2 Coríntios 7
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NAA
1 Gaja mimezhgajañgugekuañ, Jateja ekí nasʉñldi izhoxaldixa zʉñmeyakna, saldiñga nalda abuá na sha atshanazʉnakakueki, azhi aldunaldi shane jañguanazʉnakakueki nuk majakue zʉñgatsé. Akbiñgaki Jate za zhema zʉñkizhoshi, muldetua axabeti na, “akldé akldeñga aldéñ akldunamak, ajanamé za izhoxaldikue shakldá” kuizitshaní.
1 Portanto, meus amados, tendo tais promessas, purifiquemo-nos de toda impureza, tanto da carne como do espírito, aperfeiçoando a nossa santidade no temor de Deus.
2 Guatshak maiñ zhinik muldetua zʉnajañguakue ni mimajañgukú. Nasʉñga ni ezuak sha mimakuazháñkalde. Ni mitsák naldagálde shi miñkaldiji, ni ezuak mimejuldukshazháñkalde. Ni ezuake minzajiñga mimakuazháñkalde naldashá.
2 Pedimos que vocês nos acolham em seu coração. Não tratamos ninguém com injustiça, não prejudicamos ninguém, não exploramos ninguém.
3 Ekí miñmeyaldatshake, sha miñkaldeshi miñkaldegakí. Axañga miñmeyanugamakga mimajañgui kizhogéñ zhinik na, akldé kizhoxaldiák azhi kashuixaldiák jiaga, mimajañgualga za izhogakualdixa nakldá.
3 Não falo para condenar vocês. Porque eu já disse que vocês estão em nosso coração para, juntos, morrermos e vivermos.
4 Akze, alduna minshiji na, “miñmeyanugamak minaxatshaldixa shakldá” nakualdi na, maiñ shalda sekuamiñshikuge. Akna, sakígaba jibañ tuatokugéñ, maiñ Duwek agapa neyabinuka shaldaki guagasá zeñ nakzukui, aldunaldi atemajañ minakuiyakshixa.
4 Estou sendo bem franco com vocês e tenho muito orgulho de vocês. Sinto-me grandemente confortado e transbordo de alegria em meio a toda a nossa tribulação.
5 Guatshak Masedoniak kaldagatshak, abuáke zhiksekua naldakí za izhoñkalde. Niuwabake jibañ tuwi, kaxa zʉñgatseshi, aldunake sakí minuká minjani izhoñkalde.
5 Porque, quando chegamos à Macedônia, não tivemos nenhum alívio. Pelo contrário, em tudo fomos atribulados: lutas por fora, temores por dentro.
6 Ekí zʉñzegatshak Nauwijateki jie akzekakue kagauneshi, kakuiyakshixa izhogamaga, aldéñga Titu zʉñnabixal zʉñkuldagatshak zhinik na, aldunaldi zʉnakuiyakshá.
6 Porém Deus, que consola os abatidos, nos consolou com a chegada de Tito.
7 Ne, zʉndabine shalda za zʉnakuiyakshagábaki, akldé giemiki, exa miñkizhoguéñ maiñ aldunaldi sakí guiyakshamine zʉñmeyatshak, Jate aldunaxa zʉnakuiyakshane. Ekí jiaga Tituja zʉñmeyá: Maiñ mokue natundana miñzeká nakuakbine. Netshanshamine shaldaki itshaniñgaba izhoshi na be nezhgisekui, nazijani, najañgui mizhuká nakbeyatshakna, zʉxaita zalda ni zeñ itshankú.
7 E não somente com a chegada dele, mas também pelo consolo que recebeu de vocês. Ele nos falou da saudade, do pranto e do zelo que vocês têm por mim, aumentando, assim, a minha alegria.
8 Axañga kalta miñkuzgauwaldatshak, mimetshanshanuge naldatshak jiaga, “¿jinak shi ekí kaxaldegukú?” nakldegakí. Naldatshak mimetshanshasʉ́ñ nakzegatshak jiaga, anuñka ldiuwi me mimetshanshanuge tualdatshak, ubáñ meñki nas jiaga itshananuge
8 Porque, mesmo que eu tenha entristecido vocês com a minha carta, não me arrependo — embora já tenha me arrependido, pois vi que aquela carta os deixou tristes, ainda que por breve tempo.
9 ne, kaiga zʉnake zeñ nakldeshi. Guatshak kaltak mimetshanshanuge shalda zeñ nakldegagábaki, kalta mizukuakshatshak zhinik na, Jateja itshanakue mimajañguamak agatsaldi mimetshanshane shalda zeñ nakldeka. Ekí mimetshanshi na, “¿jinak shi ekí sha katshiñgú?” miñneshi, sha atshá mashiji, Jatek agakualdimine. Akna kaltak miñgisalshazhánuge atunuge.
9 Mas agora me alegro, não porque vocês ficaram tristes, mas porque essa tristeza os levou ao arrependimento. Pois vocês foram entristecidos segundo Deus, para que, de nossa parte, não sofressem nenhum dano.
10 Akze, mieldeki Jateja itshanakue jañguamak agatsaldi itshani na, sha atshá mashaldiák, aldéñki axabetaldinik ikualdaldixa. Akna “¿jinak shi ekí atshiñgukú?” akldé itshanakue naldazháka. Ne mieldeki Duwe ipanazhánekue itshanamak itshani, sha atshá mashakí naldaldiák, Jatek agajué za izhogatanákue.
10 Porque a tristeza segundo Deus produz arrependimento para a salvação, que a ninguém traz pesar; mas a tristeza do mundo produz morte.
11 Guatshak Jateja itshanakue mimajañguamak mimetshanshaldatshake, ¡sakí miñkazauwane mitú! Sha miyatshixa masha xaldeki, jian mizhekualdaldixa za itshanapanamine. Akna mimikenáñ sha atshane “¡sakí shi ekí sha atshane na!” miñnekshapanane. Nalguák Jateja maiñ jiaga guiyaba mimatuñshaka jañgui, zhe miñzukuapanane. Akna, e guiyaba akizhagakue miñgatsahamak agitemine. Ne maiñ zʉnake, e sha atshamakga atshakí minuká zʉñwashegakue zʉnajañgui, kaigaki natundana miñzegapanane. Ekí miñneshi na sakí miyatshéñ zhinik, ai sigí mimikenáñ sha atshane nañga ni nauwa miñgatsaldakí ne awatuñshamine.
11 Vejam quanto cuidado produziu em vocês o fato de serem entristecidos segundo Deus! Que defesa, que indignação, que temor, que saudade, que zelo, que desejo de punir o culpado! Em tudo vocês se mostraram inocentes neste assunto.
12 Akze, axañga kalta miñgakauwaldatshak, egaba ezua mimikenáñ sha atshane guiyaba miyakizhaxaldiamak jañgui, ni agisalshane agauneshi nakldeshi za miñkuzgauwazhánuge. Ne, Jatek akualdi minuka mitsá minazʉnajañguxa maiñgabaga miñnexaldiamak akldé giemiki nakldeshi miñkuzgaunanuge.
12 Portanto, embora eu tenha escrito aquela carta, não foi por causa daquele que fez o mal, nem por causa daquele que sofreu a afronta, mas para que fosse manifesto entre vocês, diante de Deus, o cuidado que vocês têm por nós.
13 Akna, kalta muldetua zʉñgipanamine shalda zeñ zʉñzukui, aldunaxa zʉnakuiyakshamine.
13 Foi por isso que nos sentimos consolados. E, acima desta nossa consolação, muito mais nos alegramos pelo contentamento de Tito, porque todos vocês trouxeram refrigério ao espírito dele.
14 Guatshak Titu gagagá nogukueñga, sekuamiñshijiñga akbenalgukuamakga agatsaldi mimatune nakna, jiwak nakzukuazhámine. Akna namaklde za miñmeyanugamakga, maiñ shalda Tituk sekuamiñshiji akbenuge jiaga namak guaklduge ni zek.
14 Porque, se falei a ele com certo orgulho a respeito de vocês, não fiquei envergonhado. Pelo contrário, como tudo que falamos a vocês era verdade, também os elogios que, na presença de Tito, fizemos a respeito de vocês se mostraram verdadeiros.
15 Akze, Tituki ekí axatshamine be mimezhgisekuatshak akldé mimezhgajañguxa. Exa neyatshak, “¿amak axatsha zʉñzegazhá gualdixá?” miñneshi, muldetua ipani, sakí atshakue miñsanegamakga axatshiji izhomine.
15 E o grande afeto que ele tem por vocês aumenta cada vez mais, quando ele se lembra da obediência de todos vocês, de como o receberam com temor e tremor.
16 Akze, naski muldetua mizhekue alduna minshanaka nahéñ zhinik na zeñ minakzukuxa nzha.
16 Alegro-me porque, em tudo, posso confiar em vocês.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.