Atos 14
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT
1 Guñgueni kuíbuldu Ikoniuxa aldeyatshak Pábuldu, Belnabé na asanákue juwí izhajuizhaldegeñka aldeyamakga aldé. Exaki Duwe Jesú shalda kágubakuek janshagatsaldi kakbeyatshakna matshuuwi asanákueja, axautshi sanákueja jiaga Duwe namak ajañguá.
1 Em Icônio, Paulo e Barnabé também foram à sinagoga judaica e falaram de tal modo que muitos creram, tanto judeus como gentios.
2 Guatshak anuñka juldiúkue Duwe shalda namak jañguasʉ́ñ kakzekakuejañki axautshi sanákuek ai múldigaba namak jañguasé axasaneshi na, Duwe ipananekue kaguldiñshá.
2 Alguns dos judeus que não creram, porém, incitaram os gentios e envenenaram a mente deles contra Paulo e Barnabé.
3 Guatogatshak Pábuldu, Belnabé exaga anuñka ldiuwi izhoshi na, kakzék naldakí Duwe zʉnekuane shalda akuaxalga na aldoxá. Nauwijí Sáñkalda Duwe Jesújañga kama kagegatshakna, janshizhe ajanashaté atú guazhámak matshuwi katshishi na, ai múldigaba aldéñ éegaba guañ zʉnajañgui zʉnekualdaka akuakáki namaklde ne katuñshá.
3 Ainda assim, os apóstolos passaram bastante tempo ali, falando corajosamente da graça do Senhor, que confirmava a mensagem deles concedendo-lhes poder para realizar sinais e maravilhas.
4 Guatshak kuíbulduk zhekualdekueki sha sha ajañgui na, ezuakueki juldiúkue Duwe naldagálde ajañguxakue na zhuajanañgaba ajañguxa. Ne ezuakueki Duwejañga gaxanekueja múldigaba akuaká namak ajañguxakue.
4 Com isso, o povo da cidade ficou dividido: alguns tomaram partido dos judeus, e outros, dos apóstolos.
5 Ekí nalguakna juldiú sanákue, axautshi sanákue na Pábuldu, Belnabé aguldiñkakuega “¿sakí shi sha kakuakualdixa na?” izhgabeji, kuíbuldutshi sáñkaldakue na izhgakualdi, jagi iyabushi akuaxaldixa izhgabeyá.
5 Então um grupo de gentios, judeus e seus líderes resolveu atacá-los e apedrejá-los.
6 Guane nalgué, ekí kakualdixa kakwasheguakna Aldikaunia baxetshi kuíbuldukue Aldístalda, Delbe aldakuishi aldeyatshak, e xezhaldi jiaga aldé.
6 Quando os apóstolos souberam disso, fugiram para a região da Licaônia, para as cidades de Listra e Derbe e seus arredores.
7 Eñgui na, Duwe Jesú zʉnekuane shalda akuaxalga na aldoxá.
7 E ali anunciaram as boas-novas.
8 Guatshak Aldístaldaxaki ezua sigí ají kasake kama akualdagáldega kukane nalguák neyazhá guananega na izhoxá.
8 Enquanto estavam em Listra, Paulo e Barnabé encontraram um homem com os pés aleijados. Sofria desse problema desde o nascimento e, portanto, nunca tinha andado. Estava sentado
9 Naldé, ejañki Pábulduja Duwe shalda guagatoguéñ muldetua nukaté na noxá. Pábulduja ai sigí señ tuatshak, Duwe Jesúja janshi akzukuaka jañgui, auxaga alduna ishixa tu.
9 e ouvia Paulo pregar. Paulo olhou diretamente para ele e, vendo que ele tinha fé para ser curado,
10 Guakna ekí jaldáñ axaldék:
10 disse em alta voz: “Levante-se!”. O homem se levantou de um salto e começou a andar.
11 Exaga na, káguba duwá zhekualdekueja Pábuldu ekí atshaté atuatshakna kauwixauklduañ jaldáñ kauldi ekí akuák:
11 A multidão, vendo o que Paulo havia feito, gritou no dialeto local: “Os deuses vieram até nós em forma de homens!”.
12 Ekí ajañgui na, Belnabéki kauwijí jate Sehus axezhuka naldakaga akuák. Pábulduki akldé duldashixa nalguakna, kauwijí jateja guaklde guashi neñka Edme axezhuka naldakaga akuák.
12 Concluíram que Barnabé era o deus grego Zeus, e Paulo, o deus Hermes, pois era ele quem proclamava a mensagem.
13 Ai Sehus axazakuageñkaki kuíbuldu akzʉxaiteñka nuka. Exaga na, Sehus múldigaba agaskaitshixaja sakí zeklde nukañguake buekue, kaljumshiga ishkabiñgundana agatsaldi siyagaxaune na kuíbuldu julduneñka uldé. Jinake naldakí. Exaga káguba duwá zhekualdekue na aldaldi Pábulduk, Belnabék bue axakuaxaldixa ajañguane naldák.|src="cn02119b.tif" size="col" loc="(Ajsh 14.11-13)" copy="DCC"
13 O sacerdote do templo de Zeus, que ficava na entrada da cidade, trouxe touros e coroas de flores até as portas da cidade, pois ele e a multidão queriam oferecer sacrifícios aos apóstolos.
14 Ekí kágubakueja kaxajanká aldukatshakna, atshasʉ́ñzamak ajanashixá katuñshaldiamak, Pábuldu, Belnabé na kauwijí zhakuá izhgitshizgui naldajiñga kágubakue kenaxa ajulduni ekí axauldi akuák:
14 Quando Barnabé e Paulo ouviram o que estava acontecendo, rasgaram as roupas e correram para o meio do povo, gritando:
15 —Maiñki ¿sakí zhinik shi akldé minazʉñzukualdixa miñnék? Nasʉñki akldé zʉñzé naldañkáalde, maiñ janañga káguba nuxa naldashiñkaldá. Akze, nasʉñki múldigaba janshagatse Saldiñga netshi Jate shalda nuxa miñmeyal nakalde. Ne maiñki jigaba izhgiteminekue akldé miyakzukuxakueki miñgaunegazhákakue nakna, akldé akzukualga nogagábaki, Jate za na akldé akzamakga akzukuapana guakue miñgatsaldashá. Aldéñki naldiñga izhoshiñga izhukaja alnoba, kagi, níbuni gauwatshak, eñkañkuek jika na nahauxa gauwane nakldá.
15 “Amigos, por que vocês estão fazendo isso? Somos homens como vocês! Viemos lhes anunciar as boas-novas, para que abandonem estas coisas sem valor e se voltem para o Deus vivo, que fez os céus e a terra, o mar e tudo que neles há.
16 Akze, mauzeñga zhiniki juldiú saná naldabíne minahauxaki jigaba akldé akzukundana miñzeguakna, aldéñga amak miyatshaldiamak mimebesane none.
16 No passado, ele permitiu que as nações seguissem seus próprios caminhos,
17 Naldatshak jika janshizhe miñkatshiji za izhogéñ zhinik na, aldéñga “me ne” saldiñgak mimatuñshi nagatuka. Aldéñga na gakue munaldiamak níxalda zekui, gakue miñgajuezhauxa miñgeshi izhoshi na, aldunaxa jiaga zeñ miñzukui izhuka nakldá.
17 mas nunca as deixou sem evidências de sua existência e de sua bondade. Ele lhes concede chuvas e boas colheitas, e também alimento e um coração alegre”.
18 Ekí kakbeyatshak jiaga, kágubakueja bue kagakuaxaldixaga ajañguatshak jiaga kagitamakui za kaxatshiñguakna, aldiweki amak ajanashazhá.
18 Apesar dessas palavras, Paulo e Barnabé tiveram dificuldade para impedir que o povo lhes oferecesse sacrifícios.
19 Guñgueni juldiú Antiukiaxa, Ikoniuxa zaldakue aldagueniki ai zaldakue Pábulduja kakbeyatukaki naldagálde nuxa ne kajañgushá. Guakna Pábuldu jagi iyabushi ezua izhguaxá agazukueniki shuane ajañgui kuíbulduk zhinik ajilgui agazaxaitshá.
19 Então alguns judeus chegaram de Antioquia e Icônio e instigaram a multidão. Apedrejaram Paulo e o arrastaram para fora da cidade, pensando que ele estivesse morto.
20 Guñguake Duwe ipananekueja meyó iyabategatshake Pábuldu izhgaldagueniki kuíbulduldi mokue juldú na gua.
20 No entanto, quando os discípulos o rodearam, ele se levantou e entrou novamente na cidade. No dia seguinte, partiu com Barnabé para Derbe.
21 Exa zaldakuek Duwe Jesú zʉnekuane shalda kakbeji na, matshuwi nekueja namak ajañgui iyapaná. Guñgueni ai mozhua nekue exa zhinik mokue kuíbuldu abizhatonekue axabizhiji, Aldístaldaxa aldeñguenik, exa zhinik Ikoniuxa aldeñguenik Antiukiaxa saldi aldé.
21 Depois de terem anunciado as boas-novas em Derbe e feito muitos discípulos, Paulo e Barnabé voltaram a Listra, Icônio e Antioquia da Pisídia,
22 Ai kuíbuldukue abizhatoguauxa Duwe ipananekue aldunaldi kama akuxaldiamak kakuiyakshi na, Duwe Jesú za alduna ishál nogakue kagakuañnék. Ekí jiaga kakbeyá: “Saldiñga netshi Jateja aldéñ nugeñka zʉñsaneshiñga zʉñsanexaldieñka zʉnauldeyakíñgaki, nasʉñ Duwe ipanañkaldekue matshuwi jibañ tuakue zʉñgatsexaldixa nakldá.”
22 onde fortaleceram os discípulos. Eles os encorajaram a permanecer na fé, lembrando-os de que é necessário passar por muitos sofrimentos até entrar no reino de Deus.
23 Ekí abizhiji na, mani aldeyauxa Duwe ipanane ajuizhaldekakuega mielde kaksanexaldixakue kagité. Guñgueni Duwe ipananekue na asáaki Jate axazakuashi ajuizhaldeshi na, Saldiñga netshi Sáñkaldak ekí agabeyá: “Mipananekue alduna mishiji ashekuakna, abá naldakí migapa aldeyaldiamak kagauneshi, numañ katuakue ni kabikshishí.”
23 Paulo e Barnabé também escolheram presbíteros em cada igreja e, com orações e jejuns, os entregaram aos cuidados do Senhor, em quem haviam crido.
24 Ekí Pábuldu, Belnabé na Pisidia baxe abizhiji Panpildia baxe jeñ aldé.
24 Então viajaram de volta pela Pisídia até a Panfília.
25 Exaki kuíbuldu Peljexa Duwe zʉnekuane akuagatogueniki exa zhiniki nibunkezhaxa kuíbuldu Ataldiaxa asabí.
25 Pregaram a palavra em Perge e desceram para Atália.
26 Exaki balkuk ajuldungueni, mokue kuíbuldu Antiukiaxa saldi aldé. Exa zalda Duwe ipananekueja Pábuldu, Belnabé Jatetshi jiba axajanashaldixa kakagapanatshak Jateja éegaba guañ kajañgui, kagaunegakue kakbeyanane. Nalguakna ai jiba atshál kaxaxane amak kaksaldiñguake mokue saldi aldák.
26 Por fim, voltaram de navio para Antioquia, onde sua viagem tinha começado e onde haviam sido entregues à graça de Deus para realizar o trabalho que agora completavam.
27 Amak aldagueniki exa zalda Duwe ipananekuek sakí ajanashatonauxa kakbeyaldiamak kajuizhakuatshak ekí kakbeyá: “Saldiñga netshi Jatega na ají jiba axatshakualdiamak matshuwi zʉñgaunék. Ekí zʉñgauneshiñga na, juwí zʉñgakpeshi guxá jana nauwisaná naldagáldekue jiaga Duwe Jesú zʉnekuane shalda kakbeyatshak matshuwi namak ajañgui, iyapaná ni guñgú.”
27 Quando chegaram a Antioquia, reuniram a igreja e relataram tudo que Deus tinha feito por meio deles e como tinha aberto a porta da fé também para os gentios.
28 Ekí kakbeñgueniki exa zalda Duwe ipananekue na anuñka saxa abá na akuá.
28 E permaneceram ali com os discípulos por muito tempo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.