2 Coríntios 7
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Gaja mimezhgajañgugekuañ, Jateja ekí nasʉñldi izhoxaldixa zʉñmeyakna, saldiñga nalda abuá na sha atshanazʉnakakueki, azhi aldunaldi shane jañguanazʉnakakueki nuk majakue zʉñgatsé. Akbiñgaki Jate za zhema zʉñkizhoshi, muldetua axabeti na, “akldé akldeñga aldéñ akldunamak, ajanamé za izhoxaldikue shakldá” kuizitshaní.
1 Meus queridos amigos, todas essas promessas são para nós. Por isso purifiquemos a nós mesmos de tudo o que torna impuro o nosso corpo e a nossa alma. E, temendo a Deus , vivamos uma vida completamente dedicada a ele.
2 Guatshak maiñ zhinik muldetua zʉnajañguakue ni mimajañgukú. Nasʉñga ni ezuak sha mimakuazháñkalde. Ni mitsák naldagálde shi miñkaldiji, ni ezuak mimejuldukshazháñkalde. Ni ezuake minzajiñga mimakuazháñkalde naldashá.
2 Deem um lugar para nós no coração de vocês. Nós não prejudicamos ninguém, não causamos a desgraça de ninguém e não procuramos tirar vantagem de ninguém.
3 Ekí miñmeyaldatshake, sha miñkaldeshi miñkaldegakí. Axañga miñmeyanugamakga mimajañgui kizhogéñ zhinik na, akldé kizhoxaldiák azhi kashuixaldiák jiaga, mimajañgualga za izhogakualdixa nakldá.
3 Não digo isso para condenar vocês. Pois, como eu disse antes, vocês são tão amados por nós, que estamos sempre juntos, tanto para morrer como para viver.
4 Akze, alduna minshiji na, “miñmeyanugamak minaxatshaldixa shakldá” nakualdi na, maiñ shalda sekuamiñshikuge. Akna, sakígaba jibañ tuatokugéñ, maiñ Duwek agapa neyabinuka shaldaki guagasá zeñ nakzukui, aldunaldi atemajañ minakuiyakshixa.
4 Tenho muita confiança em vocês e me orgulho de vocês. No meio de todas as nossas aflições, eu continuo muito animado e cheio de alegria.
5 Guatshak Masedoniak kaldagatshak, abuáke zhiksekua naldakí za izhoñkalde. Niuwabake jibañ tuwi, kaxa zʉñgatseshi, aldunake sakí minuká minjani izhoñkalde.
5 Mesmo depois de termos chegado à província da Macedônia, não descansamos nada. Em todos os lugares houve problemas, lutas com os de fora e medo no nosso coração.
6 Ekí zʉñzegatshak Nauwijateki jie akzekakue kagauneshi, kakuiyakshixa izhogamaga, aldéñga Titu zʉñnabixal zʉñkuldagatshak zhinik na, aldunaldi zʉnakuiyakshá.
6 Porém Deus, que anima os desanimados, nos animou com a chegada de Tito.
7 Ne, zʉndabine shalda za zʉnakuiyakshagábaki, akldé giemiki, exa miñkizhoguéñ maiñ aldunaldi sakí guiyakshamine zʉñmeyatshak, Jate aldunaxa zʉnakuiyakshane. Ekí jiaga Tituja zʉñmeyá: Maiñ mokue natundana miñzeká nakuakbine. Netshanshamine shaldaki itshaniñgaba izhoshi na be nezhgisekui, nazijani, najañgui mizhuká nakbeyatshakna, zʉxaita zalda ni zeñ itshankú.
7 E não foi somente a chegada dele que nos animou, mas também a informação dada por ele de que vocês o animaram. Ele contou que vocês estão com saudade de mim e disse que estão muito tristes e estão prontos para me defender. Por isso agora estou mais feliz ainda.
8 Axañga kalta miñkuzgauwaldatshak, mimetshanshanuge naldatshak jiaga, “¿jinak shi ekí kaxaldegukú?” nakldegakí. Naldatshak mimetshanshasʉ́ñ nakzegatshak jiaga, anuñka ldiuwi me mimetshanshanuge tualdatshak, ubáñ meñki nas jiaga itshananuge
8 Não me arrependo de ter escrito aquela carta , embora vocês tenham ficado tristes por causa dela. Quando soube que a carta os deixou tristes por algum tempo, eu poderia ter ficado arrependido.
9 ne, kaiga zʉnake zeñ nakldeshi. Guatshak kaltak mimetshanshanuge shalda zeñ nakldegagábaki, kalta mizukuakshatshak zhinik na, Jateja itshanakue mimajañguamak agatsaldi mimetshanshane shalda zeñ nakldeka. Ekí mimetshanshi na, “¿jinak shi ekí sha katshiñgú?” miñneshi, sha atshá mashiji, Jatek agakualdimine. Akna kaltak miñgisalshazhánuge atunuge.
9 Mas agora estou alegre, não porque vocês ficaram tristes, mas porque aquela tristeza fez com que vocês se arrependessem. Aquela tristeza foi usada por Deus, e assim nós não causamos nenhum mal a vocês.
10 Akze, mieldeki Jateja itshanakue jañguamak agatsaldi itshani na, sha atshá mashaldiák, aldéñki axabetaldinik ikualdaldixa. Akna “¿jinak shi ekí atshiñgukú?” akldé itshanakue naldazháka. Ne mieldeki Duwe ipanazhánekue itshanamak itshani, sha atshá mashakí naldaldiák, Jatek agajué za izhogatanákue.
10 Pois a tristeza que é usada por Deus produz o arrependimento que leva à salvação; e nisso não há motivo para alguém ficar triste. Mas as tristezas deste mundo produzem a morte.
11 Guatshak Jateja itshanakue mimajañguamak mimetshanshaldatshake, ¡sakí miñkazauwane mitú! Sha miyatshixa masha xaldeki, jian mizhekualdaldixa za itshanapanamine. Akna mimikenáñ sha atshane “¡sakí shi ekí sha atshane na!” miñnekshapanane. Nalguák Jateja maiñ jiaga guiyaba mimatuñshaka jañgui, zhe miñzukuapanane. Akna, e guiyaba akizhagakue miñgatsahamak agitemine. Ne maiñ zʉnake, e sha atshamakga atshakí minuká zʉñwashegakue zʉnajañgui, kaigaki natundana miñzegapanane. Ekí miñneshi na sakí miyatshéñ zhinik, ai sigí mimikenáñ sha atshane nañga ni nauwa miñgatsaldakí ne awatuñshamine.
11 Vocês suportaram a tristeza da maneira que agrada a Deus. E vejam agora os resultados: isso fez com que vocês levassem a sério o assunto e resolvessem se defender. Fez também com que vocês ficassem zangados e com medo. Depois ficaram com vontade de me ver e resolveram castigar o culpado. Em tudo isso vocês mostraram que não tiveram nenhuma culpa naquele caso.
12 Akze, axañga kalta miñgakauwaldatshak, egaba ezua mimikenáñ sha atshane guiyaba miyakizhaxaldiamak jañgui, ni agisalshane agauneshi nakldeshi za miñkuzgauwazhánuge. Ne, Jatek akualdi minuka mitsá minazʉnajañguxa maiñgabaga miñnexaldiamak akldé giemiki nakldeshi miñkuzgaunanuge.
12 Portanto, embora tivesse escrito aquela carta, eu não a escrevi por causa de quem ofendeu , nem por causa da pessoa que foi ofendida. Pelo contrário, escrevi a carta para tornar claro a vocês que Deus sabe do grande cuidado que vocês têm por nós.
13 Akna, kalta muldetua zʉñgipanamine shalda zeñ zʉñzukui, aldunaxa zʉnakuiyakshamine.
13 Foi por isso que ficamos animados. Além do ânimo que recebemos, ficamos mais contentes ainda vendo a alegria de Tito; pois todos vocês o têm ajudado a sentir-se bem.
14 Guatshak Titu gagagá nogukueñga, sekuamiñshijiñga akbenalgukuamakga agatsaldi mimatune nakna, jiwak nakzukuazhámine. Akna namaklde za miñmeyanugamakga, maiñ shalda Tituk sekuamiñshiji akbenuge jiaga namak guaklduge ni zek.
14 Eu havia falado muito bem de vocês a ele, e vocês não me desapontaram. Temos sempre dito a verdade a vocês. Assim também é verdadeiro o elogio que fizemos a Tito a respeito de vocês.
15 Akze, Tituki ekí axatshamine be mimezhgisekuatshak akldé mimezhgajañguxa. Exa neyatshak, “¿amak axatsha zʉñzegazhá gualdixá?” miñneshi, muldetua ipani, sakí atshakue miñsanegamakga axatshiji izhomine.
15 E o amor dele por vocês cresce cada vez mais quando ele lembra como vocês todos estavam prontos para obedecer e como o receberam com humildade e respeito.
16 Akze, naski muldetua mizhekue alduna minshanaka nahéñ zhinik na zeñ minakzukuxa nzha.
16 Estou alegre por poder confiar completamente em vocês.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.