Lucas 23
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Ekí izhgabeñguenik na, akldé akzekue ajuizhaldegatoguauxañga ishkaldagueniki Duwe Jesú agatsaldi ne sáñkalda Pildatuja tualdiamak akualdé.
1 Em seguida o grupo todo se levantou e levou Jesus para Pilatos.
2 Exa awaldeyatshaga ekí izhakuashi akuaxaldá:
2 Lá, começaram a acusá-lo, dizendo: — Pegamos este homem tentando fazer o nosso povo se revoltar, dizendo a eles que não pagassem impostos ao Imperador e afirmando que ele é o
3 Ekí izhakuaguake, Pildatuja Duwek aklduká:
3 Aí Pilatos perguntou a Jesus: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
4 Guñguake Pildatuja Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakuek, káguba matshuwi zhikzhe nakldekuek juizhi kakbeyá:
4 Então Pilatos disse aos chefes dos sacerdotes e à multidão: — Não encontro nenhum motivo para condenar este homem.
5 Ekí kakbeyatshak míñgaki abá naldakí ekí agabeyaldá:
5 Mas eles insistiram: — Ele está causando desordem entre o povo em toda a Judeia. Ele começou na Galileia e agora chegou aqui.
6 Ekí nukañguakna Pildatuja Duwe Jesú Galdildeya zalda ne kaklduká.
6 Ouvindo isso, Pilatos perguntou: — Este homem é da Galileia?
7 Guñguake exa zalda ne akwasheguake, exa zalda sáñkalda Eldodeja agatsaldi ne tualdiamak agakaxá. Atshaga na, ai sáñkaldaki Jeldusaldéñga na mizhatoxá.
7 Quando soube que Jesus era da região governada por Herodes, Pilatos o mandou para ele, pois Herodes também estava em Jerusalém naquela ocasião.
8 Guñguake Eldodejañki Duwe tuatshakna, matshuwi zeñ akldék. Jinake naldakí. Axañga zhinik Duweja janshizhe ajanashaté atú guazhámak atshixa nukapanguenik zhinik, aldéñ naldi amak atshaté tundana akzeka nalguák.
8 Herodes ficou muito contente quando viu Jesus, pois tinha ouvido falar a respeito dele e fazia muito tempo que queria vê-lo. Ele desejava ver Jesus fazer algum milagre.
9 Guñguakna Duwe matshuwi akzʉzukshiñgaba guatshak jiaga, ni ji akiyokuazhá.
9 Então fez muitas perguntas a Jesus, mas ele não respondeu nada.
10 Atshaga na, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, guiyaba shizhixakuejañki abá naldakí, akldé akldeñga Duwe izhakuashiñgaba na akuá.
10 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei se apresentaram e fizeram acusações muito fortes contra Jesus.
11 Guñguake Eldodeja ají suldáukue juizhi, Duwe aguáñ izhabashi mual, iyajokldeshi na, sáñkaldakueja zhakuá janshagatse itshualdiyamak agatsé iyajualdiñgueniki mokue sáñkalda Pildatuk akuazakáu na gua.
11 Herodes e os seus soldados zombaram de Jesus e o trataram com desprezo. Puseram nele uma capa luxuosa e o mandaram de volta para Pilatos.
12 Guatshak axañga zhiniki ai sáñkaldakue Eldode na Pildatu na izhguldiñkakue nane nalgué, ai ldiuwañ zhiniki zhuapebu aldék na akuá.
12 Naquele dia Herodes e Pilatos, que antes eram inimigos, se tornaram amigos.
13 Guñgueni sáñkalda Pildatuja juldiú aksanekakue, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, kágubakue juizhi kajuizhakuñguenik
13 Pilatos reuniu os chefes dos sacerdotes, os líderes judeus e o povo
14 ekí kakbeyá:
14 e disse: — Vocês me trouxeram este homem e disseram que ele estava atiçando o povo para fazer uma revolta. Pois eu já lhe fiz várias perguntas diante de todos vocês, mas não encontrei nele nenhuma culpa dessas coisas de que vocês o acusam.
15 Ni sáñkalda Eldodeja jiaga agatsaldazhéga tuwák guana, mokue jai zʉñkuzgauwa guane tuashibiná. Akze, ni ji shalda shuigakue agatsé axeté guashi agatsaldazhé giemi ¿tuakí shi miná?
15 Herodes também não encontrou nada contra ele e por isso o mandou de volta para nós. Assim, é claro que este homem não fez nada que mereça a pena de morte.
16 Ekí tuñgakna, maldé guiyaba tuñshal guak gualdikueniki, mokue yakbexal guak gualdikue nzha.
16 Eu vou mandar que ele seja chicoteado e depois o soltarei.
17 Guatshak juldiúkueki Jateja san kagixa zhinik kakzʉxaitshanéñ ldiuwañ zegauxa sáñkalda Alduma zaldaja mielde paldesu nuka kakibesakue akuaxaldiake, amak kakibesakue agatseka.]
17 [Na Festa da Páscoa, Pilatos tinha o costume de soltar algum preso, a pedido do povo.]
18 Naldatshak saldiñga aldaldi jaldáñ ekí axaldexaldá:
18 Aí toda a multidão começou a gritar: — Mata esse homem! Solta Barrabás para nós!
19 Guatshak Baldabáki akuíbulduk zaldakue na kauwijí sáñkaldakue aguabiyaldiamak kaukakshishatoguéñ, káguba guaxá atshane shalda kalseldi abexane na noxá.
19 Barrabás tinha sido preso por causa de uma revolta na cidade e por assassinato.
20 Naldatshak Pildatujañki Duwe Jesú niñkauwañki ibesa gundana akzeshi na, mokue ekíga kagakuañnék.
20 Então Pilatos, querendo soltar Jesus, falou outra vez com a multidão.
21 Ekí kagakuañnegatshak míñgaki, akldé akldeñga jaldáñ ekí axaldexaldá:
21 Mas eles gritavam mais ainda: — Crucifica! Crucifica!
22 Guñguake, mokue maikjuizhane Pildatuja ekí kakbeyá:
22 E Pilatos disse pela terceira vez: — Mas qual foi o crime dele? Não vejo neste homem nada que faça com que ele mereça a pena de morte. Vou mandar que ele seja chicoteado e depois o soltarei.
23 Ekí kakbeyatshak míñgaki, kagusana naldakí akldé akldeñga jaldáñ ekí axaldeshiñgaba:
23 Porém eles continuaram a gritar bem alto, pedindo que Jesus fosse crucificado; e a gritaria deles venceu.
24 Guake Pildatuja agashishatoguamak kaxatshaldixa jañguá.
24 Pilatos condenou Jesus à morte, como pediam.
25 Amak kaxatshiji, Baldabáki akuíbuldu zaldakuek kauwijí sáñkaldakue aguabiji kaukakshishatone, ezua káguba guaxá atshane shalda kalseldi abexane nalgué jiaga, kakibesá. Guatshake Duwe Jesú niñkauwañki agashishiñguamak kaldixa axaldiya akuaxaldiamak niuwi ge na gua.
25 E soltou o homem que eles queriam — aquele que havia sido preso por causa de revolta e de assassinato. E entregou Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Guñgueni Duwe Jesú awaldeyatogueñki, ezua sigí Simóñ axezhuka, Sildene zalda, atezhi zhinik kuíbulduk nagaté noxé kakldabí. Guake iyapangueni eñkáñ kaldi Duwe axaldiya akuaxaldixa kamañ naldi Duwek agapa akuldeyexañ iyaxauwá.
26 Então os soldados levaram Jesus. No caminho, eles encontraram um homem chamado Simão, da cidade de Cirene, que vinha do campo. Agarraram Simão e o obrigaram a carregar a cruz, seguindo atrás de Jesus.
27 Ekí aldeyatoguéñ, kágubakue matshuwi zhikzhe Duwek axapa aldé. Aikuega na, anuñka munzhikueki Duwe shalda izhajaniñgaba jaldáñ abauwiñgaba na axapa aldeyatoxá.
27 Uma grande multidão o seguia. Nela havia algumas mulheres que choravam e se lamentavam por causa dele.
28 Guakna Duweja kakizhbateshi ekí kakbeyá:
28 Jesus virou-se para elas e disse:
29 Akze, jibañ mitualdiéñ zegatshakna, ekí akuaxaldixa: “Kaiga zʉnake munzhi somá kaxaldegazhákakueki zeñ shi aldaldí. Ekibeñga na, munzhi somá kaxaldegagáldekuegaki zeñ shi aldaldí.”
29 Porque chegarão os dias em que todos vão dizer: “Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos, que nunca deram à luz e que nunca amamentaram!”
30 Atshakna, guinuekuek, gaxakuek ekí axaldexaldixa: “Maldazʉnakuaxaldiamak zʉnetiná, kagi zʉneshá guwíñ.”
30 Chegará o tempo em que todos vão dizer às montanhas: “Caiam em cima de nós!” E dirão também aos montes: “Nos cubram!”
31 Jinake ekí zexaldixa naldakí. Akldé nas sha atshazhúge naugé jiaga, ekí guiyaba natuñshi, sha nakuashá. Ne sha atshixakue míñgaki ¡mitsá nazhakaldak guiyaba katuñshaldixa ne! —na kakbeyá.
31 Porque, se isso tudo é feito quando a lenha está verde, o que acontecerá, então, quando ela estiver seca?
32 Guatshakna mozhua sigí shane, guiyabaja guagamak atshazhékue jiaga Duwe nañga kaldixa axaldiya kakuaxaldiamak kawaldé.
32 Levaram também dois criminosos para serem mortos com Jesus.
33 Guñgueni “káguba tsáñkalda zaldáxalda” axezhogeñka kawaldé. Eñkaga na, ai mozhua guiyabaja guagamak atshazhékue Duwe nañga kaldixa kaxaldiyatshakna ezuañki Duwetshi jibatshaldi, ezuañki jibatshazháldi mual axaldiyá.
33 Quando chegaram ao lugar chamado “A Caveira”, ali crucificaram Jesus e junto com ele os dois criminosos, um à sua direita e o outro à sua esquerda.
34 Exa axaldikualdi na, Duweja Ajatek ekí akbeyá:
34 [Então Jesus disse: Em seguida, tirando a sorte com dados, os soldados repartiram entre si as roupas de Jesus.
35 Exaga na, kágubakueja sakí zegatuka atuaté aldoguéñ, juldiúkue aksanekakueja Duwe iyajokldeshi na ekí akuák:
35 O povo ficou ali olhando, e os líderes judeus zombavam de Jesus, dizendo: — Ele salvou os outros. Que salve a si mesmo, se é, de fato, o
36 Guñgueni suldáukueja jiaga Duwe aldesañ axaldagatshak, iyajokldeshi kuis kuis akzeldia agaxauwaldixa atuñshi na ekí axaldék:
36 Os soldados também zombavam de Jesus. Chegavam perto dele e lhe ofereciam vinho comum
37 —Mañki juldiútshi sáñkalda akldé mikzé maldahamak nake, mañgaba ishkuá guwá.
37 e diziam: — Se você é o rei dos judeus, salve a você mesmo!
38 Guatshak Duwe kaldixa axaldiyane asáñkaldake ekí guashi agazuñguane axaldiyá: “Jejiéki juldiútshi sáñkalda akldé akzé nakldá.”
38 Na cruz, acima da sua cabeça, estavam escritas as seguintes palavras: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Exaga na, ezua shane Duwek akyó kaldixa axaldiyaneja ekí nusagatsaldi sha axaldék:
39 Um dos criminosos que estavam crucificados ali insultava Jesus, dizendo: — Você não é o Messias? Então salve a você mesmo e a nós também!
40 Ekí axaldegatshakna jiak, ezua shaneja ekí axaldék:
40 Porém o outro o repreendeu, dizendo: — Você não
41 Akze, nasʉñki sha katshixa shaldaki guiyaba tuakue zʉñgatsamak zʉnakuaxaldixa. Ne jejié sigí zʉnake ni mitsák sha atshazhé ¿tuakí shi maldá?
41 A nossa condenação é justa, e por isso estamos recebendo o castigo que nós merecemos por causa das coisas que fizemos; mas ele não fez nada de mau.
42 Guñguenik Duwek ekí akbeyá:
42 Então disse: — Jesus, lembre de mim quando o senhor vier como Rei!
43 Ekí akbeñguake akiyó:
43 Jesus respondeu:
44 Atshak Duwe Jesú kaldixa axaldikualguéñ, niuwi muanté zhinik niuwi uñguexá kagi agatsauxa muldetua tuañ na zexá.
44 Mais ou menos ao meio-dia o sol parou de brilhar, e uma escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 Akbiñgaki niuwi stuaksá guak. Atshaga na, juwí Jate axazakuageñkaga, ezua zhakuá atema akaldak akzeñka juldunéñ agekualdé, aldéñgaba muan zuwá itshizbé na gua.
45 E a cortina do Templo se rasgou pelo meio.
46 Guñgueni Duwe Jesú jaldáñ ekí kauldá:
46 Aí Jesus gritou bem alto: Depois de dizer isso, ele morreu.
47 Ekí zegaté tuatshakna, ezua suldáutshi sáñkaldaja Jate akldé akzamakga akzukui ekí guak:
47 Quando o oficial do exército romano viu o que havia acontecido, deu glória a Deus, dizendo: — De fato, este homem era inocente!
48 Guatshak Duwe kaldixa axaldiya akuagaté atualdiamak ajuizhaldekldekueja ekí zexauxa zegaté atuwi na, eñka zhinik aldeñkáki mitsá izhajaniñgaba akuxa awatuñshaldiamak tabáxaldak abushi na aldeyá.
48 Todos os que estavam reunidos ali para assistir àquele espetáculo viram o que havia acontecido e voltaram para casa, batendo no peito em sinal de tristeza.
49 Atshaga na, Duwe jañguxakueki, munzhikue Galdildeya zhinik agapa aldakldekue juizhi, exaga agajué zeñka Duwe akuatoxauxa atuaté na aldoxá.
49 Todos os amigos de Jesus e as mulheres que o tinham seguido desde a Galileia ficaram de longe, olhando tudo aquilo.
52 Ekí nalguakna, Duwetshi abuá mexaldiamak sáñkalda Pildatuk niuwi akshishal ne.
52 José foi e pediu a Pilatos o corpo de Jesus.
53 Guñguake amak niuwi ageguake, Duwetshi abuá kaldixa zhinik axawatiñgueniki zhakuá tiñne janshagatsek mañguá. Gueniki jagiga shuanekue abexaldiamak axakuiyaneñka ni me abegazhéñkaga mexá.
53 Então tirou o corpo da cruz e o enrolou num lençol de linho. Depois o colocou num túmulo cavado na rocha, que nunca havia sido usado.
54 Atshake kauwisanákue zhigasekué ldiuwañ zexaldá guapanakna ai niuwañki jibatshasʉ́ñzeñ niuwañ naldakna, tuañ zegagáñga saldiñga janaktuakue niuwañ na zaldá.
54 Isso foi na sexta-feira, e já estava para começar o sábado.
55 Amak Juséja Duwetshi abuá mexal neyatshak, munzhikue Duwek agapa Galdildeya zhinik aldakldekue jiaga axapa aldé. Exaki Duwetshi abuá abexaneñka, sakí agatsaldi abegaté atú.
55 As mulheres que haviam seguido Jesus desde a Galileia foram com José e viram o túmulo e como Jesus tinha sido colocado ali.
56 Ekí atuñgueni mokue ashekualgueñka aldeyatshak, kauwisanákueki ajanashamakga Duwetshi abuák iyabexaldixa we juma izhukakue saldi janagatú. Akuñguenik guiyabaja guagamak zhigasekué ldiuwañki jiba atshasʉ́ñze guagamakga na ajanashá.
56 Depois voltaram para casa e prepararam perfumes e óleos para passar no corpo dele. E no sábado elas descansaram, conforme a
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.