João 12

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Guatshak Jateja nauwibamakue san kagixa guiyaba atuwi ashekualgueñka zhinik kakzʉxaitshanéñ be kizhgisekué ldiuwañ zegexañ tezhuwa ldiuwi me abatogueñki Duwe Jesú mokue Betaniak zʉnauldák. Exa na Aldásaldu shuane nalgué aldéñga izhgaldakshane izhoxéñ na naldá.
1 Seis dias antes da Páscoa, Jesus foi para Betânia, onde estava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado dentre os mortos.
2 Ai kaldagatshake Duwe abuazaldiamak axazalduxá. Guatshakna Maltajañki gakue zʉñgakshatogatshake, Aldásalduki Duwe na zaldixa ité na noxá.
2 Prepararam-lhe, ali, uma ceia. Marta servia, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com Jesus.
3 Ekí kaldogueñga Maldiyajañki ezua we juma izhuka maldé akzé “naldu” naldi, anuñka mozhua jaldu naldashi uldagueniki, Duwetshi kasak itsukuñguenik ají saikga kañguá. Guatshake juldi zalguauxa aiga we na juma iyaldaxá.
3 Então Maria, pegando um frasco de perfume de nardo puro, muito precioso, ungiu os pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos. E toda a casa se encheu com o cheiro do perfume.
4 Guatshakna ezua shi kagitixakuañga Juda Iskaldiute Duwe gexaldixa naldejañki ekí guak:
4 Mas Judas Iscariotes, um dos seus discípulos, aquele que estava para trair Jesus, disse:
5 —¿Jinak we juma izhuka ezua kagi kasa izhgáu naldashi akzaldi nabesá xaldeki, aiki nashi jika agajueshkakuek akáu guasé ne?
5 — Por que este perfume não foi vendido por trezentos denários e o valor não foi dado aos pobres?
6 Guatshak nashikue guañ jañguiñki ekí guagazhá. Egabá aldéñki paldata jiba akbeyakualdixa aksuikue ne, ai zhinik ikushi tusheka naldák nuxa na ekí guaxá.
6 Ele disse isso não porque se preocupava com os pobres, mas porque era ladrão e, tendo a bolsa do dinheiro, tirava o que era colocado nela.
7 Guñguake Duweja ekí guak:
7 Mas Jesus disse:
8 Akze, nashi jika agajueshkakueki miñkizhoxalga noná. Nas zʉnake miñkizhoxal za nogazháldikue nakldá.
8 Porque os pobres estão sempre com vocês, mas a mim vocês nem sempre terão.
9 Atshake Duweki Betaniaxa izhogatuka kakwasheguakna matshuwi juldiúkue izhgazhe atuál aldé. Ekí aldeyatshak Duwe atuál zañki aldeyazhá; Aldásaldu shuane nalgué Duweja mokue izhgaldakshane jiaga na atuál aldeyá.
9 Uma numerosa multidão dos judeus ficou sabendo que Jesus estava em Betânia. Eles foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado dentre os mortos.
10 Guatshakna Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakuejañki Aldásaldu jiaga akuaxaldixa izhgakualdi na aldogapaná.
10 Mas os principais sacerdotes resolveram matar também Lázaro,
11 Jinake naldakí. Aldásalduk zhinik nuxa matshuwi nekueki kakbeni, Duwe niñkauwañki namak ajañgui axapa aldeyatoxák.
11 porque muitos dos judeus, por causa dele, voltavam crendo em Jesus.
12 Guatshak Duwe Jesúki Betaniaxa naguenik abokualdiki Jeldusaldéñ neñká neyatogueñki, káguba matshuwi zhikzhe kajuizhaldeká ldiuwañ azaxaitshaldiamak Jeldusaldéñka aldenekueja Duwe nagatuka kakwashék.
12 No dia seguinte, a numerosa multidão que tinha vindo à festa, tendo ouvido que Jesus estava a caminho de Jerusalém,
13 Guñguakna setábaxe xai izhgasuigueniki Duwek agaldabixalgaba aldák, zeñ kakldeshi jaldáñ ekí akuashi:
13 pegou ramos de palmeiras e saiu ao encontro dele, clamando: “Hosana! Bendito o que vem em nome do Senhor e que é Rei de Israel!”
14 Guatshak Duwejañki ezua buldu awawaga akzalguake eñkáñ iyabexane ité na neyatoxá. Ekí zegatshake Jatetshi múldigabak sezhekldamak na zexá:
14 E Jesus, tendo conseguido um jumentinho, montou-o, segundo está escrito:
15 “Siyóñ zalda minekuañ, zhe miñzegazháldi.
15 “Não tema, filha de Sião, eis que o seu Rei está vindo, montado num filho de jumenta.”
16 Guatshak ekí zegatshagaki “jinakga ni ekí zek” shi kagitixakuañ zʉñgajienazhá. Guane nalgué, aldéñ akaldak akzé awatuñguenik na, ekí zekldane be zʉñgisegatshak, Jatetshi múldigaba sezhekldaneja Duwe shaldaga sakí axajanashaldixa guagamakga ekí zekldane muldetua zʉñgajiená.
16 Seus discípulos a princípio não compreenderam isso. Mas, quando Jesus foi glorificado, então eles se lembraram de que essas coisas estavam escritas a respeito dele e também de que tinham feito isso com ele.
17 Guatshak Aldásaldu shuane abexanalgualdi zhinik akzʉxaitaldiamak Duweja ixauldi izhgaldakshaté matshuwi nekueja atune nalguakna, axautshikuek ai shalda agabeyatone.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele chamou Lázaro do túmulo e o levantou dentre os mortos dava testemunho.
18 Nalgué shalda na, matshuwi nekueja Duwe “me ne” awatuñshaldiamak ajanashaté atú guazhámak ekí janshizhe atshane aldukane nalguakna, Duwe agaldabixal aldaklde.
18 Por causa disso, também, a multidão saiu ao encontro de Jesus, pois ouviu que ele tinha feito esse sinal.
19 Ekí zegaté atuatshakna paldiseyukuejañki ataba atabañ ekí izhgabeyá: “¡Tu guwíñ! ¡Kaiga míñgaki ni ji atshakue naldasá guxá tiuwi! ¡Saldiñgaja ekgaba axapa aldeyaldá guxá tiuwi!”
19 Então os fariseus disseram entre si: — Vocês podem ver que não estão conseguindo nada! Eis que o mundo vai atrás dele.
20 Guatshak axautshi saná galdiegukue jiaga Jeldusaldéñka kajuizhaldeká ldiuwañ azaxaitshaldiamak Jate akldé akzukual alditshine.
20 Ora, entre os que foram para adorar durante a festa, havia alguns gregos.
21 Ekueja na Pildipiki Galdildeyaxa kuíbuldu Betsaildaxa zalda axaldagueni ekí axakuañnék:
21 Estes se dirigiram a Filipe, que era de Betsaida da Galileia, e lhe pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Guñguake aldéñki Andaldé nugeñka neñguenik akbeyá. Guñguake mozhua aldaldi Duwe Jesúk agabeyal aldé.
22 Filipe foi dizê-lo a André, e André e Filipe o comunicaram a Jesus.
23 Guakna Duweja ekí guak:
23 Então Jesus se dirigiu a eles, dizendo:
24 Namakgaba miñmeyaldikue: Zulda kagik jienane galdunakí naldaldiák, ai zañga abaka. Akze, galdu gualdiák zʉnake, muni akldé matshuwi negaka naldashá. Amakbeñga na, shuixaldikuák za na matshuwi nekue izhoshiñga kezhokshaldikue.
24 Em verdade, em verdade lhes digo: se o grão de trigo, caindo na terra, não morrer, fica ele só; mas, se morrer, produz muito fruto.
25 Ekíga na, mieldeki jai kagik izhoxa za akldé akzé jañgui nagapa neyasʉ́ñ akzekaki, shuigatshak jékaldaxa izhoshiñga izhogazháldixa. Ekí ne, mieldeki nagapa neyaldiamake jai kagik izhoxa za akzé tuagába izhoxaldiák zʉnake, abisajañ izhoshiñga izhoxaldixa nakldá.
25 Quem ama a sua vida perde-a; mas aquele que odeia a sua vida neste mundo irá preservá-la para a vida eterna.
26 Akze, mieldeke naxazaundanañga miñzexaldiake, nagapa neyal nogakue miñgatsaldaldixa. Ai zhinik na, minaxazauñkake mashi izhoxaldikuake eñka mizhekualdaldixa. Guatshak mieldeke ekí minaxazauñka naldaldiake, Najatejañki “janshibé naxatshamine tiuwi” miñkaldexaldixa nakldá.
26 Se alguém me serve, siga-me, e, onde eu estou, ali estará também o meu servo. E, se alguém me servir, meu Pai o honrará.
27 Zʉñmeñgueni ekí guak: “Kaigaki aldunaxa nakzekága itshaniñgaba na gukú. Akna ¿sai guaxaldikue ne? ‘Najate, ekí nagatsexaldixak nazikua makualdí’ akbeyazhánaka. Jinake naldakí. Naski ekí nagatsexaldixa naklduge nak.”
27 — Agora a minha alma está angustiada, e o que direi? “Pai, salva-me desta hora”? Não, pois foi precisamente com este propósito que eu vim para esta hora.
28 Guagueni Jatek ekí akbeyá: “Najate, ma za akaldak mikzé maldé awatuñsha guwá.”
28 Pai, glorifica o teu nome. Então veio uma voz do céu: — Eu já o glorifiquei e ainda o glorificarei.
29 Aldukatshakna exa ashekualguekuega ezuakuejañki kuizhbañgui ekí neklde akuagatshak, jiak ezuakuejañki Jateja guaklde uldeñkajañga axazguaká na akuaxá.
29 A multidão que ali estava e que ouviu aquela voz dizia ter havido um trovão. Outros diziam: — Foi um anjo que lhe falou.
30 Guakna Duweja ekí kakbeyá:
30 Então Jesus explicou:
31 Kaiga zhinik na saldiñga kagik mizhekuekuek sha miyatshixa shalda guiyaba tuakue miñgatsaldi azhi miñgatsaldakí ne mimawatuwi mimeshkajuekualdiéñ zek na gu. Au jisé jai kagik sanegatuka kama ikuxaldikuéñ na zek.
31 Chegou o momento de este mundo ser julgado, e agora o seu príncipe será expulso.
32 Guatshak naski saldiñga natualdieñka matáñ kaldixa naxaldiya nakuatshakna, káguba saná na nahauxa neyapanaldiamak nas nugeñgaba keshkuldaxaldikue nakldá.
32 E eu, quando for levantado da terra, atrairei todos a mim.
33 Ekí guagatshake aldéñki sakí akuí shuixaldixa shalda na guagatoxá.
33 Ele dizia isto, significando com que tipo de morte estava para morrer.
34 Guakna káguba ai zhekualdekueja ekí akiyayó:
34 A multidão disse: — Nós ouvimos da Lei que o Cristo permanece para sempre. Como, então, você diz que é necessário que o Filho do Homem seja levantado? Quem é esse Filho do Homem?
35 Guñguakna Duweja ekí kakbeyá:
35 Jesus respondeu:
36 Akna, muñshí zalda miñkaldaldalga nogeñgaki ai za namak jañgui miñgualdí. Ekíki muñshí zaldi izhukakue nahamakga mizhekualdaldiamak.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz, para que se tornem filhos da luz. Depois de dizer isso, Jesus foi embora e ocultou-se deles.
37 Guatshak Duwe Jesúja atuatoguéñ matshuwi juizha aldéñ “me ne” awatuñshaldiamak janshizhe ajanashaté atú guazhámak atshatogatshak jiaga, juldiúkueja namak ajañguazhá.
37 E, embora tivesse feito tantos sinais na presença deles, não creram nele,
38 Akze, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Isaiyaja Jatek akbenamak zexaldiamak ekí zeklde.
38 para se cumprir a palavra do profeta Isaías, que diz: “Senhor, quem creu em nossa pregação? E a quem foi revelado o braço do Senhor?”
39 Ekí zhinik na namak ajañgua kakzegazháne. Ai shaldaga Jatetshi múldigaba Isaiyaja ekí gauwane:
39 Por isso, não podiam crer, porque Isaías disse ainda:
40 “Ji atshikugé atuwi guakuak uba kesañguá guanuge,
40 “Cegou os olhos deles e endureceu-lhes o coração, para que não vejam com os olhos, nem entendam com o coração, e se convertam, e sejam por mim curados.”
41 Jinak ekí gauwazhá. Duwe Jesú sakí akaldak akzé tuwi na, e shaldaga ekí guaklde nak.
41 Isaías disse isso porque viu a glória dele e falou a respeito dele.
42 Guatshak ekí Duwe namak ajañguakí naldi jiaga, matshuwi nekueja, anuñka juldiú sanekakueja jiaga namak ajañgui alduna iyashá. Egaba saldiñgaja aldukatogéñ, “Duwe namak ni jañgukú” akuagakí na naldá. Akbiñgaki paldiseyukueja kakwashek gualdiake, nauwisaná na juizhaldexa kakiyawatiaka zheñga kakzukuák.
42 No entanto, muitos dentre as próprias autoridades creram em Jesus, mas, por causa dos fariseus, não o confessavam, para não serem expulsos da sinagoga.
43 Jinake naldakí. Kágubaja kakzé katualdiamak za akldé aldiji, Jateja katuñká niñkauwañki aguáñ akzé ajañguxa nalguák.
43 Porque amaram mais a glória dos homens do que a glória de Deus.
44 Guatshak saldiñgaja nukandana agatsaldi Duwe Jesúja ekí guak: “Mieldeki namak najañgui nazipana gualdiák, nas za ekí najañgui nepanagába, Najate nakaxanega ekí ipanaldixa naldashá.
44 E Jesus clamou, dizendo:
45 Ekibeñga na, mieldeki nas natualdiake, nakaxanega atualdixa.
45 E quem vê a mim vê aquele que me enviou.
46 Nas na muñshí zalda naugák kagik zhekuauxa muñshí kezgualdikuamak naklduge. Ekíki mielde namak najañgui nazipana guanekueki tuañ zaldiñga abaji guakuak.
46 Eu vim como luz para o mundo, a fim de que todo aquele que crê em mim não permaneça nas trevas.
47 ”Guatshak mieldeke shi miñkaldiyatokuge nuká miñguatshak jiaga amak naxatshakí minoxaldiák, nasga guiyaba tuakue miñgatsé axamindagazháldikue. Jinake naldakí. Naski kagik mizhekuauxa miñgatsé axamindaxalki nagagába, minkualdal naklduge nak.
47 Se alguém ouvir as minhas palavras e não as guardar, eu não o julgo. Porque eu não vim para julgar o mundo, e sim para salvá-lo.
48 Naldatshak mieldeke nazipanasʉ́ñ miñzeshi, ni nají múldigaba nagipanazhá miñgualdiák, auxa zegatshak miñgatsaldi ne mimawatualdiéñ akldañkatshak, nají múldigaba guagaté naldukaminejañga na guiyaba tuakue miñgatsé axamindaxaldixa.
48 Quem me rejeita e não recebe as minhas palavras tem quem o julgue; a própria palavra que falei, essa o julgará no último dia.
49 Jinake naldakí. Nas axaldáñ jañgua me guagagába, Najate nakaxaneja guagakue, shizhiyakue niuwi nagenauxabe guaklduge nak.
49 Porque eu não falei por mim mesmo, mas o Pai, que me enviou, esse me ordenou o que dizer e o que anunciar.
50 Akze, Najateja abisajañ izhoshiñga mizhekualdaldiamak ekí miñmeyakue niuwi nagene nakué. Akna nas shi miñkaldikugéki Najateja miñmeyakue nakbenauxabe miñmeñkuge nakldá” na Duweja kakbeyatoxá.
50 E sei que o seu mandamento é a vida eterna. Portanto, as coisas que eu digo, digo exatamente assim como o Pai me falou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.