Atos 14

Jatetshi múldigaba (KOG) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Guñgueni kuíbuldu Ikoniuxa aldeyatshak Pábuldu, Belnabé na asanákue juwí izhajuizhaldegeñka aldeyamakga aldé. Exaki Duwe Jesú shalda kágubakuek janshagatsaldi kakbeyatshakna matshuuwi asanákueja, axautshi sanákueja jiaga Duwe namak ajañguá.
1 Em Icônio, Paulo e Barnabé, segundo seu costume, entraram na sinagoga dos judeus e ali pregaram, de tal modo que uma grande multidão de judeus e de gregos se converteu à fé.
2 Guatshak anuñka juldiúkue Duwe shalda namak jañguasʉ́ñ kakzekakuejañki axautshi sanákuek ai múldigaba namak jañguasé axasaneshi na, Duwe ipananekue kaguldiñshá.
2 Mas os judeus, que tinham permanecido incrédulos, excitaram os ânimos dos pagãos contra os irmãos.
3 Guatogatshak Pábuldu, Belnabé exaga anuñka ldiuwi izhoshi na, kakzék naldakí Duwe zʉnekuane shalda akuaxalga na aldoxá. Nauwijí Sáñkalda Duwe Jesújañga kama kagegatshakna, janshizhe ajanashaté atú guazhámak matshuwi katshishi na, ai múldigaba aldéñ éegaba guañ zʉnajañgui zʉnekualdaka akuakáki namaklde ne katuñshá.
3 Não obstante, eles se demoraram ali por muito tempo, falando com desassombro e confiança no Senhor, que dava testemunho à palavra da sua graça pelos milagres e prodígios que ele operava por mãos dos apóstolos.
4 Guatshak kuíbulduk zhekualdekueki sha sha ajañgui na, ezuakueki juldiúkue Duwe naldagálde ajañguxakue na zhuajanañgaba ajañguxa. Ne ezuakueki Duwejañga gaxanekueja múldigaba akuaká namak ajañguxakue.
4 A população da cidade achava-se dividida: uns eram pelos judeus, outros pelos apóstolos.
5 Ekí nalguakna juldiú sanákue, axautshi sanákue na Pábuldu, Belnabé aguldiñkakuega “¿sakí shi sha kakuakualdixa na?” izhgabeji, kuíbuldutshi sáñkaldakue na izhgakualdi, jagi iyabushi akuaxaldixa izhgabeyá.
5 Mas como se tivesse levantado um motim dos gentios e dos judeus, com os seus chefes, para os ultrajar e apedrejar,
6 Guane nalgué, ekí kakualdixa kakwasheguakna Aldikaunia baxetshi kuíbuldukue Aldístalda, Delbe aldakuishi aldeyatshak, e xezhaldi jiaga aldé.
6 ao saberem disso, fugiram para as cidades da Licaônia, Listra e Derbe e suas circunvizinhanças.
7 Eñgui na, Duwe Jesú zʉnekuane shalda akuaxalga na aldoxá.
7 Ali pregaram o Evangelho.
8 Guatshak Aldístaldaxaki ezua sigí ají kasake kama akualdagáldega kukane nalguák neyazhá guananega na izhoxá.
8 Em Listra vivia um homem aleijado das pernas, coxo de nascença, que nunca tinha andado.
9 Naldé, ejañki Pábulduja Duwe shalda guagatoguéñ muldetua nukaté na noxá. Pábulduja ai sigí señ tuatshak, Duwe Jesúja janshi akzukuaka jañgui, auxaga alduna ishixa tu.
9 Sentado, ele ouvia Paulo pregar. Este, fixando nele os olhos e vendo que tinha fé para ser curado,
10 Guakna ekí jaldáñ axaldék:
10 disse em alta voz: Levanta-te direito sobre os teus pés! Ele deu um salto e pôs-se a andar.
11 Exaga na, káguba duwá zhekualdekueja Pábuldu ekí atshaté atuatshakna kauwixauklduañ jaldáñ kauldi ekí akuák:
11 Vendo a multidão o que Paulo fizera, levantou a voz, gritando em língua licaônica: Deuses em figura de homens baixaram a nós!
12 Ekí ajañgui na, Belnabéki kauwijí jate Sehus axezhuka naldakaga akuák. Pábulduki akldé duldashixa nalguakna, kauwijí jateja guaklde guashi neñka Edme axezhuka naldakaga akuák.
12 Chamavam a Barnabé Zeus e a Paulo Hermes, porque era este quem dirigia a palavra.
13 Ai Sehus axazakuageñkaki kuíbuldu akzʉxaiteñka nuka. Exaga na, Sehus múldigaba agaskaitshixaja sakí zeklde nukañguake buekue, kaljumshiga ishkabiñgundana agatsaldi siyagaxaune na kuíbuldu julduneñka uldé. Jinake naldakí. Exaga káguba duwá zhekualdekue na aldaldi Pábulduk, Belnabék bue axakuaxaldixa ajañguane naldák.|src="cn02119b.tif" size="col" loc="(Ajsh 14.11-13)" copy="DCC"
13 Um sacerdote de Zeus Propóleos trouxe para as portas touros ornados de grinaldas, querendo, de acordo com todo o povo, sacrificar-lhos.
14 Ekí kágubakueja kaxajanká aldukatshakna, atshasʉ́ñzamak ajanashixá katuñshaldiamak, Pábuldu, Belnabé na kauwijí zhakuá izhgitshizgui naldajiñga kágubakue kenaxa ajulduni ekí axauldi akuák:
14 Mas os apóstolos Barnabé e Paulo, ao perceberem isso, rasgaram as suas vestes e saltaram no meio da multidão:
15 —Maiñki ¿sakí zhinik shi akldé minazʉñzukualdixa miñnék? Nasʉñki akldé zʉñzé naldañkáalde, maiñ janañga káguba nuxa naldashiñkaldá. Akze, nasʉñki múldigaba janshagatse Saldiñga netshi Jate shalda nuxa miñmeyal nakalde. Ne maiñki jigaba izhgiteminekue akldé miyakzukuxakueki miñgaunegazhákakue nakna, akldé akzukualga nogagábaki, Jate za na akldé akzamakga akzukuapana guakue miñgatsaldashá. Aldéñki naldiñga izhoshiñga izhukaja alnoba, kagi, níbuni gauwatshak, eñkañkuek jika na nahauxa gauwane nakldá.
15 Homens, clamavam eles, por que fazeis isso? Também nós somos homens, da mesma condição que vós, e pregamos justamente para que vos convertais das coisas vãs ao Deus vivo, que fez o céu, a terra, o mar e tudo quanto neles há.
16 Akze, mauzeñga zhiniki juldiú saná naldabíne minahauxaki jigaba akldé akzukundana miñzeguakna, aldéñga amak miyatshaldiamak mimebesane none.
16 Ele permitiu nos tempos passados que todas as nações seguissem os seus caminhos.
17 Naldatshak jika janshizhe miñkatshiji za izhogéñ zhinik na, aldéñga “me ne” saldiñgak mimatuñshi nagatuka. Aldéñga na gakue munaldiamak níxalda zekui, gakue miñgajuezhauxa miñgeshi izhoshi na, aldunaxa jiaga zeñ miñzukui izhuka nakldá.
17 Contudo, nunca deixou de dar testemunho de si mesmo, por seus benefícios: dando-vos do céu as chuvas e os tempos férteis, concedendo abundante alimento e enchendo os vossos corações de alegria.
18 Ekí kakbeyatshak jiaga, kágubakueja bue kagakuaxaldixaga ajañguatshak jiaga kagitamakui za kaxatshiñguakna, aldiweki amak ajanashazhá.
18 Apesar dessas palavras, não foi sem dificuldade que contiveram a multidão de sacrificar a eles.
19 Guñgueni juldiú Antiukiaxa, Ikoniuxa zaldakue aldagueniki ai zaldakue Pábulduja kakbeyatukaki naldagálde nuxa ne kajañgushá. Guakna Pábuldu jagi iyabushi ezua izhguaxá agazukueniki shuane ajañgui kuíbulduk zhinik ajilgui agazaxaitshá.
19 Sobrevieram, porém, alguns judeus de Antioquia e de Icônio que persuadiram a multidão. Apedrejaram Paulo e, dando-o por morto, arrastaram-no para fora da cidade.
20 Guñguake Duwe ipananekueja meyó iyabategatshake Pábuldu izhgaldagueniki kuíbulduldi mokue juldú na gua.
20 Os discípulos o rodearam. Ele se levantou e entrou na cidade. No dia seguinte, partiu com Barnabé para Derbe.
21 Exa zaldakuek Duwe Jesú zʉnekuane shalda kakbeji na, matshuwi nekueja namak ajañgui iyapaná. Guñgueni ai mozhua nekue exa zhinik mokue kuíbuldu abizhatonekue axabizhiji, Aldístaldaxa aldeñguenik, exa zhinik Ikoniuxa aldeñguenik Antiukiaxa saldi aldé.
21 Depois de ter pregado o Evangelho à cidade de Derbe, onde ganharam muitos discípulos, voltaram para Listra, Icônio e Antioquia {da Pisídia}.
22 Ai kuíbuldukue abizhatoguauxa Duwe ipananekue aldunaldi kama akuxaldiamak kakuiyakshi na, Duwe Jesú za alduna ishál nogakue kagakuañnék. Ekí jiaga kakbeyá: “Saldiñga netshi Jateja aldéñ nugeñka zʉñsaneshiñga zʉñsanexaldieñka zʉnauldeyakíñgaki, nasʉñ Duwe ipanañkaldekue matshuwi jibañ tuakue zʉñgatsexaldixa nakldá.”
22 Confirmavam as almas dos discípulos e exortavam-nos a perseverar na fé, dizendo que é necessário entrarmos no Reino de Deus por meio de muitas tribulações.
23 Ekí abizhiji na, mani aldeyauxa Duwe ipanane ajuizhaldekakuega mielde kaksanexaldixakue kagité. Guñgueni Duwe ipananekue na asáaki Jate axazakuashi ajuizhaldeshi na, Saldiñga netshi Sáñkaldak ekí agabeyá: “Mipananekue alduna mishiji ashekuakna, abá naldakí migapa aldeyaldiamak kagauneshi, numañ katuakue ni kabikshishí.”
23 Em cada igreja instituíram anciãos e, após orações com jejuns, encomendaram-nos ao Senhor, em quem tinham confiado.
24 Ekí Pábuldu, Belnabé na Pisidia baxe abizhiji Panpildia baxe jeñ aldé.
24 Atravessaram a Pisídia e chegaram a Panfília.
25 Exaki kuíbuldu Peljexa Duwe zʉnekuane akuagatogueniki exa zhiniki nibunkezhaxa kuíbuldu Ataldiaxa asabí.
25 Depois de ter anunciado a palavra do Senhor em Perge, desceram a Atália.
26 Exaki balkuk ajuldungueni, mokue kuíbuldu Antiukiaxa saldi aldé. Exa zalda Duwe ipananekueja Pábuldu, Belnabé Jatetshi jiba axajanashaldixa kakagapanatshak Jateja éegaba guañ kajañgui, kagaunegakue kakbeyanane. Nalguakna ai jiba atshál kaxaxane amak kaksaldiñguake mokue saldi aldák.
26 Dali navegaram para Antioquia {da Síria}, de onde tinham partido, encomendados à graça de Deus para a obra que estavam a completar.
27 Amak aldagueniki exa zalda Duwe ipananekuek sakí ajanashatonauxa kakbeyaldiamak kajuizhakuatshak ekí kakbeyá: “Saldiñga netshi Jatega na ají jiba axatshakualdiamak matshuwi zʉñgaunék. Ekí zʉñgauneshiñga na, juwí zʉñgakpeshi guxá jana nauwisaná naldagáldekue jiaga Duwe Jesú zʉnekuane shalda kakbeyatshak matshuwi namak ajañgui, iyapaná ni guñgú.”
27 Ali chegados, reuniram a igreja e contaram quão grandes coisas Deus fizera com eles, e como abrira a porta da fé aos gentios.
28 Ekí kakbeñgueniki exa zalda Duwe ipananekue na anuñka saxa abá na akuá.
28 Demoraram-se com os discípulos longo tempo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.