Lucas 9

Ugud apudyus = Ti baro tulag (KMK) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Pinandatdatong Jesus dat kagwampuḻu’t duwa’n apostoles na ot initdana dida’t pannakabalin kan kalintogan un mangaddag sidat losana dimunyu kan mampapiya’t dat masakit.
1 Reunindo Jesus os doze apóstolos, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios, e para curar enfermidades.
2 Maabus man di imbaun na dida un umoy mangitudtudu utdit maipanggop sit mangiyapuwan Apudyus kan mampapiya utdat masakit.
2 Enviou-os a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Imbagana kan dida un, “Maida pulus idallay yu utnat mangaḻyugan yu. Adi kayu man-idallay si suḻkud, pasiking, baḻun un makan onnu pilak onnu baduta mansukatan yu.
3 Disse-lhes: Não leveis coisa alguma para o caminho, nem bordão, nem mochila, nem pão, nem dinheiro, nem tenhais duas túnicas.
4 Nu awad mampaḻnok kan dikayu’t dit boḻoy na, siya’d inggawan yuwon inggana’t manaḻnan yu.
4 Em qualquer casa em que entrardes, ficai ali até que deixeis aquela localidade.
5 Yoong nu naid mamaḻnok kan dikayu utnat boboḻoya ayan yu, tengyan yu diya boboḻoy ot ikagkag yu dat gabu utdat iki yu si bintaga un madusa da.”
5 Onde ninguém vos receber, deixai aquela cidade e em testemunho contra eles sacudi a poeira dos vossos pés.
6 Utdi, kaysan dat apostoles Jesus ot ummoy da utdit losana boboḻoy un inangiwalagawag sit Nabaḻu’n Damag kan nampapiya’t dat tagu’n masakit.
6 Partiram, pois, e percorriam as aldeias, pregando o Evangelho e fazendo curas por toda parte.
7 Utdiyon nagngoḻ Herodes un siya ud mangiyapu utdin Galilea dit bagbagaon dat tagu maipanggop sidat kokkoon Jesus. Ot nabulubulung ta kanan dat uduma tagu un ummungaḻ si Juan un Mambubunyag.
7 O tetrarca Herodes ouviu falar de tudo o que Jesus fazia e ficou perplexo. Uns diziam: É João que ressurgiu dos mortos; outros: É Elias que apareceu;
8 Sadat udum kanan da un sadit Elias un nampaila. Ot sadat udum payyan kanan da un osa’n propetan Apudyus sidit aw-awe un ummungaḻ.
8 e ainda outros: É um dos antigos profetas que ressuscitou.
9 Yoong si Herodes kinnanana un, “Pinaputuḻ ku dit uḻun Juan ot singngadan na un tagu tun madamdamag ku?”
9 Mas Herodes dizia: Eu degolei João. Quem é, pois, este, de quem ouço tais coisas? E procurava ocasião de vê-lo.
10 Utdit nangulin dat apostoles un imbaun Jesus, imbaga da kan siya dat kingkingwa da. Ot indallay na dida un dida’l lawa utdit ili’d Betsaida ta ida man-illong.
10 Os apóstolos, ao voltarem, contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Tomando-os ele consigo à parte, dirigiu-se a um lugar deserto para o lado de Betsaida.
11 Matigammuwan man dat aduadu’n tagu inunud da dida. Nataḻok si Jesus un nangila utdat tagu’n dummatong ot tinudtuduwana dida maipanggop sit mangiyapuwan Apudyus kan pinapiyana pay dat masakit.
11 Logo que a multidão o soube, o foi seguindo; Jesus recebeu-os e falava-lhes do Reino de Deus. Restabelecia também a saúde dos doentes.
12 Utdit gumidgidamon ummoy dat kagwam puḻu’t duwa un disipulus kan Jesus un kanan dan, “Maid tagtagguwan situ, padaḻnom dan tagu ta umoy da mangila’t manganan da kan umbogan da utdan adani’n boboḻoy.”
12 Ora, o dia começava a declinar e os Doze foram dizer-lhe: Despede as turbas, para que vão pelas aldeias e sítios da vizinhança e procurem alimento e hospedagem, porque aqui estamos num lugar deserto.
13 Yoong summungbat si Jesus un kanana’n, “Dikayu’d mangtod si kanon da.”
13 Jesus replicou-lhes: Dai-lhes vós mesmos de comer. Retrucaram eles: Não temos mais do que cinco pães e dois peixes, a menos que nós mesmos vamos e compremos mantimentos para todo este povo.
14 Ta umoya lima’n libu dat laḻaki utdi un adi naibilang dat babai kan aabeng.
14 {Pois eram quase cinco mil homens.} Jesus disse aos discípulos: Mandai-os sentar, divididos em grupos de cinqüenta.
15 Tinungpal da dit imbagan Jesus un pinantupak da dat tagu.
15 Assim o fizeram e todos se assentaram.
16 Inaḻan Jesus dit lima’n tinapay kan duwa un ikan asina nantangad langit un nanyaman kan Apudyus asina biniibiik dida un intod sidat disipulus na ta iwaḻas da utdat tagu.
16 Então Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, levantou os olhos ao céu, abençoou-os, partiu-os e deu-os a seus discípulos, para que os servissem ao povo.
17 Losan da un nabsuga nangan. Ot sinupon da man dat nabun-an, napnu dat kagwampuḻu’t duwa un lakba.
17 E todos comeram e ficaram fartos. Do que sobrou recolheram ainda doze cestos de pedaços.
18 Sin-aḻgawan, manlulluwaḻu si Jesus un sadat disipulus na ullawa dat buḻun na. Maabus man, inimus na kan dida un, “Singngadan dit kanan dat tagu kan sakon nu?”
18 Num dia em que ele estava a orar a sós com os discípulos, perguntou-lhes: Quem dizem que eu sou?
19 Ot summungbat da un, “Sika kanu si Juan un Mambubunyag. Kanan pay dat udum un sika kanu dit Elias, yoong sadat udum payyan kanan da un osa kan propetan Apudyus sit aw-awe un ummungaḻ.”
19 Responderam-lhe: Uns dizem que és João Batista; outros, Elias; outros pensam que ressuscitou algum dos antigos profetas.
20 “Yoong dikayu nu? Singngadan ku utnat kanan yu?” inyimus Jesus kan dida.
20 Perguntou-lhes, então: E vós, quem dizeis que eu sou? Pedro respondeu: O Cristo de Deus.
21 Utdi, binilibilin na dida un adida ibagbaga’t udum tu.
21 Ordenou-lhes energicamente que não o dissessem a ninguém.
22 Kinnanana un, “Sakona Inyanak di Tagu masapula sagapaḻok dat adu’n ligat. Sumdiyan dat lalallakay di Judio, aap-apun di padi kan mimistulun di lintog sakon. Mapatoyak yoong paungaḻonak kan Apudyus utdin maikatlu’n aḻ-aḻgaw.”
22 Ele acrescentou: É necessário que o Filho do Homem padeça muitas coisas, seja rejeitado pelos anciãos, pelos príncipes dos sacerdotes e pelos escribas. É necessário que seja levado à morte e que ressuscite ao terceiro dia.
23 Ot kinnanana kan dida’n losan un, “Nu sinnat mamiya un maidagamung kan sakon, masapula igongda naona somsomkon dit mataguwana uttun pita, bukudona dit kulus na asi umunud kan sakon.
23 Em seguida, dirigiu-se a todos: Se alguém quer vir após mim, renegue-se a si mesmo, tome cada dia a sua cruz e siga-me.
24 Ta sat tagu’n manaḻakug sit mataguwana’t tun pita, mataḻak na dit mataguwana’t inggaingga. Yoong sat tagu’n mataḻak na dit mataguwana’t tun pita maipagapu’t manuttuwaana kan sakon, maitdan si mataguwana’t inggaingga.
24 Porque, quem quiser salvar a sua vida, perdê-la-á; mas quem sacrificar a sua vida por amor de mim, salvá-la-á.
25 Ngadan nat maganab nat osa’n tagu nu mangkuwa na dan losana binaknang situn lubung yoong mataḻak na dit mataguwana’t inggaingga?
25 Pois que aproveita ao homem ganhar o mundo inteiro, se vem a perder-se a si mesmo e se causa a sua própria ruína?
26 Singngadan na mana mangibain kan sakon pada na pay sidan tudtuduk, ibain ku pay nu mangulinak. Ot nu mangulinaka Inyanak di Tagu, awad kan sakon dit nakaskasdaawa kinangatun Amak ot buḻun ku dan anghel.
26 Se alguém se envergonhar de mim e das minhas palavras, também o Filho do Homem se envergonhará dele, quando vier na sua glória, na glória de seu Pai e dos santos anjos.
27 Ot tuttuwa tun ibagak un, dikayu’n awad sinsatun awad da ud adi yan matoy inggana’t maila da dit mangiyapuwan Apudyus.”
27 Em verdade vos digo: dos que aqui se acham, alguns há que não morrerão, até que vejam o Reino de Deus.
28 Lumabas man umoya waḻu’n aḻgaw sit nangibagaan Jesus sidatu, indallay na da Pedro, Juan kan Santiago un nanagada’t dit bateleda umoy manluwaḻu.
28 Passados uns oitos dias, Jesus tomou consigo Pedro, Tiago e João, e subiu ao monte para orar.
29 Madama mana manlulluwaḻu, nabaliwan dit ilan Jesus ot sat badut na manilisiling dit kapoḻkas na.
29 Enquanto orava, transformou-se o seu rosto e as suas vestes tornaram-se resplandecentes de brancura.
30 Kakḻata inggaw da ud duwa’n tagu un makabagbagbaga kan siya un sada Moses kan Elias.
30 E eis que falavam com ele dois personagens: eram Moisés e Elias,
31 Mampasiling pay dit ila da ot nambabagbagaan da dit dandani’n mapatoyan Jesus un tungpaḻona’t din Jerusalem.
31 que apareceram envoltos em glória, e falavam da morte dele, que se havia de cumprir em Jerusalém.
32 Si Pedro kan dadit buḻun na, amod dit suyop da yoong nakalikna da ot naila da dit doḻang Jesus kan sadadit duwa’n sumisikad sidit sog-on na.
32 Entretanto, Pedro e seus companheiros tinham-se deixado vencer pelo sono; ao despertarem, viram a glória de Jesus e os dois personagens em sua companhia.
33 Utdit tengyan dat duwa’n laḻaki si Jesus kinnanan Pedro kan siya un, “Apu, napiya ta antu taku’t tu. Mangwa kami si tuḻu’n sigay ta mangkuwam nat osa, mangkuwan Moses nat osa kan mangkuwan pay Elias nat osa.” Yoong adin Pedro sinomsomoka ummuna dit imbaga na.
33 Quando estes se apartaram de Jesus, Pedro disse: Mestre, é bom estarmos aqui. Podemos levantar três tendas: uma para ti, outra para Moisés e outra para Elias!... Ele não sabia o que dizia.
34 Utdiya mangibagbagaana’t di, inggaw bunot un nangayyung kan dida ot amod dit kimut da utdit sinakubuwana da Jesus.
34 Enquanto ainda assim falava, veio uma nuvem e encobriu-os com a sua sombra; e os discípulos, vendo-os desaparecer na nuvem, tiveram um grande pavor.
35 Inggaw ginga un nanligwat sit bunot un kanana’n, “Siyatu ud Anak ku un pinilik, dumngoḻ kayu kan siya.”
35 Então da nuvem saiu uma voz: Este é o meu Filho muito amado; ouvi-o!
36 Utdit guminok dit ginga, si Jesus ullawaon dit ininggaw. Ot naid nangibagbagaan da utdiya timpu utdat naila da.
36 E, enquanto ainda ressoava esta voz, achou-se Jesus sozinho. Os discípulos calaram-se e a ninguém disseram naqueles dias coisa alguma do que tinham visto.
37 Mabigat man sidit nakagusad daon sidiya bateled, aduadu’n tagu un ummoy ummabat kan Jesus.
37 No dia seguinte, descendo eles do monte, veio ao encontro de Jesus uma grande multidão.
38 Kakḻata napanakuy dit osa un kanana’n, “Mistulu, pangngaasim ud ta ilam tun os-ossaana abeng ku un laḻaki.
38 Eis que um homem exclamou do meio da multidão: Mestre, rogo-te que olhes para meu filho, pois é o único que tenho.
39 Ta awad dimunyu un kanayuna sumakay kan siya ot nu sakayana kakḻata mapanakuy un manwogowogowog inggana’t manlaḻabḻab tun sangi na. Palpaligatona’n taḻon ot adina matetengyan.
39 Um espírito se apodera dele e subitamente dá gritos, lança-o por terra, agita-o com violência, fá-lo espumar e só o larga depois de o deixar todo ofegante.
40 Kindaw ku un addagon danat disipulus nu yoong adida mabooḻan.”
40 Pedi a teus discípulos que o expelissem, mas não o puderam fazer.
41 Summungbat si Jesus un, “Ay, naid pammati yu un tagu’t tuwa lonap kan bokobokon nat somsomok yu. Kamaan nat kabayag ku un iinggaw kan mangiyaanus kan dikayu inggana’t manuttuwa kayu?” Utdi kinnana’n Jesus sidit ama un, “Idatong nu uttu nat abeng nu.”
41 Respondeu Jesus: Ó geração incrédula e perversa, até quando estarei convosco e vos aturarei? Traze cá teu filho.
42 Kumatkatam man dit abeng kan Jesus, indubḻang dit dimunyu ot pinanwogowogowog na. Yoong inggimaun Jesus dit dimunyu. Pinapiyan Jesus dit abeng asina inyulin kan amana.
42 E quando ele ia chegando, o demônio lançou-o por terra e agitou-o violentamente. Mas Jesus intimou o espírito imundo, curou o menino e o restituiu a seu pai.
43 Losan dat tagu’n nasnasdaaw sidit amoda pannakabalin Apudyus.
43 Todos ficaram pasmados ante a grandeza de Deus. Como todos se admirassem de tudo o que Jesus fazia, disse ele a seus discípulos:
44 “Ammaan yu kad dongḻon tun ibagak kan dikayu. Sakon un Inyanak di Tagu dandaniyon un maiyawatak sidat tagu.”
44 Gravai nos vossos corações estas palavras: O Filho do Homem há de ser entregue às mãos dos homens!
45 Yoong adida naawatan dit imbagana ta nailimod dit kaipooyana kan dida. Ot umogyat da un mangimus kan siya.
45 Eles, porém, não entendiam esta palavra e era-lhes obscura, de modo que não alcançaram o seu sentido; e tinham medo de lhe perguntar a este respeito.
46 Adina mabayag nampasungsungbat pay lawan dadit disipulus nu singngadan na kan dida dit kangattuwan.
46 Veio-lhes então o pensamento de qual deles seria o maior.
47 Tigammun Jesus dit somsomok da ot nangaḻa si abeng asina pinasikad sit sog-on na.
47 Penetrando Jesus nos pensamentos de seus corações, tomou um menino, colocou-o junto de si e disse-lhes:
48 Ot kinnanana kan dida un, “Singngadan na mana mangawat situwa abeng un ipagapu na kan sakon, sakon ud inawat na. Singngadan na mana mangawat kan sakon, inawat na pay dit nangibaun kan sakon. Ot sat kadobaan kan dikayu, siya ud gattoka kangattuwan.”
48 Todo o que recebe este menino em meu nome, a mim é que recebe; e quem recebe a mim, recebe aquele que me enviou; pois quem dentre vós for o menor, esse será grande.
49 Utdi, gumminga si Juan un kanana’n, “Apu, nakaila kami si tagu un man-addag si dimunyu un usalona nat ngadan nu. Yoong inyapa mi dit koona ta bokona buḻun taku.”
49 João tomou a palavra e disse: Mestre, vimos um homem que expelia demônios em teu nome, e nós lho proibimos, porque não é dos nossos.
50 Yoong kinnanan Jesus kan siya un, “Adiyu iyapa ta sat tagu’n adi gumusuḻ kan dikayu, buḻun yu.”
50 Mas Jesus lhe disse: Não lho proibais; porque, o que não é contra vós, é a vosso favor.
51 Utdit dandaniyon dit mangulinan Jesus ud langit, ingkoddong na un taḻona umoy ud Jerusalem.
51 Aproximando-se o tempo em que Jesus devia ser arrebatado deste mundo, ele resolveu dirigir-se a Jerusalém.
52 Ot nangibaun si uduma tagu un umun-una nu siya. Kadon ummoy dat naibaun sit osa un boboḻoy sidin Samaria ta ida managana si inggawana.
52 Enviou diante de si mensageiros que, tendo partido, entraram em uma povoação dos samaritanos para lhe arranjar pousada.
53 Yoong sadat tagu’t di adida piyaona paḻnokon si Jesus sit boboḻoy da gaputa natigammuwan da un umoy ud Jerusalem.
53 Mas não o receberam, por ele dar mostras de que ia para Jerusalém.
54 Magngoḻan man da Juan kan Santiago un disipulus na tu, kinnanan da un, “Apu, piyaoma ayagan mi dit apuy un manligwat langit ta sobgona dida?”
54 Vendo isto, Tiago e João disseram: Senhor, queres que mandemos que desça fogo do céu e os consuma?
55 Yoong ummaswing si Jesus ot inggimau na dida.
55 Jesus voltou-se e repreendeu-os severamente. {Não sabeis de que espírito sois animados.
56 Ot magangput man di kaysan da si uduma boboḻoy.
56 O Filho do Homem não veio para perder as vidas dos homens, mas para salvá-las.} Foram então para outra povoação.
57 Utdi un manaddaḻanan da inggaw osa un laḻaki un maitungtung-ud kan siya un kanana’n, “Apu, maitung-udak kan sika si kigada ayam.”
57 Enquanto caminhavam, um homem lhe disse: Senhor, seguir-te-ei para onde quer que vás.
58 Summungbat si Jesus un kanana’n, “Unnay pay dan buwot ta awad lunguga inggawan da kan dat sissiwit ta awad lubu da. Yoong sakona Inyanak di Tagu, naid boḻoy ku ut man-illongak.”
58 Jesus replicou-lhe: As raposas têm covas e as aves do céu, ninhos, mas o Filho do Homem não tem onde reclinar a cabeça.
59 Utdi, kinnanan Jesus sit osa kan dida un, “Maitung-ud ka kan sakon.”
59 A outro disse: Segue-me. Mas ele pediu: Senhor, permite-me ir primeiro enterrar meu pai.
60 Summungbat si Jesus un, “Bay-am ta sadat adi manuttuwa kan sakon ud mangilbon sidat natoy kan dida. Yoong nu sika, umoy kaot iwalagawag dit maipanggop sin mangiyapuwan Apudyus.”
60 Mas Jesus disse-lhe: Deixa que os mortos enterrem seus mortos; tu, porém, vai e anuncia o Reino de Deus.
61 Kinnanan pay dit osa un, “Maitung-udak kan sika Apu, yoong umoyak yan ipalang sidat kabboḻoy ku.”
61 Um outro ainda lhe falou: Senhor, seguir-te-ei, mas permite primeiro que me despeça dos que estão em casa.
62 Kinnanan Jesus kan siya un, “Sat manlugi’n mangaḻadu ta maka-aswiaswing sit awid na bokona naselbi utdin mangiyapuwan Apudyus.”
62 Mas Jesus disse-lhe: Aquele que põe a mão no arado e olha para trás, não é apto para o Reino de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.