Mateus 9

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ekí zegatogueni Duwe Jesú kanuwak juldungueniki akbateshi mokue ají kuíbuldu Kapeldahúmka akbaték.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Exaki ezua sigí abuá axazauwaksánane ixabakak akshañga apebukueja Duwek akualdák. Ekueja Duwejañki se akzukualdixa alduna iyashiji akualdaklde katuakna, abuá axazauwaksánanek ekí akbeyá:
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Ekí aldukatshakna, anuñka guiyaba shizhixakuejañki kauwizhéñgaba ekí izhgabeyá: “Ekí negatshake Jate aguáñ izhbashi mual negashá.”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Ekí ajañguatuka Duwejañki katuñguakna ekí kaklduká:
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Guake, ¿mielde shi aguáñ jibañ akzaldi, abuá axazauwaksánanek akbenaka na? ¿“Sha matshixa nuk mixabetá ni gukú” azhi “izhgaté xaldeki newa” shi akbenaka na?
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Ne naski, Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge, jai kagik sha atshixakue axabetaldikuamak niuwi naxaldé mimatuñshaldikue.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Ekí akbeyatshaga amak izhgaldaguenik ajuldi ne.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Guatshakna saldiñga tuatoxekuejañki: “¡Sakí shi ekí janshi akzukú!” ajañgui na, Jateja ekí agatsaldi atshexañ ezua kágubak kama agene shalda Jate za akldé akzamakga agazukuá.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Duwe Jesú exa zhinik neyatogueñki, nas Mateyuk natú. Naski sáñkaldak akiyalzabine zhiksuikuge nalgukuakna nagasabiyaldiéñ ité natuñguake ekí naxaldék:
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Guñguenik Duweki najuxa zatogueñga, matshuwi najanañga sáñkaldak akiyalzabine zhiksuikakue, axautshi sha atshixa akuakakue jiaga aldagueniki, Duwe shi kagitixakue juizhi yaldashi asaldá.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Ekí zaté zʉnatuatshakna, paldiseyukueja Duwe shi kagitixakuañ ekí zʉñkaldék:
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Ekí nukajakna, Duweja kakbeyá:
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Ekí Jateja guaklde: “Kágubagaba guañ ajañgui ishkajanashixá na akldé naxatshakue kajañguge. Ne béyakze nagakuagakue za kajañguazhúge nzha.” Ekí guaklde na, sakí guashi guaklde tuakue ni mimajañgukú. Akze, naski mieldekue axaldáñgaba “jian sha izhokú” itshankakue Jatek axakualdinaldiamak kaldiyal nagazhánuge. Ekí ne, sha atshixakue niñkauwañki sha ajanashixa abajiñga abaja xaldeki Jatek axakualdinaldiamak kaldiyal naklduge ni mitú.
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Guñguenik Juañ nik majaukshakue shagitixakueja Duwe axaldaguenik ekí agalduká:
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Guake Duweja ekí nuxa kakiyó:
15 Jesus respondeu:
16 Ekí kakbeñguenik jiak, ekí kakbeyá: “Ni meja zhakuá abisa ne duebak agapa guazhé. Azhi ekí guatshake, akldé zhindu axazgualdixa. Ekí guatshak míñgaki akldé nusakuá gualdixa naldashá.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Ekibeñga na, ni meja alditsha tanagáldega moñkú duebak kuashazhé. Azhi ekí kuashaldiake tanatshak moñkú dueba kualbenatshake, alditsha jiaga nuk zuldatshake, mozhuañga itshuana guaka naldashá. Ekí atshaka nakna, alditsha tanagáldega moñkú abisak za kuashakue. Ekí guanake mozhuañga alditsha, moñkú nañga nusaldeshi itshuanazháldixa naldashá.”
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Ekí guaxalga nogueñga na, ezua sáñkalda juldiútshiga Duwe stak axaldagueni nuldu axayoshi ekí akbeyá:
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Ekí akbeñguake, Duweki izhgaldagueni nasʉñ shi kagitixakuañ juizhiñga agapa ne.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Amak neyatogueñga na, ezua munzhi, ají mulbatája guxa guñguenik 12 kagi itsegatuka nalguák Duwe shaneldi ga naguenik zhakuá sʉxak juguá.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Aldéñki “Duwetshi zhakuá nuxaki jugualdatshake, se nakzukualdixa shakldá” jañguñguák ekí juguá.
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Amak juguatshaga na, Duweki neyatogué zhikbateguenik ai munzhi tuatshak ekí akbeyá:
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Guñguenik Duwe sáñkalda tshuxa neyatshake ezua shuigatshak ajanashamakga, kuizi ajuishi, káguba duwá zhikzhe nakldekueki jaldáñ shuane axabauwaté Duweja tuatshakna
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 ekí kaxaldék:
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Guatshak jiaga, Duweja kakzʉxaitshiñguenik kumí shuane nugaldi juldungueni etshi káuxalda akpanatshaga mokue izhgaté na gua.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Ekí kumí izhgaldakshane shalda na, saldiñga eñgui baxe nahauxa izhukakueja ai shalda izhgabejiñgaba na ashekualdá.|src="LB00311B.TIF" size="col" loc="just before 9.23 if possible (Mt 9.18-26; Mlk 5.22-43; Lk 8.40-56) " copy="LB"
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Duwe Jesú exa zhinik neyatogueñki, mozhua sigí uba isékue axapañga aldeji saldiñgaja nukandana agatsaldi ekí iyaxauldaldá:
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Guñguenik Duwe juk juldungueni, ai mozhua uba isékue axaldagatshak ekí kaklduká:
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Ekí akiyayokuñguakna Duweja ubak kaugikepañgui ekí kakbeyá:
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Ekí kakbeyatshaga uba kekukshá.
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Ekí kaxaldeklde nalgué jiaga, exa zhinik aldeyapanatshaga sakí Duweja kaxatshane shalda saldiñga eñgui baxe nahauxa akuashiñgaba aldeyaldá.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Exa zhinik agazaxaitatogueñga na, ezua sigí jisétshi aldunaja ijuldunatshak zukuakshaksá guane nalgué Duwek akualdák.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Guake Duweja ai alduna izheñshatshaga na, jiak mokue zukuaxaldá. Guakna saldiñga atuatoxekuejañki “¡sakí ekí se akzukuxá!” ajañgui na:
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Akuagatshak paldiseyukueja niñkauwañki:
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Guñguenik Duwe Jesúki eñgui baxe kuíbuldu nahauxa juwí izhajuizhaldegeñka “Saldiñga netshi Jateja kágubakue janshagatsaldi kaksanexaldixa nakldá” kakbeji na mizhatoxá. Ekí kakbeji na, káguba mulbatá saldiñga nalda kakzekakue keskaitshi, se akzegagáldekueki se kakzukui na mizhatoxá.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Duweja kágubakue duwá zhikzhe ashé katuatshakna, guañ kajañguá. Jinake ekí kajañguazhá. Ekueki jubeju aksaneka, numañ tuñka naldakí kakzegakldegamakbé kagusani, jie kakzeshi “sakíga ni atshanakldék” akldegagáldekue katuwák.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Ekí katuwakna shi kagitixakuañ ekí zʉñmeyá:
37 Então disse aos discípulos:
38 Akna, tetshi jáugukuik jiba axatshaldixakue akldé gagakue akshishakuamakbé, nauwijí Sáñkaldaja nas shalda guaxaldixakue gaxaldiamak miyakshishaldí —na zʉñmeyá.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.