Lucas 23

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ekí izhgabeñguenik na, akldé akzekue ajuizhaldegatoguauxañga ishkaldagueniki Duwe Jesú agatsaldi ne sáñkalda Pildatuja tualdiamak akualdé.
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 Exa awaldeyatshaga ekí izhakuashi akuaxaldá:
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Ekí izhakuaguake, Pildatuja Duwek aklduká:
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 Guñguake Pildatuja Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakuek, káguba matshuwi zhikzhe nakldekuek juizhi kakbeyá:
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 Ekí kakbeyatshak míñgaki abá naldakí ekí agabeyaldá:
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 Ekí nukañguakna Pildatuja Duwe Jesú Galdildeya zalda ne kaklduká.
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 Guñguake exa zalda ne akwasheguake, exa zalda sáñkalda Eldodeja agatsaldi ne tualdiamak agakaxá. Atshaga na, ai sáñkaldaki Jeldusaldéñga na mizhatoxá.
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 Guñguake Eldodejañki Duwe tuatshakna, matshuwi zeñ akldék. Jinake naldakí. Axañga zhinik Duweja janshizhe ajanashaté atú guazhámak atshixa nukapanguenik zhinik, aldéñ naldi amak atshaté tundana akzeka nalguák.
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 Guñguakna Duwe matshuwi akzʉzukshiñgaba guatshak jiaga, ni ji akiyokuazhá.
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 Atshaga na, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, guiyaba shizhixakuejañki abá naldakí, akldé akldeñga Duwe izhakuashiñgaba na akuá.
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Guñguake Eldodeja ají suldáukue juizhi, Duwe aguáñ izhabashi mual, iyajokldeshi na, sáñkaldakueja zhakuá janshagatse itshualdiyamak agatsé iyajualdiñgueniki mokue sáñkalda Pildatuk akuazakáu na gua.
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 Guatshak axañga zhiniki ai sáñkaldakue Eldode na Pildatu na izhguldiñkakue nane nalgué, ai ldiuwañ zhiniki zhuapebu aldék na akuá.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Guñgueni sáñkalda Pildatuja juldiú aksanekakue, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, kágubakue juizhi kajuizhakuñguenik
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 ekí kakbeyá:
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 Ni sáñkalda Eldodeja jiaga agatsaldazhéga tuwák guana, mokue jai zʉñkuzgauwa guane tuashibiná. Akze, ni ji shalda shuigakue agatsé axeté guashi agatsaldazhé giemi ¿tuakí shi miná?
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 Ekí tuñgakna, maldé guiyaba tuñshal guak gualdikueniki, mokue yakbexal guak gualdikue nzha.
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 Guatshak juldiúkueki Jateja san kagixa zhinik kakzʉxaitshanéñ ldiuwañ zegauxa sáñkalda Alduma zaldaja mielde paldesu nuka kakibesakue akuaxaldiake, amak kakibesakue agatseka.]
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 Naldatshak saldiñga aldaldi jaldáñ ekí axaldexaldá:
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 Guatshak Baldabáki akuíbulduk zaldakue na kauwijí sáñkaldakue aguabiyaldiamak kaukakshishatoguéñ, káguba guaxá atshane shalda kalseldi abexane na noxá.
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Naldatshak Pildatujañki Duwe Jesú niñkauwañki ibesa gundana akzeshi na, mokue ekíga kagakuañnék.
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 Ekí kagakuañnegatshak míñgaki, akldé akldeñga jaldáñ ekí axaldexaldá:
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 Guñguake, mokue maikjuizhane Pildatuja ekí kakbeyá:
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 Ekí kakbeyatshak míñgaki, kagusana naldakí akldé akldeñga jaldáñ ekí axaldeshiñgaba:
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 Guake Pildatuja agashishatoguamak kaxatshaldixa jañguá.
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 Amak kaxatshiji, Baldabáki akuíbuldu zaldakuek kauwijí sáñkaldakue aguabiji kaukakshishatone, ezua káguba guaxá atshane shalda kalseldi abexane nalgué jiaga, kakibesá. Guatshake Duwe Jesú niñkauwañki agashishiñguamak kaldixa axaldiya akuaxaldiamak niuwi ge na gua.
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Guñgueni Duwe Jesú awaldeyatogueñki, ezua sigí Simóñ axezhuka, Sildene zalda, atezhi zhinik kuíbulduk nagaté noxé kakldabí. Guake iyapangueni eñkáñ kaldi Duwe axaldiya akuaxaldixa kamañ naldi Duwek agapa akuldeyexañ iyaxauwá.
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 Ekí aldeyatoguéñ, kágubakue matshuwi zhikzhe Duwek axapa aldé. Aikuega na, anuñka munzhikueki Duwe shalda izhajaniñgaba jaldáñ abauwiñgaba na axapa aldeyatoxá.
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 Guakna Duweja kakizhbateshi ekí kakbeyá:
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 Akze, jibañ mitualdiéñ zegatshakna, ekí akuaxaldixa: “Kaiga zʉnake munzhi somá kaxaldegazhákakueki zeñ shi aldaldí. Ekibeñga na, munzhi somá kaxaldegagáldekuegaki zeñ shi aldaldí.”
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 Atshakna, guinuekuek, gaxakuek ekí axaldexaldixa: “Maldazʉnakuaxaldiamak zʉnetiná, kagi zʉneshá guwíñ.”
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 Jinake ekí zexaldixa naldakí. Akldé nas sha atshazhúge naugé jiaga, ekí guiyaba natuñshi, sha nakuashá. Ne sha atshixakue míñgaki ¡mitsá nazhakaldak guiyaba katuñshaldixa ne! —na kakbeyá.
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 Guatshakna mozhua sigí shane, guiyabaja guagamak atshazhékue jiaga Duwe nañga kaldixa axaldiya kakuaxaldiamak kawaldé.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Guñgueni “káguba tsáñkalda zaldáxalda” axezhogeñka kawaldé. Eñkaga na, ai mozhua guiyabaja guagamak atshazhékue Duwe nañga kaldixa kaxaldiyatshakna ezuañki Duwetshi jibatshaldi, ezuañki jibatshazháldi mual axaldiyá.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 Exa axaldikualdi na, Duweja Ajatek ekí akbeyá:
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 Exaga na, kágubakueja sakí zegatuka atuaté aldoguéñ, juldiúkue aksanekakueja Duwe iyajokldeshi na ekí akuák:
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 Guñgueni suldáukueja jiaga Duwe aldesañ axaldagatshak, iyajokldeshi kuis kuis akzeldia agaxauwaldixa atuñshi na ekí axaldék:
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 —Mañki juldiútshi sáñkalda akldé mikzé maldahamak nake, mañgaba ishkuá guwá.
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 Guatshak Duwe kaldixa axaldiyane asáñkaldake ekí guashi agazuñguane axaldiyá: “Jejiéki juldiútshi sáñkalda akldé akzé nakldá.”
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Exaga na, ezua shane Duwek akyó kaldixa axaldiyaneja ekí nusagatsaldi sha axaldék:
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 Ekí axaldegatshakna jiak, ezua shaneja ekí axaldék:
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 Akze, nasʉñki sha katshixa shaldaki guiyaba tuakue zʉñgatsamak zʉnakuaxaldixa. Ne jejié sigí zʉnake ni mitsák sha atshazhé ¿tuakí shi maldá?
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 Guñguenik Duwek ekí akbeyá:
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 Ekí akbeñguake akiyó:
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 Atshak Duwe Jesú kaldixa axaldikualguéñ, niuwi muanté zhinik niuwi uñguexá kagi agatsauxa muldetua tuañ na zexá.
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 Akbiñgaki niuwi stuaksá guak. Atshaga na, juwí Jate axazakuageñkaga, ezua zhakuá atema akaldak akzeñka juldunéñ agekualdé, aldéñgaba muan zuwá itshizbé na gua.
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 Guñgueni Duwe Jesú jaldáñ ekí kauldá:
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 Ekí zegaté tuatshakna, ezua suldáutshi sáñkaldaja Jate akldé akzamakga akzukui ekí guak:
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 Guatshak Duwe kaldixa axaldiya akuagaté atualdiamak ajuizhaldekldekueja ekí zexauxa zegaté atuwi na, eñka zhinik aldeñkáki mitsá izhajaniñgaba akuxa awatuñshaldiamak tabáxaldak abushi na aldeyá.
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 Atshaga na, Duwe jañguxakueki, munzhikue Galdildeya zhinik agapa aldakldekue juizhi, exaga agajué zeñka Duwe akuatoxauxa atuaté na aldoxá.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 — ausente —
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 — ausente —
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 Ekí nalguakna, Duwetshi abuá mexaldiamak sáñkalda Pildatuk niuwi akshishal ne.
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 Guñguake amak niuwi ageguake, Duwetshi abuá kaldixa zhinik axawatiñgueniki zhakuá tiñne janshagatsek mañguá. Gueniki jagiga shuanekue abexaldiamak axakuiyaneñka ni me abegazhéñkaga mexá.
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 Atshake kauwisanákue zhigasekué ldiuwañ zexaldá guapanakna ai niuwañki jibatshasʉ́ñzeñ niuwañ naldakna, tuañ zegagáñga saldiñga janaktuakue niuwañ na zaldá.
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 Amak Juséja Duwetshi abuá mexal neyatshak, munzhikue Duwek agapa Galdildeya zhinik aldakldekue jiaga axapa aldé. Exaki Duwetshi abuá abexaneñka, sakí agatsaldi abegaté atú.
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 Ekí atuñgueni mokue ashekualgueñka aldeyatshak, kauwisanákueki ajanashamakga Duwetshi abuák iyabexaldixa we juma izhukakue saldi janagatú. Akuñguenik guiyabaja guagamak zhigasekué ldiuwañki jiba atshasʉ́ñze guagamakga na ajanashá.
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.