Atos 15
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT
1 Exa Antiukiaxaga na anuñka juldiú Duwe Jesú ipananekue Juldeya baxe zhinik jeñ axataná. Ekuejañki Duwe ipanane ekí shi kaxaldiyaldá: “Nauwibama Mueséja Jatetshi kaldé ishkualdi nogakualdiamak nauwa abeñguakue shi zʉñkaldiyanamakga, maiñ nauwisaná naldabínekue jiaga abeñguakue miñgatsé. Amak abeñguakíki minakualdazháka nzha.”
1 Chegaram a Antioquia alguns homens da Judeia e começaram a ensinar aos irmãos: “A menos que sejam circuncidados, conforme exige a lei de Moisés, vocês não poderão ser salvos”.
2 Ekí shizhaldiyatshakna Pábuldu, Belnabé na kakldunazháldi, kauwizhéñ na kaxañ izhgabeyaldá. Guakna exa zalda Duwe ipananekueja anuñka kauwizhéñ na agatsekue, Pábuldu, Belnabé nañga Jeldusaldéñka kaxaxaldixa keshkakuxá. Ekíki exa Duwejañga gaxanekue, Duwe ipanane aksanekakue na ai shalda izhgabeyaldiamak.
2 Paulo e Barnabé discordaram deles e discutiram energicamente. Por fim, a igreja decidiu enviar Paulo e Barnabé a Jerusalém, acompanhados de alguns irmãos de Antioquia, para tratar dessa questão com os apóstolos e presbíteros.
3 Amak kaxaguake aldeñkáki Penisia baxe, Samaldia baxe azaxaitatoguéñ, eñgui zalda Duwe ipananekuek sakí kauwisaná naldagáldekueja Duwe iyapanane shalda kagabeyatshakna matshuwi zeñ izhajaná.
3 A igreja, portanto, enviou seus representantes a Jerusalém. No caminho, eles pararam na Fenícia e em Samaria para visitar os irmãos e contaram que os gentios também estavam sendo convertidos, o que muito alegrou a todos.
4 Guñgueni Jeldusaldéñka agaldañkatshak exa zalda saldiñga Duwe ipananekueja, Duwejañga gaxanekueja, Duwe ipanane aksanekakueja muldetua keyapaná. Ekuek na sakí Jateja kagauneshi, katshishatonauxa kakbeyá.
4 Quando chegaram a Jerusalém, foram bem recebidos pela igreja, pelos apóstolos e presbíteros, e relataram tudo que Deus havia feito por meio deles.
5 Ekí aldukatshak anuñka Duwe ipananekue, paldiseyu na agatsekueki kauwikenáñ ishkaldaguenik ekí akuák:
5 Contudo, alguns dos irmãos que pertenciam à seita dos fariseus se levantaram e disseram: “É necessário que os convertidos gentios sejam circuncidados e guardem a lei de Moisés”.
6 Guakna ai shalda muldetua izhgabeyaldiamak Duwejañga gaxanekue, Duwe ipananekue aksanekakue nañga ajuizhaldék.
6 Os apóstolos e presbíteros se reuniram para decidir a questão.
7 Ai shaldagaba maldé izhgabeyatogueniki Pégulduja izhgaldagueni kakbeyaldá:
7 Depois de uma longa discussão, Pedro se levantou e se dirigiu a eles, dizendo: “Irmãos, vocês sabem que, há muito tempo, Deus me escolheu dentre vocês para falar aos gentios a fim de que eles pudessem ouvir as boas-novas e crer.
8 Akze, Jatejañki aldunaxa sakí jañgui, zʉñnegatuka akualdi kalduka. Aldéñga na, nauwisaná naldagáldekue jiaga ají giemikue kepana guxá tuñshi na, ají Alduna nasʉñ zʉñgenamakbeñga kagene.
8 Deus conhece o coração humano e confirmou que aceita os gentios ao lhes dar o Espírito Santo, como o deu a nós.
9 Akna, Jatejañki saldiñga saná zhualduxañgaba zʉnatuwi na, nasʉñ zʉnekuanamakga, kauwizhéñ jiaga Asukuá Duwe alduna iyashatshake, sha ajanashixa kaxabeti, aldunaldi janshi kaxazguane nakldá.
9 Não fez distinção alguma entre nós e eles, pois purificou o coração deles por meio da fé.
10 Jatejañki ekí kepanatshak, ¿jinak shi maiñ niñkauwañki Jate guaji miñguxá jana Duwe ipananekue nauwisanátshi guiyabaja guagamak atshakue mijañgú? Akze, ai guiyabaki nauwibamakueja, ni nasʉñ auxaga atsha zʉñzegazhá guane. Ne ekue ekí atshakue mijañguatshakna, ezua uldeyasá jie akzé ikauwi jana atshashibiná.
10 Então por que agora vocês provocam a Deus, sobrecarregando os discípulos gentios com um jugo que nem nós nem nossos antepassados conseguimos suportar?
11 Ekí ne, nasʉñki guiyabak zhinik zʉneyakualdagábaki, nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú éegaba guañ zʉnajañgui zʉnekuane kajañguxa. Nauwisaná naldagálde jiaga ekibeñga kekuane nakldá.
11 Cremos que todos, nós e eles, somos salvos da mesma forma, pela graça do Senhor Jesus”.
12 Ekí guaguenik Pábuldu, Belnabéjañki sakí Jatejañga kauwisaná naldagáldekue jiaga kepanaka ne katuñshi na, kauwikenáñ atemajañ janshizhe ajanashaté atú guazhámak matshuwi katshishane kakbeyatoguéñ, saldiñga exa zhekualdekueki sʉnjá axashé na aldoxá.
12 Todos ouviram em silêncio enquanto Barnabé e Paulo lhes relatavam os sinais e maravilhas que Deus havia realizado por meio deles entre os gentios.
13 Ekí kakbeji kaksaldinatshake Santiakuja guaxaldá:
13 Quando terminaram de falar, Tiago se levantou e disse: “Irmãos, ouçam-me!
14 Simóñ Pégulduja zʉñmeyatshak, kasak nauwisaná juldiú naldagáldekue jiaga Saldiñga netshi Jateja zeñ kajañguanéñ zhinik na anuñkakueki ají giemikue naldaldiamak kezhgakuxane.
14 Pedro lhes falou sobre como Deus visitou primeiramente os gentios para separar dentre eles um povo para si.
15 Ekí zekldeki Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakueja zexaldixa ekí kaltak axauwanamak zeklde:
15 E isso está em pleno acordo com o que disseram os profetas. Como está escrito:
16 “Aldiweki nas naldi mokue naxaldatshak,
16 ‘Depois disso voltarei e restaurarei a tenda caída de Davi. Reconstruirei suas ruínas e a restaurarei,
17 Ekíki saldiñga saná juldiú naldagáldekue na nahauxa,
17 para que o restante da humanidade busque o Senhor, incluindo os gentios, todos os que chamei para serem meus. O Senhor falou,
18 Akze, Saldiñga netshi Sáñkalda mauzeñga zhinik
18 aquele que tornou essas coisas conhecidas desde a eternidade’.
19 ”Ekí sezhekldéñ zhinik na ekí jañgukú. Mielde nauwisaná naldagáldekue Jatek axakualdinatukakue, nasʉñ zhinik sakígaba kagitamakui kaxaldegakue zʉñgatsaldakí.
19 “Portanto, considero que não devemos criar dificuldades para os gentios que se convertem a Deus.
20 Akna nauwijí guiyabak zhinik ekí za atshakue kagatsé kalta kagakauwakue zʉñgatsé. Aikueki, kágubakueja jigabá akiyalzabiyaldixa ishkiyatenek agaxene gasʉ́ñze, kauwisewá naldagáldekue na askuildék guasʉ́ñze, béyakzekue gakldak shakté akuaxane gasʉ́ñze, ni abi jiaga gasʉ́ñze kakbeyakualdixa.
20 Ao contrário, devemos escrever a eles dizendo-lhes que se abstenham de alimentos oferecidos a ídolos, da imoralidade sexual, da carne de animais estrangulados e do sangue.
21 Jinake naldakí. Mauzeñga zhinik nauwibama Mueséja guiyaba zʉñkabashananeki kizhiksekué ldiuwañ zegauxa kuíbuldukue juwí izhajuizhaldeka nogauxa azakuakshiji, ekí atshasé jiaga guaka nak —na kakbeyá.
21 Pois essas leis de Moisés são pregadas todos os sábados nas sinagogas judaicas em todas as cidades há muitas gerações”.
22 Ekí aldukatshakna Duwejañga gaxanekue, Duwe ipanane aksanekakue, saldiñga Duwe ipananekue juizhi janshibé ajañguatshakna, kauwikenáñ zhinikga mieldeki Pábuldu, Belnabé axapa Antiukiaxa axaxaldixa ishkakuxaldixa ajañguá. Akna mozhua exaga Duwe ipanane aksanekakue, ezuañki Judága, Balsabá jiaga akuaka, ezuañki Silda ishkakuxá.
22 Então os apóstolos e presbíteros e toda a igreja em Jerusalém escolheram representantes e os enviaram a Antioquia da Síria, com Paulo e Barnabé, para informar sobre essa decisão. Os homens escolhidos eram dois líderes entre os irmãos: Judas, também chamado Barsabás, e Silas.
23 Guñgueni ekuejañga Duwe ipananekuetshi kalta awaldeyaldixa ekí guashi axauwá:
23 Esta foi a carta que levaram: “Nós, os apóstolos e presbíteros, e seus irmãos em Jerusalém, escrevemos esta carta aos irmãos gentios em Antioquia, Síria e Cilícia. Saudações.
24 Ekí nukáñkalde, jai nauwikenáñ zhinik nasʉñ niuwi agegazháñkaldekue jiaga, anuñka exa maiñ nugeñka shi miñkaldiyal aldene. Amak shi miñkaldiji na, shañga miñgazukui mozhua mozhua aldunaxa miñgaldekshapanane.
24 “Soubemos que alguns homens, que daqui saíram sem nossa autorização, têm perturbado e inquietado vocês com seu ensino.
25 Akna, nasʉñgaba ishkualdi noshi mielde maiñ nugeñka Pábulduk, Belnabék agapa aldeyaldixa izhgakugakualdixa jañguáñkalde. Pábuldu, Belnabé kizhgajañguxakueki
25 Portanto, depois de chegarmos a um consenso, resolvemos enviar-lhes alguns representantes com nossos amados irmãos Barnabé e Paulo,
26 nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúk muldetua axazauñká shalda nuxa na naki ashuishí kagisane.
26 que têm arriscado a vida pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo.
27 Akna Judá, Silda kezhgakuxañkaldejañki jalde kaltak miñgakauwañkaldogamakga miñgabeyaldiamak kakagakualdixa.
27 Estamos enviando Judas e Silas para confirmarem pessoalmente o que aqui escrevemos.
28 Akze, Jatetshi Aldunaja naldiñga muldetua zʉñsaneshi ekí zʉnatuñshane. Nauwisaná juldiútshi guiyabaja guagauxa jibañ miñzukui atshakue miñsanegakue zʉñgatsaldakí ne, anuñka agatsalda za ekí atshakue miñmeyakualdixa.
28 “Pois pareceu bem ao Espírito Santo e a nós não impor a vocês nenhum peso maior que estes poucos requisitos:
29 Kágubakueja jigabá akiyalzabiyaldixa ishkiyatenek agaxene gasʉ́ñze, abi gasʉ́ñze, béyakzekue gakldak shakté akuaxane gasʉ́ñze, mimisewá naldagáldekue na askuildék guasʉ́ñze. Ekí miñmeñkaldamak mizhekualdaldiakna janshibé miyatshaldixa nakldá. Auxa miñmeyá ni kakú.
29 abstenham-se de comer alimentos oferecidos a ídolos, de consumir o sangue ou a carne de animais estrangulados, e de praticar a imoralidade sexual. Farão muito bem se evitarem essas coisas. “Que tudo lhes vá bem.”
30 Guñgueni kalta uldeyaldixakue amak axaguenik kuíbuldu Antiukiaxa jeñ axatangueni, Duwe ipananekue ajuizhakuñgueni kalta kagé.
30 Os mensageiros partiram de imediato para Antioquia, onde reuniram os irmãos e entregaram a carta.
31 Guake azakuakshatshak aldunaxa kakuiyakshiji zeñ kakldék.
31 Houve grande alegria em toda a igreja no dia em que leram essa mensagem animadora.
32 Guatshake Judá, Silda nañki Jatetshi Aldunajañga ají múldigaba nukshanamak kágubakuek kakbeñshixakue naldakna maldé kaxazguashi, muldetua aldunaxa kakuiyakshi, kama kakukshá.
32 Então Judas e Silas, ambos profetas, encorajaram e fortaleceram os irmãos com muitas palavras.
33 Guñgueni exagaba anuñká ashekualgueniki mokue kaxaxanekue nugeñka aldeyapanguake exa Duwe ipananekueja zeñ kajañgui na, Jateja jiúñguldak numañ katuwi kauldeyaldiamak agabeyá. [
33 Permaneceram ali algum tempo, e depois os irmãos os enviaram em paz de volta à igreja de Jerusalém.
34 Guatshak Sildaki exaga abaldixa akldék.]
34 Silas, porém, resolveu permanecer ali.
35 Guatshake Pábuldu, Belnabé nañki exa Antiukiaxaga abaji na, matshuwi nekue juizhi múldigaba nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú shalda kágubakuek agabeji, shizhaldiji na aldoxá.
35 Paulo e Barnabé ficaram em Antioquia. Eles e muitos outros ensinavam e pregavam a palavra do Senhor naquela cidade.
36 Guñgueni anuñka zegatogueñki Pábulduja Belnabék ekí akbeyá: “Nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú shalda kuíbuldukueni guashi mizhatoñkaldauxa mokue kuizaxabizhí. Ekíki Duwe ipananekue ‘¿sakí shi ek axapa aldeyatók?’ katuakualdiamak.”
36 Algum tempo depois, Paulo disse a Barnabé: “Voltemos para visitar cada uma das cidades onde pregamos a palavra do Senhor, para ver como os irmãos estão indo”.
37 Ekí akbeñguake Belnabéjañki Juañga, Malku akuaka kagapa uldendana akzék.
37 Barnabé queria levar João Marcos,
38 Ekí akzegatshak jiaga, Pábuldujañki uldeyakue kagatsaldazháka ne jañguá. Jinake naldakí. Axañga eñki kauwizhéñ nañga Panpildia baxe Jatetshi jiba atshatogueñki kabaji, ai jiba akldé kagaunegaksá guane nalguák.
38 mas Paulo se opôs, pois João Marcos tinha se separado deles na Panfília, não prosseguindo com eles no trabalho.
39 Ai shalda na muldetua izhgakualdi aldogaksáni jeñ ishkajuezhá. Guñguakna Belnabéjañki Juañ Malku izhgapañguñgueniki Tshípaldexa balkuk aldé.
39 O desentendimento entre eles foi tão grave que os dois se separaram. Barnabé levou João Marcos e navegou para Chipre.
40 Guatshake Pábuldujañki Silda agapa neyaldixa izhgakuxá. Guñguake exa Duwe ipananekueja Saldiñga netshi Sáñkaldaja éegaba guañ kajañgui kagaunexaldiamak kakbeñguake exa zhinik aldeyaldá.
40 Paulo escolheu Silas e partiu, e os irmãos o entregaram ao cuidado gracioso do Senhor.
41 Ekí aldejiñga na, Sildia baxe, Sildisia baxe azaxaitatoguéñ, Duwe ipananekue aldunaxa kakuiyakshi na aldeyatoxá.
41 Então ele viajou por toda a Síria e Cilícia, fortalecendo as igrejas de lá.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.