Atos 20

Deuxu Rybe Tyyriti (KPJNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kia jei jei rybe rexihureu, Paulo tahe taerydỹỹna mahãdu‑ò tarybe riteònyre tiiboho kanakemy. Tahe rakrekou tyremy tamyreny Deuxu rybe‑di rotohonyrenyre Deuxudeewimy rierykemy. Idi tahe ritobinyrenyre. Rare heka Macedonia bede‑ò.
1 Sabuw hibuyuw in sawar nuwarob ea’afuw ufunamaim, Paul bai’ufununayah etei e’af ayuwih koufair tur itih naatu eo tuturih. Imaibo ihamiyih au Masedonia na’at in.
2 Ibutumy titxibo rexitomonymyhỹ ritohodỹỹnymyhỹre ityhydỹỹdu mahãdu‑ò.
2 Naatu Masedonia ana uman men sanet imaim bar merar ta ta run tit baitumatumayah isah binan koufair itih remor na Greek tit.
3 Tahe Akaia bede‑ki heka bede riijere inataõ ahãdu. Tahe rexiywinymyhỹre ratximyhỹ Siria bede‑ò rakremy hãwò‑di ridymyhỹredi heka rakremy rexiywinyre. Idi tahe judeu mahãduõ irubudỹỹmy rarybemy nyimyhỹ. Inyõ Paulo rierydỹỹmy, tai ta Macedonia bede‑di ròòsere Siria bede‑ò rakemy.
3 Nati’imaim sumar tounu ma, naatu au Syria na’at na isan bobobuna Jew sabuw rabinamih hiyayakitufuw tur nowar. Imih i ana not bogaigiwas matabir maiye Masedonia awat na.
4 Hãbuõ ramyhỹre tii‑wana Jerusalẽ‑ò, ta kamahãdu Asia bedeòle he roirenyre. Sopatu ijõnire, tii heka Bereia hãwã mahãdu rare, Biru heka Sopatu tybyni rare. Aristarku ijõre, adelahelỹỹna ijõni rare, tiiboho Tesalonia hãwã mahãdu rare. Ijõ Kaio inire, tii Debi hãwã mahãdu rare, Tximòtxi ijõ rare. Tule ijõ Asia bede ludu rare, Txitxiò ijõ, Trofimo ijõre. Rarekie.
4 Orot iti na’atube i hitur bairi hin, Berea bar merarane i orot Fairahus natun Sopater, Thessalonica’ane i Aristakus, Secundus hairi, Derbe’ine i Gaius, naatu Asia’ane i Tychicus, Trofimus hairi, naatu Timothy.
5 Kiaboho juhutyhy rexiraòmy roirenyre. Paulo riraòmy Troaji hãwã‑ki. Tule riwaraokre —Luka jiarỹ ka tyyriti widỹỹdure.
5 Iti oro’orot i wa ta hibai wan hirabon Troas imaim hima aki hikaifi.
6 Worana bedehesi ituereu tahe, jiarỹ Paulo‑wana roirenyre heka hãwò‑di Filiposi hãwã‑ribi. Iruyre txu rỹidi tahe rehemynyre. Troaji hãwã‑ò. Taita sohoji semanamy rewyrenyre.
6 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw sasawar ufunamaim Philipi imaim wa abai, veya umat roun ufunamaim Troas imaim ai ta’imon, nati’imaim fur ta’imon ama.
7 Tahe nobiutxu ityhydỹỹdu mahãdu iny wi ributunyre, Inynyrỹ mona, rỹsỹna‑wana tuu rihitxinymy rirỹsỹkemy.
7 Fur antoro’ot ebubusurufimaim, bai’ufununayah etei rafiy kakafiyin baimasibin isan abita’ay ana veya, Paul binan sabuw iuwih naatu mar natot boro nan, imih kutuw binan in fainaiwan tit.
8 Tahe Paulo iu rybe ritỹnynyre itxu biòwamy rexiywinymy rỹimyhỹ tahe rakremy. Urile tahe rarybereri hyky tahe ruetya he wihe ritotynymyhỹrenyre. Hetoranoa‑ki biu‑ki rỹimyhỹre. Kanoõtyhy‑ki rabuturenyre. Tiu Paulo rarybemy rarybemy rexihukõhyyre, biurasòmy rakreki. Tahe sõwemy heka lamparina rỹimyhỹre.
8 Naatu bar tafan aki ama’amamaim i ramef moumurih na’in hitoto’ab.
9 Ronymyhỹ, moma inire, Otxiu. Aõma‑ki ronymyhỹ, heto janela tyre‑ki biu‑ki. Ta tõhõti rosare, rõrõmy resere. Iribi reare, biuribihikỹle resere suò. Rurure.
9 Bar ana sou awanamaim i orot boubun wabin Eutikas ma Paul ana binan nonowar. Baise Paul kutuw binan ma nowar inan busuruf matan fot taf koukuw. Naatu naniyan meyemeye matan anababatun fot ikitabir bar noyate tafan ana tet tounu imaim hima’am raiy rab easabun, hire murubin hibai hibora’ah.
10 Tahe Paulo robehemy rare tamy. Tatiowotimy resere weryrybò rimykremy iwetya‑ki. Paulo rarybere: —Bedeòtiidỹỹõmyke irulemy roire. Deuxu ixyby iumy tamy riwahinyre.
10 Baise Paul raiy orot isnowah kwafure rouh eo, “Men kwaniyababan, yawasin inu’in.”
11 — ausente —
11 Imaibo matabir maiye yen bar tafan rafiy bai imasib eaan. Naatu fai manin ma binan in mar tot basit ihamiyih.
12 — ausente —
12 Orot yawasin hibai hin au bar dogoroh ereyasisir auman.
13 Tahe jiarỹ, Luka, wamahãdu‑wana roirenyre yhywydynalawò‑di Aso hãwã‑ò Paulo‑wana rekoarenykemy.
13 Wa abai arabon an Asos atit naatu Paul iu’uwi na’atube baiwaninamih arun, anayabin i ababawat boro ufui rarabon.
14 Rehemynyrenyreu tahe, Paulo ralòmy yhywydyna laworo‑ki.
14 Tafaram Asos imaim bairi abitar ana veya na wa afe’en yen bairi ana Mitilin atit.
15 Imytxubiòwa tahe Kio hãwãko‑txi rehemynyre. ijõ txu tahe Samosi hãwã‑ki rehemynyre. Ijõ tahe rehemynyre Mitilene‑ò.
15 Mar to wa ainatit ana Kios nuw aihamiy, veya bairou’abin ufunamaim Samos nuw a’afuwabon, naatu veya baitounin ana Miletus atit.
16 Paulo ixitamadỹỹ deramy reare Efesu hãwã‑ò. Raeleelemy ratximyhỹ Jerusalẽ‑ò rehemynykemy, aõma, Pentecoste kia judeu worana bedehesi‑ò raeleelere.
16 Paul Ephesus baihamiyin mutufor yan rabon isan ana not bogaigiwas, men kok boro veya gagamin Asia wanawananamaim tama, anayabin bimatkabiy ana kok i Jerusalem natitabo Pentecost ana veya nab.
17 Tahe Miletu hãwã‑ki rehemynyreu, dohodỹỹna matuari mahãdu tamy he rarariòwyre tamy rarybekremy hãwò‑ò kedehemynykemy. Tahe Efesu‑ribi ditehemynydeu, kia tamy rarybere:
17 Miletus imaim Paul Ephesus ekaleisia orot ukwarih na bairi o isan isah tur iyafar.
18 — ausente —
18 Naatu hina hititit ana veya iuwih eo “Ayu boubuntoro’ot ana Asia wanawanan atit bairi mi’itube tama’am i kwa kwaso’ob.
19 — ausente —
19 Taiyuwu ayara’iyu Regah ana akir wairafin na’atube yawas fokarin wanawanan wainabu abow eremamaturu auman, Jew sabuw asabunu isan hiyakitifuw men anot.
20 Tiu raberuõhyywãhãre Inynyrỹ nimy rybemy. Ibutumy rarybewãhãre iny sõwey‑ki tule heto hetowomy relyymahãre.
20 Kwa kwaso’ob ayu kwa isa abibinan ana veya men kafa’imo abir, a baibais ana tur ta abotanimih, en baise etei bebeyanamaim bar arun atit a binan kwanowar.
21 Judeu mahãdu‑ò retỹnynyre tule judeukõdu mahãdu‑ò taòraru ririkemy Deuxu dee taòraru‑txi tõhõti reakemy rabedewokemy. Tule Jesuisi Kristu rityhynykemy.
21 Jew sabuw naatu Ufun Sabuw isah i bebeyan hai kakafih baihamiyen God isan tatabir naatu Regah Jesu baitutumin isan auwih.
22 — ausente —
22 Naatu boun Anun kakafiyin fatumu, i ana kokomaim au Jerusalem anan, men aso’ob nati’imaim boro abisa isou namatar.
23 — ausente —
23 Ta’imonamo Anun Kakafiyin bimatnuwu i aso’ob, bar merar ta ta anarun anatitit dibur naatu biyababan i nati’imaim hima tekakaifu.
24 Tiiemy tamy raaõmysỹdỹỹmahãre. Kiale wadee Inynyrỹ Jesuisi rewahinyre urenana. Kia ariwinyõkeki, aõ aõkõ heka jiarỹ waumy‑ki. Tii arelyywãhãke inyko‑ò rybe tỹmyra wihikỹ, timybo Deuxu inyluurenyre.
24 Baise ayu taiyuw au yawas ai’itin i men sawar gagamin ta. Ayu au kok i bowabow Regah Jesu bitu i ana bow yomanin ana’asa’ub, naatu nati bowabow i tur gewasin God ana manaw ana kabeber isan anao rerereb.
25 Araerynanywỹhỹrenyre Deuxu Iòlònamy, wamy tahe bobibenyõtyhy ixityre. Kia reerywãhãre. Jiarỹ tule umyreny arobiõtyhy.
25 Naatu boun kwa iyab wanawanamaim ama aremor God ana aiwob isan a binan kwanonowar aso’ob boro men kwana’itu maiye.
26 Tahe adeereny aõmybo ararybekre. Ryranymy heka watxiwãhãre ibutu hãlubu‑ribi. Kaiboho aòraru‑di burubenykeki, jiarỹ aõkõ tuure. Inyõ wamy rarybeõtyhy aõma Rybewihikỹ‑di jiarỹ itỹnynyõmahãremy.
26 Isan imih boun kwa etei matamaim akukurereb, o yait ef inasa’ir inan inamomorob ana bit men ayu anab.
27 Tiiemy rarybehyy rarewãhã ibutumy Deuxu bede ywinamy.
27 Anayabin God abisa not yayakitifuw etei akurereb kwanowar sawar men ta abotan au’uf abatamih.
28 Tai tahe ixi‑di awimy boibekre. Iwese budoeni itxeredu tamy rỹsỹna riwahinyre wese, kaiboho ityhydỹỹdu mahãdu‑ò Deuxu rybe tamyreny biwahinybenykre. Deuxu dohodỹỹna mahãdu tii rare. Jesuisi tahãlubu‑di tii riwyre. Tai tahe ityhydỹỹdu mahãdu wiòhedỹỹdumy kaiboho toite.
28 Taiyuw mata toniwa’an kwanakaifi, naatu bobaituw Anun Kakafiyin kwa babamaim ya’aya kwanakaifih. God ana ekaleisia kwaninabatan gewas, anayabin i taiyuwin Natun momorobomaim sinaf nati sabuw hina nowan himatar.
29 Karibi arohonykreu, aitxeredu mahãdu kanakre. K reeryre. Adeereny òbitimy aõkõ rierynanykre. Tiiboho ahola wesemy ratximyhỹrenyre. Iwese budoeni‑ò imynymy ròsemy ramyhỹre wese heka kedehemynykre.
29 Ayu aso’ob kwa ana bihamiy ufunamaim haru kakafih boro hinan wanawan hinarun bobaituw hinatar giyigiyih.
30 Inyõ heka aityhydỹỹdu seriòre yribi iwitxira aõna aõnamy kidierynanymyhỹkre. Taijoi kididymyhỹkre tarybe‑ò ijohonamy.
30 Kwa taiyuw a kou’ay wanawananamaim auman orot afa boro hinamisir turobe hinabotabir hinifufuwen, saise bai’ufununayah boro i hini’ufnunih.
31 Tahe biijemy boibekre. Inataõ beòramy awana rarewãhã. Kiamy rarybereri, iribi nohõtilosarenyõmy. Txu‑wana, ruwana adireny ròrenywãhãre. Rahinymy heka aòrarureny‑ki watxiwãhãre.
31 Imih mata toniwa’an! Kwamur tounu bairi tama fai mar erematuru abimatnuwih i kwananot.
32 Tahe ararirenykre Deuxu‑wana ixi‑di he awimy renykre. Tii heka adireny rarekre. Tii tahe nohõtilosarenyõmy, boibekre Deuxu rybe‑di. Tii heka riwiòhenanykre atyhyna raumynykremy. Deuxu riywinyre wahe adee reny aõna aõna wiwihikỹ riwahinykre òbiti mahãdu‑wana kia bitabenykre.
32 Naatu boun kwa i God ana tafafarenamaim ayayariyi naatu i ana manaw ana kabeber turamaim nawowabi kwanayen abisa ana sabuw baitihimih eo kwa auman nowamih nit.
33 Tiu heka jiarỹ ijò hãbu‑ribi nieru tarasamy rahõtinyõhyymahãre tyy wiwihikỹ tarasamy raruõhyymahãre.
33 Ayu men kafai orot babin ta ana gold o ana silver isan abahiy o ana ar ana faifuw isan abahiyamih.
34 Tiiemy wadebò‑ribi hyy hyy raaõmysỹdỹỹmy rarewãhã waaõmydỹỹnana òwydỹỹmy. Tule rewiòhenanywãhãre tii‑wana watxiwãhãre mahãdu. Kaiboho teerytenyte kia.
34 Kwa etei kwaso’ob, ayu taiyuwu umau’umaim sawar abisa isah abiyababan asinaf himatar abow, naatu bow turou’unah hibiyababan afaram hibow karam.
35 Ibutumy rewiòhenanywãhãre iaõkõ mahãdu kia heka tuu tabitenyte kia rewinymahãremy. Teerytenyte timybo Jesuisi rarybere: —Biwahinybenyke, kia dori iny‑ribi ritamyhỹre ratyre awi rare.
35 Ayu ef etei ai’obaiyi, kwanabow raro nababan, saise nati’imaim boro sabuw aurih fair en kwanibaisih. Ata Regah Jesu taiyuwin awanamaim iti tur eo i kwananot ’Baitinin ana baigegewasin i ra’at men tabaib na’atube.”
36 Tahe rybe‑ribi rexihureu, tatiowotimy rotamanyrenyre wiwana rexitòenyrenykremy.
36 Paul eo sasawar ufunamaim sun yowen bairi hiyoyoban.
37 Tahe rahinyrenyre, rimyrenyre tamy wòrenyre, aõna rakreki, kia‑ki rexityhenyreri tamyreny.
37 Sabuw etei erererey auman hirouh himamay naatu hio tutur.
38 Tiiemy rabedeworenyre tiu tuu robirenyõkremy. Tahe hãworo‑ò tiiboho‑wana roirenyre.
38 Etei hai yababan ra’at anayabin tur iti na’atube eo isan, ayu boro men ana’iti maiye naatu hinawiy bairi hin wa biyan hitit.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.