Mateus 9
Jatetshi múldigaba (KOG) vs VC
1 Ekí zegatogueni Duwe Jesú kanuwak juldungueniki akbateshi mokue ají kuíbuldu Kapeldahúmka akbaték.
1 Jesus tomou de novo a barca, passou o lago e veio para a sua cidade.
2 Exaki ezua sigí abuá axazauwaksánane ixabakak akshañga apebukueja Duwek akualdák. Ekueja Duwejañki se akzukualdixa alduna iyashiji akualdaklde katuakna, abuá axazauwaksánanek ekí akbeyá:
2 Eis que lhe apresentaram um paralítico estendido numa padiola. Jesus, vendo a fé daquela gente, disse ao paralítico: "Meu filho, coragem! Teus pecados te são perdoados."
3 Ekí aldukatshakna, anuñka guiyaba shizhixakuejañki kauwizhéñgaba ekí izhgabeyá: “Ekí negatshake Jate aguáñ izhbashi mual negashá.”
3 Ouvindo isto, alguns escribas murmuraram entre si: "Este homem blasfema."
4 Ekí ajañguatuka Duwejañki katuñguakna ekí kaklduká:
4 Jesus, penetrando-lhes os pensamentos, perguntou-lhes: "Por que pensais mal em vossos corações?
5 Guake, ¿mielde shi aguáñ jibañ akzaldi, abuá axazauwaksánanek akbenaka na? ¿“Sha matshixa nuk mixabetá ni gukú” azhi “izhgaté xaldeki newa” shi akbenaka na?
5 Que é mais fácil dizer: Teus pecados te são perdoados, ou: Levanta-te e anda?
6 Ne naski, Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge, jai kagik sha atshixakue axabetaldikuamak niuwi naxaldé mimatuñshaldikue.
6 Ora, para que saibais que o Filho do Homem tem na terra o poder de perdoar os pecados: Levanta-te - disse ele ao paralítico -, toma a tua maca e volta para tua casa."
7 Ekí akbeyatshaga amak izhgaldaguenik ajuldi ne.
7 Levantou-se aquele homem e foi para sua casa.
8 Guatshakna saldiñga tuatoxekuejañki: “¡Sakí shi ekí janshi akzukú!” ajañgui na, Jateja ekí agatsaldi atshexañ ezua kágubak kama agene shalda Jate za akldé akzamakga agazukuá.
8 Vendo isto, a multidão encheu-se de medo e glorificou a Deus por ter dado tal poder aos homens.
9 Duwe Jesú exa zhinik neyatogueñki, nas Mateyuk natú. Naski sáñkaldak akiyalzabine zhiksuikuge nalgukuakna nagasabiyaldiéñ ité natuñguake ekí naxaldék:
9 Partindo dali, Jesus viu um homem chamado Mateus, que estava sentado no posto do pagamento das taxas. Disse-lhe: Segue-me. O homem levantou-se e o seguiu.
10 Guñguenik Duweki najuxa zatogueñga, matshuwi najanañga sáñkaldak akiyalzabine zhiksuikakue, axautshi sha atshixa akuakakue jiaga aldagueniki, Duwe shi kagitixakue juizhi yaldashi asaldá.
10 Como Jesus estivesse à mesa na casa desse homem, numerosos publicanos e pecadores vieram e sentaram-se com ele e seus discípulos.
11 Ekí zaté zʉnatuatshakna, paldiseyukueja Duwe shi kagitixakuañ ekí zʉñkaldék:
11 Vendo isto, os fariseus disseram aos discípulos: "Por que come vosso mestre com os publicanos e com os pecadores?"
12 Ekí nukajakna, Duweja kakbeyá:
12 Jesus, ouvindo isto, respondeu-lhes: "Não são os que estão bem que precisam de médico, mas sim os doentes.
13 Ekí Jateja guaklde: “Kágubagaba guañ ajañgui ishkajanashixá na akldé naxatshakue kajañguge. Ne béyakze nagakuagakue za kajañguazhúge nzha.” Ekí guaklde na, sakí guashi guaklde tuakue ni mimajañgukú. Akze, naski mieldekue axaldáñgaba “jian sha izhokú” itshankakue Jatek axakualdinaldiamak kaldiyal nagazhánuge. Ekí ne, sha atshixakue niñkauwañki sha ajanashixa abajiñga abaja xaldeki Jatek axakualdinaldiamak kaldiyal naklduge ni mitú.
13 Ide e aprendei o que significam estas palavras: Eu quero a misericórdia e não o sacrifício {Os 6,6}. Eu não vim chamar os justos, mas os pecadores."
14 Guñguenik Juañ nik majaukshakue shagitixakueja Duwe axaldaguenik ekí agalduká:
14 Então os discípulos de João, dirigindo-se a ele, perguntaram: "Por que jejuamos nós e os fariseus, e os teus discípulos não?"
15 Guake Duweja ekí nuxa kakiyó:
15 Jesus respondeu: Podem os amigos do esposo afligir-se enquanto o esposo está com eles? Dias virão em que lhes será tirado o esposo. Então eles jejuarão.
16 Ekí kakbeñguenik jiak, ekí kakbeyá: “Ni meja zhakuá abisa ne duebak agapa guazhé. Azhi ekí guatshake, akldé zhindu axazgualdixa. Ekí guatshak míñgaki akldé nusakuá gualdixa naldashá.
16 Ninguém põe um remendo de pano novo numa veste velha, porque arrancaria uma parte da veste e o rasgão ficaria pior.
17 Ekibeñga na, ni meja alditsha tanagáldega moñkú duebak kuashazhé. Azhi ekí kuashaldiake tanatshak moñkú dueba kualbenatshake, alditsha jiaga nuk zuldatshake, mozhuañga itshuana guaka naldashá. Ekí atshaka nakna, alditsha tanagáldega moñkú abisak za kuashakue. Ekí guanake mozhuañga alditsha, moñkú nañga nusaldeshi itshuanazháldixa naldashá.”
17 Não se coloca tampouco vinho novo em odres velhos; do contrário, os odres se rompem, o vinho se derrama e os odres se perdem. Coloca-se, porém, o vinho novo em odres novos, e assim tanto um como outro se conservam.
18 Ekí guaxalga nogueñga na, ezua sáñkalda juldiútshiga Duwe stak axaldagueni nuldu axayoshi ekí akbeyá:
18 Falava ele ainda, quando se apresentou um chefe da sinagoga. Prostrou-se diante dele e lhe disse: Senhor, minha filha acaba de morrer. Mas vem, impõe-lhe as mãos e ela viverá.
19 Ekí akbeñguake, Duweki izhgaldagueni nasʉñ shi kagitixakuañ juizhiñga agapa ne.
19 Jesus levantou-se e o foi seguindo com seus discípulos.
20 Amak neyatogueñga na, ezua munzhi, ají mulbatája guxa guñguenik 12 kagi itsegatuka nalguák Duwe shaneldi ga naguenik zhakuá sʉxak juguá.
20 Ora, uma mulher atormentada por um fluxo de sangue, havia doze anos, aproximou-se dele por trás e tocou-lhe a orla do manto.
21 Aldéñki “Duwetshi zhakuá nuxaki jugualdatshake, se nakzukualdixa shakldá” jañguñguák ekí juguá.
21 Dizia consigo: Se eu somente tocar na sua vestimenta, serei curada.
22 Amak juguatshaga na, Duweki neyatogué zhikbateguenik ai munzhi tuatshak ekí akbeyá:
22 Jesus virou-se, viu-a e disse-lhe: Tem confiança, minha filha, tua fé te salvou. E a mulher ficou curada instantaneamente.
23 Guñguenik Duwe sáñkalda tshuxa neyatshake ezua shuigatshak ajanashamakga, kuizi ajuishi, káguba duwá zhikzhe nakldekueki jaldáñ shuane axabauwaté Duweja tuatshakna
23 Chegando à casa do chefe da sinagoga, viu Jesus os tocadores de flauta e uma multidão alvoroçada. Disse-lhes:
24 ekí kaxaldék:
24 Retirai-vos, porque a menina não está morta; ela dorme. Eles, porém, zombavam dele.
25 Guatshak jiaga, Duweja kakzʉxaitshiñguenik kumí shuane nugaldi juldungueni etshi káuxalda akpanatshaga mokue izhgaté na gua.
25 Tendo saído a multidão, ele entrou, tomou a menina pela mão e ela levantou-se.
26 Ekí kumí izhgaldakshane shalda na, saldiñga eñgui baxe nahauxa izhukakueja ai shalda izhgabejiñgaba na ashekualdá.|src="LB00311B.TIF" size="col" loc="just before 9.23 if possible (Mt 9.18-26; Mlk 5.22-43; Lk 8.40-56) " copy="LB"
26 Esta notícia espalhou-se por toda a região.
27 Duwe Jesú exa zhinik neyatogueñki, mozhua sigí uba isékue axapañga aldeji saldiñgaja nukandana agatsaldi ekí iyaxauldaldá:
27 Partindo Jesus dali, dois cegos o seguiram, gritando: Filho de Davi, tem piedade de nós!
28 Guñguenik Duwe juk juldungueni, ai mozhua uba isékue axaldagatshak ekí kaklduká:
28 Jesus entrou numa casa e os cegos aproximaram-se dele. Disse-lhes: Credes que eu posso fazer isso? Sim, Senhor, responderam eles.
29 Ekí akiyayokuñguakna Duweja ubak kaugikepañgui ekí kakbeyá:
29 Então ele tocou-lhes nos olhos, dizendo: Seja-vos feito segundo vossa fé.
30 Ekí kakbeyatshaga uba kekukshá.
30 No mesmo instante, os seus olhos se abriram. Recomendou-lhes Jesus em tom severo: Vede que ninguém o saiba.
31 Ekí kaxaldeklde nalgué jiaga, exa zhinik aldeyapanatshaga sakí Duweja kaxatshane shalda saldiñga eñgui baxe nahauxa akuashiñgaba aldeyaldá.
31 Mas apenas haviam saído, espalharam a sua fama por toda a região.
32 Exa zhinik agazaxaitatogueñga na, ezua sigí jisétshi aldunaja ijuldunatshak zukuakshaksá guane nalgué Duwek akualdák.
32 Logo que se foram, apresentaram-lhe um mudo, possuído do demônio.
33 Guake Duweja ai alduna izheñshatshaga na, jiak mokue zukuaxaldá. Guakna saldiñga atuatoxekuejañki “¡sakí ekí se akzukuxá!” ajañgui na:
33 O demônio foi expulso, o mudo falou e a multidão exclamava com admiração: Jamais se viu algo semelhante em Israel.
34 Akuagatshak paldiseyukueja niñkauwañki:
34 Os fariseus, porém, diziam: É pelo príncipe dos demônios que ele expulsa os demônios.
35 Guñguenik Duwe Jesúki eñgui baxe kuíbuldu nahauxa juwí izhajuizhaldegeñka “Saldiñga netshi Jateja kágubakue janshagatsaldi kaksanexaldixa nakldá” kakbeji na mizhatoxá. Ekí kakbeji na, káguba mulbatá saldiñga nalda kakzekakue keskaitshi, se akzegagáldekueki se kakzukui na mizhatoxá.
35 Jesus percorria todas as cidades e aldeias. Ensinava nas sinagogas, pregando o Evangelho do Reino e curando todo mal e toda enfermidade.
36 Duweja kágubakue duwá zhikzhe ashé katuatshakna, guañ kajañguá. Jinake ekí kajañguazhá. Ekueki jubeju aksaneka, numañ tuñka naldakí kakzegakldegamakbé kagusani, jie kakzeshi “sakíga ni atshanakldék” akldegagáldekue katuwák.
36 Vendo a multidão, ficou tomado de compaixão, porque estava enfraquecida e abatida como ovelhas sem pastor.
37 Ekí katuwakna shi kagitixakuañ ekí zʉñmeyá:
37 Disse, então, aos seus discípulos: A messe é grande, mas os operários são poucos.
38 Akna, tetshi jáugukuik jiba axatshaldixakue akldé gagakue akshishakuamakbé, nauwijí Sáñkaldaja nas shalda guaxaldixakue gaxaldiamak miyakshishaldí —na zʉñmeyá.
38 Pedi, pois, ao Senhor da messe que envie operários para sua messe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.