Ezequiel 33
Buki Pilabumaboma Kabutubogwa Deli Kabutuvau (KIJ) vs NTLH
1 E Guyau ilukwaigu kawala,
1 O Senhor me disse o seguinte:
2 “Mwa! Yoku tau - kuluki m tomota binikolaisi avaka bikaloubusi avai tuta yeigu bamai kabilia baisa kwaitala valu. Ka, tomotela valu makwaina binagaisi taitala osi boda bivigakaisi matauna si tokaivala.
2 — Homem mortal , diga ao seu povo o que acontece quando eu faço vir a guerra a um lugar. O povo desse lugar escolhe alguém para ser vigia.
3 Avai tuta matauna bigisi tilaula bivalapulasi, matauna biyuvi tauya paila bikatululuti tomota komwaidona.
3 Quando vê o inimigo chegando, o vigia dá o alarme para avisar toda a gente.
4 E kidamwa availa bogwa eilagi mitaga ituvigaki, tilaula bima e bikatumati matauna. E matauna la kaliga baisa kala pakula wala titoulela.
4 Se alguém ouve o aviso, porém não se importa, e o inimigo vem e o mata, esse alguém é responsável pela sua própria morte.
5 Matauna la sula wala titoulela e eikaliga, paila gala ilagi katuloluta. Mitaga kidamwa bogwa eilagi tauya, matauna bogwa kaina bisakaula.
5 Ele é culpado da sua própria morte porque não se importou com o alarme. Se tivesse se importado, poderia ter escapado.
6 Mitaga kidamwa tokaivala matauna bigisi tilaula eimaima, e galaga biyuvi tauya paila katuloluta, e tilaula bima bikatumati matausina tomitugaga, e yeigu bavigaki tokaivala matauna kala pakula paila si kaliga.
6 Mas, se o vigia vê o inimigo se aproximando e não dá o alarme, o inimigo vem e mata aqueles pecadores. Nesse caso, eu considerarei o vigia como responsável pela morte deles.
7 “E ka! Yoku tau, yeigu bavigakaim si tokaivala mina Isireli. Yoku bukukwatululuti matausina katuloluta makwaisina yeigu basakaim.
7 — Agora, homem mortal, eu estou pondo você como vigia de toda a nação de Israel. Você dará a eles os avisos que eu lhe der.
8 E ka! Kidamwa yeigu bakamituli taitala tau tomitugaga bikaliga, e ibodi yoku bukukwatululuti matauna paila bivigivau la bubunela e gagabila bikoli la momova. Mitaga kidamwa gala bukuvagi makawala, matauna bogwa bikaliga deli wala la mitugaga, e yeigu bavigakaim kam pakula paila la kaliga matauna.
8 Se eu disser que um homem mau vai morrer, mas você não o avisar para que mude o seu modo de agir e assim salve a sua vida, aí ele morrerá, sendo ainda pecador. Nesse caso, eu considerarei você como responsável pela morte dele.
9 Mitaga kidamwa yoku bogwa kukwatululuti taitala tomitugaga, e matauna gala wala isim mitugaga, matauna bikaliga deli wala la mitugaga, mitaga yoku bogwa bwaina.”
9 Porém, se você avisar o homem mau, e ele não parar de pecar, ele morrerá como pecador, mas você viverá.
10 E Guyau ilukwaigu kawala, “Yoku tau, kulivilivau baisa mina Isireli avaka eililivalaisi, kawasi, ‘Yakidasi bogwa eitomataidasi metoya da mitugagasi deli goli avai vavagi gaga bogwa leitavagaisi. Wowodasi bogwa eibubusi. E ammakawalaga bitamovasi?’
10 O Senhor me disse o seguinte: —
11 Ka, matausina eidubumaigusi yeigu Guyau Yaubada Tomomova, kadai. Kuluki matausina ibodi bidubumaisi kidamwa yeigu gala amwasawa bagigisi taitala tomitugaga bikaliga. Mitaga magigu bagisi matauna bisim mitugaga e bimova. Mina Isireli, kuligaiwaisi mitugaga makwaisina avaka lokuuvagaisi. Avaka paila magimi bukukwaligasi?
11 Diga-lhes que juro pela minha vida que eu, o Senhor Deus, não me alegro com a morte de um pecador. Eu gostaria que ele parasse de fazer o mal e vivesse. Povo de Israel, pare de fazer o mal. Por que é que vocês estão querendo morrer?
12 “E yoku tau, kuluki mina Isireli kidamwa taitala tomitukwaibwaila bimitugaga, vavagi bwaina makwaisina eivigibogwi gala wala bikatumovi matauna. Kidamwa taitala tomitugaga bisim mitugaga, matauna gala biboda mipuki, mitaga kidamwa tomitukwaibwaila bivitouula bimitugaga, matauna bogwa bivisilagi la momova.
12 — Agora, homem mortal, diga aos israelitas que, quando um homem correto pecar, o bem que ele fez não o salvará. Se um homem mau parar de fazer o mal, ele não será castigado; e, se um homem correto começar a pecar, ele não continuará vivendo.
13 Yeigu kaina bogwa bakatotila basaiki matauna tomitukwaibwaila momova kwekanigaga. Mitaga kidamwa bidoki la bubunela bwaina omitibogwa ibodi bikoli la momova e bivitouulaga bimitugaga, yeigu gala wala baluluwai avai vavagi bwaina bogwa leivagi. Matauna bikaliga paila uula la mitugaga.
13 Se eu prometer dar a vida a um homem correto, e se ele começar a pecar porque pensa que a sua bondade passada o salvará, aí eu não lembrarei de nenhuma das boas ações que praticou. Ele morrerá por causa dos seus pecados.
14 Yeigu kaina baluki taitala tomitugaga paila bikaliga, mitaga kidamwa bisim mitugaga e bibubunaga bwaina deli duwosisia e matauna bimova.
14 Se eu avisar um homem mau, dizendo que vai morrer, e se ele parar de pecar e fizer o que é bom e correto —
15 Kala visaiki makawala, kidamwa bikaimali avaka sola eisaiki paila togumapu kaina bikaimilivau si guguwa tomota avaka eiveilau. E kidamwa bisim mitugaga makawala baisa, e bibokuliga karaiwaga makwaisina paila bibani momova, e matauna gala bikaliga mitaga bimova.
15 por exemplo, se devolver o objeto que lhe deram como garantia de pagamento de uma dívida ou se devolver o que roubou — se ele parar de pecar e seguir as leis que dão vida, ele não morrerá, mas viverá.
16 Yeigu baligaiwa la mitugaga, e matauna bimova paila bogwa leivagi avaka bwaina deli duwosisia.
16 Eu perdoarei os pecados que cometeu. Ele viverá porque fez o que é bom e correto.
17 “Mitaga m tomota eikaibigasi mwada avaka yeigu lauvagi gala duwosisia! Gala - ka, baisa si kedakeda matausina gala duwosisia.
17 — No entanto, o seu povo diz que o que eu, o Senhor, faço não está certo! São eles que não estão certos!
18 Ka! Kidamwa avai tuta taitala tomitukwaibwaila bisim vavagi bwaina e bivitouulaga bimitugaga, matauna bikaliga paila la mitugaga.
18 Quando um homem correto para de fazer o bem e começa a fazer o mal, ele morrerá por causa disso.
19 Mitaga kidamwa taitala tomitugaga bisim mitugaga e bibubunaga duwosisia deli bwaina, matauna bogwa eikoli la momova.
19 Quando um homem mau para de pecar e faz o que é bom e correto, ele salvou a sua vida.
20 Mitaga yokomi mina Isireli lokulivalasi mwada avaka lauvagi gala duwosisia. Ka, yeigu igau bayakalaimi metoya avaka avaka lokuuvagaisi.”
20 Mas você, povo de Israel, diz que o que eu faço não está certo. Eu os julgarei por aquilo que fazem.
21 E oma tutasi okatupipi, olopola kweluwotala kwaiyuwela taitu, naluwotalela tubukona e kwailimala kala yam, taitala tau isakaula metoya Yerusalem e imakaiagu ilukwaigu paila Yerusalem bogwa eidadaimi.
21 No ano décimo segundo do nosso cativeiro , no dia cinco do décimo segundo mês , um homem que havia escapado de Jerusalém veio e me contou que a cidade tinha sido tomada.
22 E makawala lova koyavila asisu, e alumkoli Guyau saina ivakatitaikina baisa yeigu, e eiyam kaukwau matauna tau eiviloubusi, e Guyau ikaimilivau ulo bigatona.
22 Na noite antes da chegada dele, eu tinha sentido a presença poderosa de Deus, o Senhor . E na manhã seguinte, quando o homem chegou, o Senhor me deu de novo a fala .
23 E Guyau ilukwaigu kawala,
23 O Senhor me disse o seguinte:
24 “Mwa! Yoku tau, ka, mabudona tomota eisisuaisi olopola makwaisina kwedidadaimi valu oviluwela Isireli ililivalasi kawasi, ‘Tauwau, Eberaam matauna taitala wala tomota, e Guyau isaiki baisa matauna pwaipwaia komwaidona. E baisa tuta yakidasi saina kada tobidubadusi, mapaila pwaipwaia makwaina da vavagisi.’
24 — Homem mortal , os moradores das cidades arrasadas na terra de Israel estão dizendo o seguinte: “Abraão era um homem só, e toda esta terra foi dada a ele. Nós somos muitos, e por isso agora a terra é nossa.”
25 “E kuluki matausina avaka yeigu, Guyau Yaubada lalilivala. Ka, yokomi kukwamkomasi kami viliona deli wala buyavila, kutitaimamilasi baisa tokolu, e kukwatumatasi tomota. E avaka uula kudokaisi mwada pwaipwaia makwaina mi vavagi ke?
25 — Diga a essa gente o que eu, o Senhor Deus, estou dizendo: “Vocês comem carne com sangue , adoram ídolos e cometem crimes de morte. Por que é que estão pensando que a terra é de vocês?
26 Yokomi kukukwanasi okala kakata wala mi puluta. E avaka lokuuvagaisi baisa saina kabommosila. Komwaidomi wala kukukwailasisi. Avaka uula kudokaisi mwada pwaipwaia makwaina mi vavagi ke?
26 Vocês confiam nas suas espadas. O seu modo de agir é nojento. Todos cometem adultério. Por que estão pensando que a terra é de vocês?”
27 “E kuluki matausina avaka yeigu Guyau Yaubada lakatululuti matausina. Kidamwa idubumaisi yeigu goli Yaubada tomomova, ibodi bidubumaisi avaka baluki - ka, yokomi lokusisuaisi olopola makwaisina valu kwedidadaimi igau bikatumataimi. E matausina isipwalasi ambaisa wala igau makateki mauna nagigasisi bikomasi. E matausina eisipepunisi wa koya kaina wa lagi igau bikaligasi metoya wa lelia.
27 — Diga a essa gente que eu, o Senhor Deus, estou avisando: Juro que os moradores das cidades arrasadas serão mortos. Os que vivem no campo serão comidos por animais selvagens. Os que estão escondidos nas montanhas e cavernas ficarão doentes e morrerão.
28 E bavigaki viloumwaidona valu biviloububu wala, e si togaga tuta tuta eikikaluvalovasi bogwa biwokuva. E koyala Isireli bivigaki vilouwokuva wala e bikasewoki mauna nagigasisi, e gala igagabila availa bisuwa oluwalela bila.
28 Farei com que o país vire um deserto abandonado. O poder de que se orgulhavam acabará. As montanhas de Israel ficarão tão desertas, que ninguém passará por elas.
29 Ka, avai tuta bamipuki matausina tomota paila si mitugaga deli bavigaki valu biviloububu, e matausina binikolaisi kidamwa yeigu Guyau.”
29 Quando eu castigar o povo pelos seus pecados e fizer com que o país vire um deserto, aí eles ficarão sabendo que eu sou o Senhor .
30 E Guyau ikaibiga kawala, “Mwa! Yoku tau, ka, m tomota eililivalaimsi wala avai tuta bibudobodasi opapala kali kaina osi mitakwabu. Matausina bilulukwaisi sesia kawasi, ‘Tamwaisi talagaisi avai biga tuvaila leima metoya baisa Guyau.’
30 O Senhor disse: —
31 Mapaila ulo tomota imaisi ikougugulasi kidamwa bilagaisi avaka yoku bukuluki, mitaga matausina gala iuvagaisi avaka lokuluki mwada bivagaisi. Matausina ivigakaisi m biga makawala kasi wosi wala oudosi e bilosiga bisaitaulasi wala osi bubunela buligaga kidikedala.
31 Assim o meu povo se ajunta em grande número para ouvir o que você tem para dizer, mas eles não querem pôr em prática o que você diz. “Ele fala bonito” — eles dizem, mas o que querem é ganhar dinheiro.
32 E ka, matausina ivigakaimsi yoku makawala taitala si tomwasawa bukutotu omitasi bukuusiwosi wosi gita, kaina bukuwawai wala gita. Matausina bililagaisi komwaidona m biga kwaitala kwaitala mitaga gala kwaitala m biga bikabikuwolaisi.
32 Para eles você não passa de um cantor de canções de amor ou tocador de harpa . Eles ouvem o que você diz, porém não fazem nada daquilo que você manda.
33 Mitaga avai tuta m biga komwaidona bikaloubusi - e eimati goli bikaloubusi makawala e matutona wala matausina binikolaisi kidamwa taitala tovitoubobuta bogwa eisisu oluwalaisi.”
33 Porém, quando acontecer tudo o que você diz — e vai acontecer mesmo —, aí eles ficarão sabendo que um profeta esteve no meio deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Ezequiel 33, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.