Romanos 3
Anutu Täŋo Man (IOU) vs NVT
1 Unita, yäŋyabäk kubä ŋode; Jide? Juda äma uwä äma gägäni päke ukät uterakgän itkaŋ? Ba gupi moräk madäk-madäk u imaka bureni nämo?
1 Então qual é a vantagem de ser judeu? A circuncisão tem algum valor?
2 Ude nämo! Juda äma u imaka mäyap yäniŋ kirewani. Anututä Juda nanikta iniken manbiŋam mebäri mebäri yäwetpäŋ yäwoŋärek täŋpewän manbiŋam unitäŋo mähemi däkŋeŋkuŋ.
2 Sim, há muitos benefícios. Em primeiro lugar, aos judeus foi confiada toda a revelação de Deus.
3 Upäŋkaŋ Juda äbot ätu uwä man u mäde ut imiŋpäŋ Anututa nadäŋ imikinik nämo täŋkuŋo unita jide? Ude täŋkuŋo unita Anututä udegän, iniken man bian yäŋkuko u nämo iwatpäŋ Juda äma u mäde api ut yämek?
3 É verdade que alguns deles foram infiéis, mas isso significa que Deus será infiel?
4 U nämotä nämoinik! Äma kuduptagän jop manman yäkyäk täŋo mähemi itneŋo upäŋkaŋ Anutu u inipärik, yäwän bureni ahäwani mähemi itkukotä api it yäpmäŋ ärowek. Unita man kudän kubä ŋode pätak;
4 De maneira nenhuma! Ainda que todos sejam mentirosos, Deus é verdadeiro. E as Escrituras dizem a seu respeito: “Será provado que tens razão no que dizes, e ganharás tua causa no juízo”.
5 Nin nadäkamäŋ; Waki täktäknintä Anutu u siwoŋi-inik yäŋ kwawak pena ahäk täyak. Eruk, mebäri ude pätak u bureni täŋpäwä Anututä wakinin täŋo kowata täga niminaŋi nämo yäŋ täga yäne? (Man ŋowä äma täŋo nadäk-nadäk terak yäyat.)
5 Alguém poderia dizer: “Mas nosso pecado não cumpre um bom propósito, ajudando os outros a verem como Deus é justo? Não é uma injustiça, portanto, Deus nos castigar?”. (Estou seguindo o ponto de vista humano.)
6 Ude nämoinik yäne! Momita kowata yämik-yämik kädet siwoŋi nämo päreko uwä jide täŋpäŋ Anututä komen ämawebe täŋo täktäk täga yäpmäŋ daniwek?
6 Claro que não! Se fosse assim, como Deus poderia julgar o mundo?
7 Täŋpäkaŋ äma kubätä ŋode käwep yäwek; Näkŋo jopman yäkyäknatä Anutu u man siwoŋigän yäwani yäŋ kwawak pewän ahäŋirän wäpi biŋam taŋi yäpmäk täyak. Unita Anututä jideta näka waki täŋpani yäŋ näwet täyak?
7 Alguém poderia argumentar, ainda: “Mas por que Deus me condena como pecador se minha mentira ressalta sua verdade e lhe traz mais glória?”.
8 Man udewani uwä man jopi-inik, äma kubätä ŋode yäweko ude bumik; Eruk, waki täŋitna, kädet siwoŋi kaŋ ahäwän! Jop man u äma ätutä näkä terak wähurirä yäŋupit täyat. Man ude yäk täkaŋ unita kowata waki yäpmäkinik täŋirä api tägawek!
8 E alguns até nos difamam, afirmando que dizemos: “Quanto mais pecarmos, melhor!”. Quem diz essas coisas merece condenação.
9 Unita jide? Juda äbot nintä äma äbot gägäni ätu yärepmitpäŋ ninin pärik kubä itkamäŋ ba jide? Nämoinik! Yämäŋo udegän, Juda äbotken nanik ba guŋ äbotken nanik, nin kudup wakita watä epän täk täkamäŋ.
9 Pois bem, devemos concluir que nós, judeus, somos melhores que os outros? Não, de maneira nenhuma, pois já mostramos que todos, judeus ou gentios, estão sob o poder do pecado.
10 Unita Anutu täŋo man ŋode kudän täwani;
10 Como afirmam as Escrituras: “Ninguém é justo, nem um sequer.
11 Ba äma kubätä nadäkinik ikek nämo kuŋat täyak. Ba Anutu dubini-ken kukta epäni nämo täk täkaŋ.
11 Ninguém é sábio, ninguém busca a Deus.
12 Ämawebe kuduptagän siwoŋi kädet mäde ut imiŋpäŋ wakinik täŋkuŋ. Wära! Kubätä imaka siwoŋi kubä nämo täk täyak. Nämoinik!Sam 14:1-3
12 Todos se desviaram, todos se tornaram inúteis. Ninguém faz o bem, nem um sequer.”
13 Meni käbäŋ taräki, äma kumbani täŋo käbäŋ ude. Menitä jop mangän yäk täkaŋ. Man yäk täkaŋ uwä komigämän, gämok meni ude.Sam 5:9
13 “Sua conversa é repulsiva, como o odor de um túmulo aberto; sua língua é cheia de mentiras.” “Veneno de serpentes goteja de seus lábios.”
14 Meni jinomtä man jägämi, täŋpäwak man pewä ahäk täkaŋ.Sam 10:7
14 “Sua boca é cheia de maldição e amargura.”
15 Täŋkaŋ ämik täkta pidämigän nadäŋpeŋ kuŋat täkaŋ.
15 “Apressam-se em cometer homicídio;
16 Deken deken kuŋarirä täktäk wakini unitä ämawebe täŋo irit täga u pewän paot täkaŋ.
16 por onde passam, deixam destruição e sofrimento.
17 Äma udewanitä bätaki säkgämän itta kubä nämo nadäk täkaŋ.Ais 59:7,8
17 Não sabem onde encontrar paz.”
18 Täŋpäkaŋ Anututa umun kubä nämo nadäk täkaŋ.Sam 36:1
18 “Não têm o menor temor de Deus.”
19 Eruk, nin ŋode nadäkamäŋ; Moses täŋo baga man uwä Juda äbot ninta nimani unita nintä unitäŋo jukumani u nadäne. Baga man unitä ämawebe kudup mebärinin kwawak peŋ nimiŋirän momininta äwo täga nämo yäne. Nämoinik, äma kuduptagän Anutu iŋamiken mominin nikek unita kowata yäpmäkta biŋam täkamäŋ.
19 É evidente que a lei se aplica àqueles a quem ela foi entregue, pois seu propósito é evitar desculpas e mostrar que todo o mundo é culpado diante de Deus.
20 Mebäri unita baga man kädet iwat-iwat unitäwä Anutu iŋamiken täga nämo yäpän-siwoŋ tawäpäŋ nipmaŋpek. Nämo, baga man unitäwä mominin kwawakgän niwoŋärek täyak.
20 Pois ninguém será declarado justo diante de Deus por fazer o que a lei ordena. A lei simplesmente mostra quanto somos pecadores.
21 Upäŋkaŋ apiŋowä kädet Anututä iwatpäŋ ämawebe iŋamiken yäpän-siwoŋ tawäpäŋ yepmak täyak u kwawak ahätak. U baga man iwat-iwat kädet terak nämo. Täŋpäkaŋ manbiŋam Mosestä kudän täwani ukät man profet bianitä yäŋahäwani unitä Anutu täŋo täktäk kädet ŋonita yäŋahäwani.
21 Agora, porém, conforme prometido na lei de Moisés e nos profetas, Deus nos mostrou como somos declarados justos diante dele sem as exigências da lei:
22 Täktäk kädet uwä ŋode; Ämawebe kuduptagän Jesu Kristota nadäŋ imikinik täk täkaŋ unita Anututä siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämik täyak. Uwä Juda nanikta kädet inigän kubä, ämawebe ätuta kädet kubä nämo.
22 somos declarados justos diante de Deus por meio da fé em Jesus Cristo, e isso se aplica a todos que creem, sem nenhuma distinção.
23 Nämoinik, ämawebe nin kuduptagän momi täŋpani unita Anutu peŋyäŋek mähemi ukät kunum gänaŋ bok itnaŋi nämo.
23 Pois todos pecaram e não alcançam o padrão da glória de Deus,
24 Upäŋkaŋ Anututä bänep iron pähap, kowatani nämo täŋ nimiŋkuko uterak siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ nimik täyak. Iron uwä Jesu Kristo täŋo kumäk-kumäki terak mominin ärut nimiŋkuk.
24 mas ele, em sua graça, nos declara justos por meio de Cristo Jesus, que nos resgatou do castigo por nossos pecados.
25 Täŋpäkaŋ Anututä iniken kokwawak täŋpän bam tawäkaŋ ämawebe Jesuta nadäŋ imikinik täk täkaŋ unitäŋo momini ärut yämikta Jesu iniŋ kirewän nägäri piwän kuŋkuŋ. Kädet u täŋkuko uwä Anututä nadäk siwoŋi iwatpäŋ momi täŋo kowata däpmäŋ tärek täyak yäŋ kwawak niwoŋäreŋkuk. Täŋpäkaŋ bianä iniken nadäk terak Anututä ämawebe momi täŋirä kwikinik itkaŋ yabäŋ koreŋ it yäpmäŋ äbuk.
25 Deus apresentou Jesus como sacrifício pelo pecado, com o sangue que ele derramou, mostrando assim sua justiça em favor dos que creem. No passado ele se conteve e não castigou os pecados antes cometidos,
26 Yabäŋ koreŋ it yäpmäŋ äbätäŋgän eruk apiŋode ämawebe täŋo momini unitäŋo kowata däpmäŋ tärekta kädet siwoŋi kubä pewän ahäŋkuŋ. Kädet u täŋkuko unitä ŋode niwoŋäretak; Anutu ini uwä siwoŋi itkaŋ ämawebe Jesuta nadäkinik täk täkaŋ uwä siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämik täyak.
26 pois planejava revelar sua justiça no tempo presente. Com isso, Deus se mostrou justo, condenando o pecado, e justificador, declarando justo o pecador que crê em Jesus.
27 Unita äma netätä näkŋaken täktäkna siwoŋi unita Anutu iŋamiken siwoŋi itat yäŋ biŋam täga yäwek? Äma kubätä täga nämo. U imata, Anututä baga man iwat-iwat kädet terak siwoŋi ämawebe yäŋ nämo niwet täyak. Nämo, u Jesuta nadäkinik täktäk kädet uterakgän.
27 Podemos então nos vangloriar de ter feito algo para sermos aceitos por Deus? Não, pois nossa absolvição não vem pela obediência à lei, mas pela fé.
28 Bureni-inik, Anutu iŋamiken siwoŋi irit u Jesuta nadäkinik täktäk u kubä-tägän pewän ahäk täkaŋ, baga man iwat-iwat kädet uterak nämo.
28 Portanto, somos declarados justos por meio da fé, e não pela obediência à lei.
29 Unita Anututä äma jidewanita siwoŋi äma yäŋ täga yäwerek? Juda ämawebe ugän? Jide? Anutu uwä Juda ämawebe täŋogän? U guŋ äbotken nanik unitäŋo Anutu nämo? Ude nämo! Anutuwä u guŋ äbot täŋo bok.
29 Afinal, Deus é Deus apenas dos judeus? Não é também Deus dos gentios? Claro que sim!
30 Imata, Anutu bureni kubä unitägän itak. Unitä Juda ämawebe gupi moräk madäwani u ba guŋ äbotken nanik, gupi moräk nämo madäwani u, kädet kubä uterakgän siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämik täyak. Ämawebe äbot yarä uken nanik netätä Jesuta nadäkinik täk täkaŋ unita siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämik täyak.
30 Existe um só Deus, e ele declara justos tanto judeus como gentios somente pela fé.
31 Unita Jesuta nadäkinik täktäk kädet unita nadäŋitna intäjukun täŋpänä jide? Baga manta nadäŋitna imaka jopi täŋpek? Nämo Moses täŋo baga man u mehamtäk täkamäŋ.
31 Então, se enfatizamos a fé, quer dizer que podemos abolir a lei? Claro que não! Na realidade, é só quando temos fé que cumprimos verdadeiramente a lei.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.