaim abusuruf naatu ana sabuw iyab Jerusalem hima’am isah atit, Judea wanawanan etei abinan naatu Eteni Sabuw wanawanahimaim auman a binan. Abibinan anayabin sabuw bowabow kakafihine God isan hitatatabir naatu hai bowabowamaim titurobe i dogor baikitabir hibai.
21 Tai judeu mahãdu riwamyre Deuxu dohodỹỹna heto‑ki, warubudỹỹmy rõhõtinyre.
21 Ana’an nati isan Jew sabuw ayu Tafaror Bar wanawanan ana sebosebomaim hibuwu hifatumu rabu morobomih hiwa’an.
22 Deuxu tahe wawiòhedỹỹdu ratximyhỹre. Tai he rãire wiji ibutu‑ò ararybekemy watxiwãhãre, aõma aõbo Deuxu rybedu mahãdu iwese Moisesi rarybere wese tamyreny rarybewãhãre kia ibutumy kanakremy. Kia sohojilemy rarybewãhãre.
22 Baise God tafafaru yawasu ama ana it boun atit, imih o namaim abat orot babin kikimin yen in orot babin gagamin etei matahimaim abisa isou mamatar i ao’orerereb. Ayu au tur ao i dinab oro’orot naatu Moses sawar abisa mataramih hi’o inu’in mamatar imaim ao.
23 Juhutyhy rarybere: —Kristu, rurukremy iribi tahe kedexixakremy rybe loosòna kidiwykremy judeu mahãdu‑ò, tule judeukõdu mahãdu‑ò.
23 Roubininenayan boro biyan nababan ni’akir naatu morobone, moroboyah wanawanahimaim i boro wan namisir marakaw ana yawas Jew sabuw naatu Ufun Sabuw isah nakurereb.”
24 Tahe Paulo iximy rarybereu, Festu ryryre: —Paulo, kai wa itxỹtere. Aõnityhymy tatyyritinymahãte. Tai arayky tebinanyta.
24 Paul iti na’atube taiyuwin wasfafar eo inan auman Festus Paul isan iwow eo, “O i kubikoko’aw so’obamaim nawiyi in kubikoko’aw!”
25 Tahe Paulo rirawyònyre: —Aõkõre wa, wanyrỹ Festu, bededinodu tyhy. Jiarỹ itxỹte aõkõre. Inatyhyrybemy rarybewãhãre. Warybe awi heka rare.
25 Paul iya’afut eo, “Ayu i men abikoko’aw, au Aiwobomon! Tur abisa ao i turobe hai yabih auman.
26 Tule Iòlò Agripa rieryre ibutumy tuu tamy rarybere. Aõ wasina aõkõ rarybere. Iòlò Agripa.
26 Aiwob Agripa, ayu o namaim men erebir auman ao’omih, anayabin iti sawar etei o iso’ob, naatu sawar iti himamatar boro men karam nuhinaburumih. Anayabin iti sawar men ta umasusunamaim mataramih.
27 Aõbo Deuxu rybedu mahãdu riritinyre aõbo, kai tetyhynymahãte. Reeryre jiarỹ, kai tetyhynymahãte.
27 Aiwob Agripa o dinab orot kubitutumih? Ayu aso’ob o kubitumatum!”
28 Tahe Agripa riixãwididỹỹnyre rybe‑ribi: —Kai, aõbo, Paulo, aõwesele ityhydỹỹdumy aronykemy wadi tahõtinyte, wadee tarybeteki.
28 Aiwob Agripa Paul iya’afut eo, “O kunotanot iti veya ta’imon o boro ayu dogorou inikitabir anan Kirisiyan anamatar?”
29 Paulo rirawyònyre: —Kohe, wadee awire, kai tulekemy. Ibutumy kaki wawesekemy adi rahõtinyre. Kai tule warybe sõwemy aõbo ada aõkõre aõbo Deuxu bityhynybenykemy watxiwãhãre tule waijohonana‑wana. Aõna sohojidile taanamy aõkõ watxireri, wawomati reroti‑di taanamy atxiteri.
29 Paul iya’afut eo, “Veya kabumin o veya manin ayu au yoyoban God isan i men o akis baise kwa iyab iti boun ao kwanonowar i mi’itube kwatan ayu ama’am na’atube kwatamatar. Baise men akokok hinafatum dibur hinayariyi kwanama.”
30 Idi tahe bede dinodu, iòlò, Benise, ibutumy he rỹire ròirenyre.
30 Naatu Aiwob orot, gawan orot Bernis, naatu sabuw afa hima’am etei himisir.
31 Widee reny wiwesele rõhõtinyrenyre. Ka hãbu timyhe rubudỹỹona he ròtena‑ki irutysyõna he, tii dori aõhe rotỹỹnyõtyhy aõna aõnamy.
31 Efan hima tur hinonowar hihamiy hitit, naatu taiyuwih turahinah bairi hibidudur hio, “Iti orot i men abisa ta kakafin sinaf boro namorob o dibur narun.”
32 Tahe Agripa Festu‑ò rarybere: —Rikiteònyrenyke idi watxireri, tahe tii inihe iòlòtyhyle rarybekemy ixidi ratxireri. Tai kỹnyhe, txioinihe, aõkõre.
32 Naatu Aiwob Agripa Festus isan eo, “Iti orot Caesar isan baifefeyanina’e tama’am, iti boun boro ata botait.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.