Gálatas 4

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Guatshak akldé minukaldiamak, káguba ekí ajanashamak miñmeyaldikue. Ezua sukua ajate shuigatshak saldiñga bieni axabajane ipanaldixa naldatshak, sukuaga nahéñgaki axautshija numañ tuwi, ají bieni jiaga agatualdixa. Akna atema negagáñgaki nashi janañga nuxa izhoxaldixa.
1 Portanto, pensem da seguinte forma: enquanto não atingir a idade adequada, o herdeiro não está numa posição muito melhor que a de um escravo, apesar de ser dono de todos os bens.
2 Ekí axautshikueja sukua numañ tuwi, ají bieni agatuwiñga, ajateja jañguanaldiéñ zegatshak za na, aldéñgaba ipanaldinik numañ izhgatuakuká gualdixa.
2 Deve obedecer a seus tutores e administradores até a idade determinada por seu pai.
3 Ekibeñga na, Duwe Jesú zʉnekualdagá nogueñgaki, nasʉñ sukua jana nuxa izhoñkalde nak, jai kagike mielde atshá makuatshak jika naldakuauxabé naldaldiamake atsha zʉñsaneshi na, etshi nashi nuxa zhekuañkaldane.
3 O mesmo acontecia conosco. Éramos como crianças; éramos escravos dos princípios básicos deste mundo.
4 Ne Jateja Asukuá zʉñgakaxaldixa janaktunalguéñ ldiuwañ zegatshake, Duwe Jesú jai kagik munzhik zhinik kuká. Amak kukatshakna, guiyabaja juldiú saná aksanegamakga aksanegatshak amak atshakuega agatsane.
4 Mas, quando chegou o tempo certo, Deus enviou seu Filho, nascido de uma mulher e sob a lei.
5 Ekí Jateja Asukuá gagatshak, guiyaba za zʉñsaneshi, etshi nashi kizhoguéñ zʉnesabiyatshak zʉnebesanshaldiamak zʉñgakaxane. Ekíki ají sukuakue giemi zʉnaldekshane izhogakualdiamak.
5 Assim o fez para resgatar a nós que estávamos sob a lei, a fim de nos adotar como seus filhos.
6 Akze, nasʉñ ají sukuakue giemi zʉnaldekshá guanéñ zhinik ají Alduna, Asukuá na izhonega, nauwijí aldunaldi izhoxaldiamak zʉñgene. Ai Aldunak zhinik na, nasʉñ Saldiñga netshi Jatega, “Abba, Najatée” zʉnaldekshixa.
6 E, porque nós somos seus filhos, Deus enviou ao nosso coração o Espírito de seu Filho, e por meio dele clamamos: “ Aba , Pai”.
7 Akna, kaigaki axautshitshi nashi izhoxaldazʉñsá gakuatshakna, Jatetshi sukuakue giemi nekalde. Ekí kizhogakna, Jateja bieni zʉñgeshi jana, matshuwi janshizhe zʉñkatshaldixa zʉñmeyanamakga zʉñgexaldixa nakldá.
7 Agora você já não é escravo, mas filho de Deus. E, uma vez que é filho, Deus o tornou herdeiro dele.
8 Guatshak axañgaki maiñ Saldiñga netshi Jate “me ne” miñsʉ́ñga nogueñgaki, ji akilzabiyaldixa ishkiyatenekue Jate jana akzé naldazhékue jiaga miyaxazauwatshakna etshi nashi nuxa zhekuaminane.
8 Antes de conhecerem a Deus, vocês eram escravos de supostos deuses que, na verdade, nem existem.
9 Ne kaiga zʉnake Jate “me ne” miñwashék guane. Akze, namak guaxaldáki, aldéñ zhinik na “me miné” akualdi minuka. Ekí nakna ¿sakí zhinik shi mokue kágubaja nuxa janaktune, mielde atshá makuatshak nuxa jika naldakuauxabé naldaldiamak miyatshaldixa itshanabinók? Ai atsháki kama axaldaldagálde nak miñgaunegazháka. ¿Azhi mokue ai miñsaneshi, aitshi nashi mizhoxaldixa shi mitshán?
9 Agora que conhecem a Deus, ou melhor, agora que Deus os conhece, por que desejam voltar atrás e tornar-se novamente escravos dos frágeis e inúteis princípios básicos deste mundo?
10 Ekí miñneshi na, ji niuwañ, ji saxak, ji bual za sakí atshakue kágubakueja guagamak maiñ jiaga miyatshixa.
10 Vocês insistem em guardar certos dias, meses, estações ou anos.
11 Ekí mizhekualdatshakna: “¿Ake, axesé nuxa kama ilshiji Duwe shalda shi miñkaldiyanuge ne?” minjani ni izhokú.
11 Temo por vocês. Talvez meu árduo trabalho em seu favor tenha sido inútil.
12 Gajakue, ekí miñgakuañnexaldikue: Nas guiyabatshi nashi izhoxaldaksá guanugamakga na, maiñ jiaga ekíga izhogakue. Akze, maiñ na izhogatogukuéñ, guiyabatshi nashi isʉ́ñ minoguake, nas jiaga mimijanameñga izhonuge. Atshak maiñki naxatshakuamak za naxatshiji mizhekualguák sha nakuazhámine.
12 Irmãos, peço-lhes que sejam como eu, pois eu também sou como vocês. E vocês não me trataram mal
13 Atshake se nakzegakí noguéñ na, kasak Duwe Jesú zʉnekuane shalda miñmeyal miñkabizhanuge miñkualkuge.
13 e certamente se lembram de que eu estava doente quando lhes anunciei as boas-novas pela primeira vez.
14 Ekí nakzegatoguéñ jibañ miñzukualdatshak jiaga aguáñ nezhbashi, miñgajué nezhokshazhámine. Ne Duwe Jesú naldiñga azhi Jateja guaklde uldeñkaga ipanamiñnegamakga muldetua nazipanamine.
14 Embora minha saúde precária fosse uma tentação para me rejeitarem, vocês não me desprezaram nem me mandaram embora. Ao contrário, acolheram-me e cuidaram de mim como se eu fosse um anjo de Deus, ou mesmo o próprio Cristo Jesus.
15 Akze, atshake zeñ miñneshi minepanatshakna, maiñ shalda ekí guakldaka: Ji nagajuezhauxa nageshi na, mimijí uba jiaga nageminaka guashiñki, nagé zalda atshaminaka minshanka nane. Ne, ¿sakí zhinik kaigaki ekíga zeñ miñnegaksá shi gu?
15 Que aconteceu com a alegria que vocês demonstraram naquela ocasião? Estou certo de que, se fosse possível, teriam arrancado os próprios olhos e os teriam dado a mim.
16 ¿Namaklde miñmeñkuge shalda shi miñguldiñkú?
16 Acaso me tornei inimigo de vocês porque lhes digo a verdade?
17 Guatshak naldagálde shi miñkaldixakuejañki kauwijanamé mijañgualdiamak zʉxaita minjani na, miñgaunekldana kakzeshi jana miñgasanegatshak, janshizhe miñkajanashaldiamak miñgasanegazhé. Ne, kauwizhéñ za kaxabaldeshi kagapa mineyatshak, nasʉñki zʉñkabaldexabiñsáni minazʉñgajuezhaldiamak na ekí miñgasaneka.
17 Esses falsos mestres estão extremamente ansiosos para agradá-los, mas suas intenções não são boas. Querem afastá-los de mim para que dependam deles.
18 Guatshak, mieldeki namak shi miñkaldiyaldiamake zʉxaita minjani, miñsanekldana kakzegatshak, eñki kakzegakuamak kakzegaka. Akna nas maiñ na izhogatoxaldatshak za na ekí kakzegagábaki, ekí zañga kakzegakue.
18 Se alguém deseja agradá-los, muito bem; mas que o faça sempre, e não só quando estou com vocês.
19 Maiñki nasukuákue jana mimajañgugakna, Duwe Jesú janamé naldagá minoxaldieñgaki amak mizhekualdaldiamak minjani izhoxalga noxaldikue. Aiki munzhi somája mugatogatshak, jibañ akzeshi jiaktuamakbé nakzeshi minjankuge.
19 Ó meus filhos queridos, sinto como se estivesse passando outra vez pelas dores de parto por sua causa, e elas continuarão até que Cristo seja plenamente desenvolvido em vocês.
20 Akze, “jinakga ni ekí mizhók” muldetua nagajienakí. Akna naski maiñ nañga izhokldana nzhakzék. Ekíki zhuabuán iyaté xaldek sakí miñnegatuka muldetua mimaldukaldatshakna, sakí miñmeyakue nakualdaldiamak.
20 Gostaria de poder estar aí com vocês para lhes falar em outro tom. Mas, distante como estou, não sei o que mais fazer para ajudá-los.
21 Guatshak maiñ guiyaba miñsanegakue mijañguxakuek ¿nauwibama Mueséja guiyaba gauwanek sakí guaka miñsʉ́ñ shi na?
21 Digam-me, vocês que desejam viver debaixo da lei: acaso sabem o que a lei diz de fato?
22 Ekí sezheklde: Nauwibama Abaldahám mozhua sigí sukue axaldeklde. Ezuañki aldéñ áxaldek me izhuka Agáltshi, ezuañki áxaldek me izhogazhé, asewá giemi Saldatshi, axaldeklde.
22 De acordo com as Escrituras, Abraão teve dois filhos, um nascido de uma escrava e outro de sua esposa, que era livre.
23 Guatshak munzhi áxaldek me izhukaki kágubaja jañguanalguamak nuxa sukua axaldeklde. Ne munzhi áxaldek me izhogazhé zʉnake Jateja somá axaldexaldixa akbenalguéñ zhinik asukuá axaldeklde.
23 O filho da escrava nasceu segundo a vontade humana; o filho da mulher livre nasceu segundo a promessa.
24 Akna, ai mozhua munzhikueki Jateja ají negakualdiamake e na ishkualdi izhoxa jiúñgulda mozhua zʉñgene jana zʉnatuñshixa. Kasaklde jiúñguldaki munzhi Agál, eñki guinue Sinahíxa zʉnatuñshixa. Akze, guinue Sinahíxaki nauwibamaja guiyaba jian izhoxa ipananeñka. Agálki asukuá nañga nashi áxaldek me izhonamak guiyabaja za nauwisanákue kaksaneshi na, ejañga kaxaldék me guane izhukakue.
24 Essas duas mulheres ilustram duas alianças. A primeira, Hagar, representa o monte Sinai, onde o povo recebeu a lei que o escravizou.
25 Agálki ekí Aldabiaxa zalda guinue Sinahí zʉnatuñshatshak, ai guinuexaga na kaiga zalda kuíbuldu Jeldusaldéñ jiaga zʉnatuñshixa. Jinake naldakí. Jeldusaldéñ zhekuekueki guiyabaja za kaksanegéñ zhinik na guiyabaja káxaldek me ashekue nak.
25 E Hagar, que é o monte Sinai, na Arábia, representa a Jerusalém de agora, pois ela e seus filhos vivem sob a escravidão da lei.
26 Ne, Jeldusaldéñ jékaldaxa zaldaki jiúñgulda abisa jana ne zʉnatuñshixa. Aiga na, munzhi Salda asukuá na káxaldek me izhogazhékue. Akna nasʉñ Duwe ipanañkaldekuañ aldunaldiñki ají sukuakue kaldé.
26 A segunda, Sara, representa a Jerusalém celestial. Ela é a mulher livre, e é nossa mãe.
27 Ai shaldaga ekí sezheklde:
27 Como dizem as Escrituras: “Alegre-se, mulher sem filhos, você que nunca deu à luz! Grite de alegria, você que nunca esteve em trabalho de parto! Pois a abandonada agora tem mais filhos que a mulher que vive com o marido”.
28 Gajakue, Jateja Salda somá axaldexaldixa akbenalguamak asukuá Isák kukanamakbe, Jateja sakí zʉñkatshaldixa zʉñmenamak ajíkue zʉnaldekshane.
28 E vocês, irmãos, são filhos da promessa, como Isaque.
29 Guatshak sukua kágubaja jañguanalguamak kukanejañki sukua Jatetshi Aldunajañga kukshane sha gui izhone. Ekibeñga kaiga jiaga guiyabaja za kaksanekakueki Duwetshi nekaldekuañ sha zʉnakuxakue naldashá.
29 Ismael, o filho nascido da vontade humana, perseguiu Isaque, o filho nascido do poder do Espírito, e o mesmo ocorre agora.
30 Ai shalda ¿Jatetshi múldigabak sakí sezheklde shi na? “Munzhi áxaldek me izhuka, asukuá nañga juk zhinik kakzʉxaitshá guwá. Akze, munzhi áxaldek me izhukatshi asukuága, munzhi áxaldek me izhogazhétshi asukuá nañga bieni ipanazhíta nzha.”
30 Mas o que dizem as Escrituras sobre isso? “Livre-se da escrava e do filho dela, pois o filho da escrava não será herdeiro junto com o filho da mulher livre.”
31 Gaja, Duwe ipanaminekuañ, nasʉñ munzhi áxaldek me izhukatshi sukuakue jana naldaldazʉñsá gui na, munzhi áxaldek me izhogazhétshi sukuakue jana nek guáñkalde nakldá.
31 Portanto, irmãos, não somos filhos da escrava; somos filhos da mulher livre.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.