João 12

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Guatshak Jateja nauwibamakue san kagixa guiyaba atuwi ashekualgueñka zhinik kakzʉxaitshanéñ be kizhgisekué ldiuwañ zegexañ tezhuwa ldiuwi me abatogueñki Duwe Jesú mokue Betaniak zʉnauldák. Exa na Aldásaldu shuane nalgué aldéñga izhgaldakshane izhoxéñ na naldá.
1 Seis dias antes de começar a Páscoa, Jesus chegou a Betânia, onde morava Lázaro, o homem que ele havia ressuscitado dos mortos.
2 Ai kaldagatshake Duwe abuazaldiamak axazalduxá. Guatshakna Maltajañki gakue zʉñgakshatogatshake, Aldásalduki Duwe na zaldixa ité na noxá.
2 Prepararam um jantar em homenagem a Jesus; Marta servia, e Lázaro estava à mesa com ele.
3 Ekí kaldogueñga Maldiyajañki ezua we juma izhuka maldé akzé “naldu” naldi, anuñka mozhua jaldu naldashi uldagueniki, Duwetshi kasak itsukuñguenik ají saikga kañguá. Guatshake juldi zalguauxa aiga we na juma iyaldaxá.
3 Então Maria pegou um frasco de perfume caro feito de essência de óleo aromático, ungiu com ele os pés de Jesus e os enxugou com os cabelos. A casa se encheu com a fragrância do perfume.
4 Guatshakna ezua shi kagitixakuañga Juda Iskaldiute Duwe gexaldixa naldejañki ekí guak:
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que em breve trairia Jesus, disse:
5 —¿Jinak we juma izhuka ezua kagi kasa izhgáu naldashi akzaldi nabesá xaldeki, aiki nashi jika agajueshkakuek akáu guasé ne?
5 “Este perfume valia trezentas moedas de prata. Deveria ter sido vendido, e o dinheiro, dado aos pobres”.
6 Guatshak nashikue guañ jañguiñki ekí guagazhá. Egabá aldéñki paldata jiba akbeyakualdixa aksuikue ne, ai zhinik ikushi tusheka naldák nuxa na ekí guaxá.
6 Não que ele se importasse com os pobres; na verdade, era ladrão e, como responsável pelo dinheiro dos discípulos, muitas vezes roubava uma parte para si.
7 Guñguake Duweja ekí guak:
7 Jesus respondeu: “Deixe-a em paz. Ela fez isto como preparação para meu sepultamento.
8 Akze, nashi jika agajueshkakueki miñkizhoxalga noná. Nas zʉnake miñkizhoxal za nogazháldikue nakldá.
8 Vocês sempre terão os pobres em seu meio, mas nem sempre terão a mim”.
9 Atshake Duweki Betaniaxa izhogatuka kakwasheguakna matshuwi juldiúkue izhgazhe atuál aldé. Ekí aldeyatshak Duwe atuál zañki aldeyazhá; Aldásaldu shuane nalgué Duweja mokue izhgaldakshane jiaga na atuál aldeyá.
9 Quando o povo soube da chegada de Jesus, correu para vê-lo, e também a Lázaro, a quem Jesus havia ressuscitado dos mortos.
10 Guatshakna Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakuejañki Aldásaldu jiaga akuaxaldixa izhgakualdi na aldogapaná.
10 Então os principais sacerdotes decidiram matar também Lázaro,
11 Jinake naldakí. Aldásalduk zhinik nuxa matshuwi nekueki kakbeni, Duwe niñkauwañki namak ajañgui axapa aldeyatoxák.
11 pois, por causa dele, muitos do povo os haviam abandonado e criam em Jesus.
12 Guatshak Duwe Jesúki Betaniaxa naguenik abokualdiki Jeldusaldéñ neñká neyatogueñki, káguba matshuwi zhikzhe kajuizhaldeká ldiuwañ azaxaitshaldiamak Jeldusaldéñka aldenekueja Duwe nagatuka kakwashék.
12 No dia seguinte, correu pela cidade a notícia de que Jesus estava a caminho de Jerusalém. Uma grande multidão de visitantes que tinham vindo para a Páscoa
13 Guñguakna setábaxe xai izhgasuigueniki Duwek agaldabixalgaba aldák, zeñ kakldeshi jaldáñ ekí akuashi:
13 tomou ramos de palmeiras e saiu ao seu encontro, gritando: “Hosana! Bendito é o que vem em nome do Senhor! Bendito é o Rei de Israel!”.
14 Guatshak Duwejañki ezua buldu awawaga akzalguake eñkáñ iyabexane ité na neyatoxá. Ekí zegatshake Jatetshi múldigabak sezhekldamak na zexá:
14 Jesus conseguiu um jumentinho e montou nele, cumprindo a profecia que dizia:
15 “Siyóñ zalda minekuañ, zhe miñzegazháldi.
15 “Não tenha medo, povo de Sião. Vejam, seu Rei se aproxima, montado num jumentinho”.
16 Guatshak ekí zegatshagaki “jinakga ni ekí zek” shi kagitixakuañ zʉñgajienazhá. Guane nalgué, aldéñ akaldak akzé awatuñguenik na, ekí zekldane be zʉñgisegatshak, Jatetshi múldigaba sezhekldaneja Duwe shaldaga sakí axajanashaldixa guagamakga ekí zekldane muldetua zʉñgajiená.
16 Seus discípulos não entenderam, naquele momento, que se tratava do cumprimento de uma profecia. Depois que Jesus foi glorificado, porém, eles se lembraram do que havia acontecido e perceberam que era a respeito dele que essas coisas tinham sido escritas.
17 Guatshak Aldásaldu shuane abexanalgualdi zhinik akzʉxaitaldiamak Duweja ixauldi izhgaldakshaté matshuwi nekueja atune nalguakna, axautshikuek ai shalda agabeyatone.
17 Muitos tinham visto quando Jesus mandou Lázaro sair do túmulo e o ressuscitou dos mortos, e contavam esse fato a outros.
18 Nalgué shalda na, matshuwi nekueja Duwe “me ne” awatuñshaldiamak ajanashaté atú guazhámak ekí janshizhe atshane aldukane nalguakna, Duwe agaldabixal aldaklde.
18 Destes, muitos saíram ao encontro de Jesus, porque tinham ouvido falar desse sinal.
19 Ekí zegaté atuatshakna paldiseyukuejañki ataba atabañ ekí izhgabeyá: “¡Tu guwíñ! ¡Kaiga míñgaki ni ji atshakue naldasá guxá tiuwi! ¡Saldiñgaja ekgaba axapa aldeyaldá guxá tiuwi!”
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: “Não podemos fazer nada. Vejam, todo mundo o segue!”.
20 Guatshak axautshi saná galdiegukue jiaga Jeldusaldéñka kajuizhaldeká ldiuwañ azaxaitshaldiamak Jate akldé akzukual alditshine.
20 Alguns gregos que tinham vindo a Jerusalém para adorar durante a festa da Páscoa
21 Ekueja na Pildipiki Galdildeyaxa kuíbuldu Betsaildaxa zalda axaldagueni ekí axakuañnék:
21 procuraram Filipe, que era de Betsaida, da Galileia, e lhe disseram: “Por favor, gostaríamos de ver Jesus”.
22 Guñguake aldéñki Andaldé nugeñka neñguenik akbeyá. Guñguake mozhua aldaldi Duwe Jesúk agabeyal aldé.
22 Filipe falou a esse respeito com André, e os dois foram juntos falar com Jesus.
23 Guakna Duweja ekí guak:
23 Jesus respondeu: “Chegou a hora de o Filho do Homem ser glorificado.
24 Namakgaba miñmeyaldikue: Zulda kagik jienane galdunakí naldaldiák, ai zañga abaka. Akze, galdu gualdiák zʉnake, muni akldé matshuwi negaka naldashá. Amakbeñga na, shuixaldikuák za na matshuwi nekue izhoshiñga kezhokshaldikue.
24 Eu lhes digo a verdade: se o grão de trigo não for plantado na terra e não morrer, ficará só. Sua morte, porém, produzirá muitos novos grãos.
25 Ekíga na, mieldeki jai kagik izhoxa za akldé akzé jañgui nagapa neyasʉ́ñ akzekaki, shuigatshak jékaldaxa izhoshiñga izhogazháldixa. Ekí ne, mieldeki nagapa neyaldiamake jai kagik izhoxa za akzé tuagába izhoxaldiák zʉnake, abisajañ izhoshiñga izhoxaldixa nakldá.
25 Quem ama sua vida neste mundo a perderá. Quem odeia sua vida neste mundo a conservará por toda a eternidade.
26 Akze, mieldeke naxazaundanañga miñzexaldiake, nagapa neyal nogakue miñgatsaldaldixa. Ai zhinik na, minaxazauñkake mashi izhoxaldikuake eñka mizhekualdaldixa. Guatshak mieldeke ekí minaxazauñka naldaldiake, Najatejañki “janshibé naxatshamine tiuwi” miñkaldexaldixa nakldá.
26 Se alguém quer ser meu discípulo, siga-me, pois meus servos devem estar onde eu estou. E o Pai honrará quem me servir.
27 Zʉñmeñgueni ekí guak: “Kaigaki aldunaxa nakzekága itshaniñgaba na gukú. Akna ¿sai guaxaldikue ne? ‘Najate, ekí nagatsexaldixak nazikua makualdí’ akbeyazhánaka. Jinake naldakí. Naski ekí nagatsexaldixa naklduge nak.”
27 “Agora minha alma está angustiada. Acaso devo orar ‘Pai, salva-me desta hora’? Mas foi exatamente por esse motivo que eu vim!
28 Guagueni Jatek ekí akbeyá: “Najate, ma za akaldak mikzé maldé awatuñsha guwá.”
28 Pai, glorifica teu nome!”. Então uma voz falou do céu: “Eu já glorifiquei meu nome, e o farei novamente em breve”.
29 Aldukatshakna exa ashekualguekuega ezuakuejañki kuizhbañgui ekí neklde akuagatshak, jiak ezuakuejañki Jateja guaklde uldeñkajañga axazguaká na akuaxá.
29 Quando a multidão ouviu a voz, alguns pensaram que era um trovão, enquanto outros afirmavam que um anjo havia falado com ele.
30 Guakna Duweja ekí kakbeyá:
30 Então Jesus lhes disse: “A voz foi por causa de vocês, e não por minha causa.
31 Kaiga zhinik na saldiñga kagik mizhekuekuek sha miyatshixa shalda guiyaba tuakue miñgatsaldi azhi miñgatsaldakí ne mimawatuwi mimeshkajuekualdiéñ zek na gu. Au jisé jai kagik sanegatuka kama ikuxaldikuéñ na zek.
31 Chegou a hora de julgar o mundo; agora, o governante deste mundo será expulso.
32 Guatshak naski saldiñga natualdieñka matáñ kaldixa naxaldiya nakuatshakna, káguba saná na nahauxa neyapanaldiamak nas nugeñgaba keshkuldaxaldikue nakldá.
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todos a mim”.
33 Ekí guagatshake aldéñki sakí akuí shuixaldixa shalda na guagatoxá.
33 Ele disse isso para indicar como morreria.
34 Guakna káguba ai zhekualdekueja ekí akiyayó:
34 A multidão disse: “Entendemos pelas Escrituras que o Cristo viveria para sempre. Como pode dizer que o Filho do Homem morrerá? Afinal, quem é esse Filho do Homem?”.
35 Guñguakna Duweja ekí kakbeyá:
35 Jesus respondeu: “Minha luz brilhará para vocês só mais um pouco. Andem na luz enquanto podem, para que a escuridão não os pegue de surpresa. Quem anda na escuridão não consegue ver aonde vai.
36 Akna, muñshí zalda miñkaldaldalga nogeñgaki ai za namak jañgui miñgualdí. Ekíki muñshí zaldi izhukakue nahamakga mizhekualdaldiamak.
36 Creiam na luz enquanto ainda há tempo; desse modo vocês se tornarão filhos da luz”. Depois de dizer essas coisas, Jesus foi embora e se ocultou deles.
37 Guatshak Duwe Jesúja atuatoguéñ matshuwi juizha aldéñ “me ne” awatuñshaldiamak janshizhe ajanashaté atú guazhámak atshatogatshak jiaga, juldiúkueja namak ajañguazhá.
37 Apesar de todos os sinais que Jesus havia realizado, não creram nele.
38 Akze, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Isaiyaja Jatek akbenamak zexaldiamak ekí zeklde.
38 Aconteceu conforme o profeta Isaías tinha dito: “Senhor, quem creu em nossa mensagem? A quem o Senhor revelou seu braço forte?”.
39 Ekí zhinik na namak ajañgua kakzegazháne. Ai shaldaga Jatetshi múldigaba Isaiyaja ekí gauwane:
39 Mas o povo não podia crer, pois como Isaías também disse:
40 “Ji atshikugé atuwi guakuak uba kesañguá guanuge,
40 “O Senhor cegou seus olhos e endureceu seu coração para que seus olhos não vejam, e seu coração não entenda, e não se voltem para mim, nem permitam que eu os cure”.
41 Jinak ekí gauwazhá. Duwe Jesú sakí akaldak akzé tuwi na, e shaldaga ekí guaklde nak.
41 As palavras de Isaías referiam-se a Jesus, pois viu sua glória e falou sobre ele.
42 Guatshak ekí Duwe namak ajañguakí naldi jiaga, matshuwi nekueja, anuñka juldiú sanekakueja jiaga namak ajañgui alduna iyashá. Egaba saldiñgaja aldukatogéñ, “Duwe namak ni jañgukú” akuagakí na naldá. Akbiñgaki paldiseyukueja kakwashek gualdiake, nauwisaná na juizhaldexa kakiyawatiaka zheñga kakzukuák.
42 Ainda assim, muitos creram em Jesus, incluindo alguns dos líderes judeus. Eles, porém, não declararam sua fé abertamente, por medo de que os fariseus os expulsassem da sinagoga.
43 Jinake naldakí. Kágubaja kakzé katualdiamak za akldé aldiji, Jateja katuñká niñkauwañki aguáñ akzé ajañguxa nalguák.
43 Amaram a aprovação das pessoas mais que a aprovação de Deus.
44 Guatshak saldiñgaja nukandana agatsaldi Duwe Jesúja ekí guak: “Mieldeki namak najañgui nazipana gualdiák, nas za ekí najañgui nepanagába, Najate nakaxanega ekí ipanaldixa naldashá.
44 Jesus disse em alta voz às multidões: “Se vocês creem em mim, não creem apenas em mim, mas também naquele que me enviou.
45 Ekibeñga na, mieldeki nas natualdiake, nakaxanega atualdixa.
45 Pois, quando veem a mim, veem aquele que me enviou.
46 Nas na muñshí zalda naugák kagik zhekuauxa muñshí kezgualdikuamak naklduge. Ekíki mielde namak najañgui nazipana guanekueki tuañ zaldiñga abaji guakuak.
46 Eu vim como luz para brilhar neste mundo, a fim de que todo aquele que crê em mim não permaneça na escuridão.
47 ”Guatshak mieldeke shi miñkaldiyatokuge nuká miñguatshak jiaga amak naxatshakí minoxaldiák, nasga guiyaba tuakue miñgatsé axamindagazháldikue. Jinake naldakí. Naski kagik mizhekuauxa miñgatsé axamindaxalki nagagába, minkualdal naklduge nak.
47 Não julgarei aqueles que me ouvem mas não me obedecem, pois vim para salvar o mundo, e não para julgá-lo.
48 Naldatshak mieldeke nazipanasʉ́ñ miñzeshi, ni nají múldigaba nagipanazhá miñgualdiák, auxa zegatshak miñgatsaldi ne mimawatualdiéñ akldañkatshak, nají múldigaba guagaté naldukaminejañga na guiyaba tuakue miñgatsé axamindaxaldixa.
48 Mas todos que me rejeitam e desprezam minha mensagem serão julgados no dia do julgamento pela verdade que tenho falado.
49 Jinake naldakí. Nas axaldáñ jañgua me guagagába, Najate nakaxaneja guagakue, shizhiyakue niuwi nagenauxabe guaklduge nak.
49 Não falo com minha própria autoridade. O Pai, que me enviou, me ordenou o que dizer.
50 Akze, Najateja abisajañ izhoshiñga mizhekualdaldiamak ekí miñmeyakue niuwi nagene nakué. Akna nas shi miñkaldikugéki Najateja miñmeyakue nakbenauxabe miñmeñkuge nakldá” na Duweja kakbeyatoxá.
50 E eu sei que o mandamento dele conduz à vida eterna; por isso digo tudo que o Pai me mandou dizer”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.