Romanos 3

Anutu Täŋo Man (IOU) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Unita, yäŋyabäk kubä ŋode; Jide? Juda äma uwä äma gägäni päke ukät uterakgän itkaŋ? Ba gupi moräk madäk-madäk u imaka bureni nämo?
1 Então qual é a vantagem de ser judeu? Será que ser circuncidado tem algum valor?
2 Ude nämo! Juda äma u imaka mäyap yäniŋ kirewani. Anututä Juda nanikta iniken manbiŋam mebäri mebäri yäwetpäŋ yäwoŋärek täŋpewän manbiŋam unitäŋo mähemi däkŋeŋkuŋ.
2 Tem, sim, e de muitas maneiras! E a primeira vantagem é que Deus entregou a sua mensagem aos cuidados dos judeus.
3 Upäŋkaŋ Juda äbot ätu uwä man u mäde ut imiŋpäŋ Anututa nadäŋ imikinik nämo täŋkuŋo unita jide? Ude täŋkuŋo unita Anututä udegän, iniken man bian yäŋkuko u nämo iwatpäŋ Juda äma u mäde api ut yämek?
3 Mas, se alguns não foram fiéis, será que por isso Deus vai ser infiel?
4 U nämotä nämoinik! Äma kuduptagän jop manman yäkyäk täŋo mähemi itneŋo upäŋkaŋ Anutu u inipärik, yäwän bureni ahäwani mähemi itkukotä api it yäpmäŋ ärowek. Unita man kudän kubä ŋode pätak;
4 De modo nenhum! Que Deus continue a ser verdadeiro, mesmo que todas as pessoas sejam mentirosas. Como dizem as Escrituras Sagradas a respeito dele: “Que fique provado que tu tens razão quando falas e que sejas vencedor quando fores julgado.”
5 Nin nadäkamäŋ; Waki täktäknintä Anutu u siwoŋi-inik yäŋ kwawak pena ahäk täyak. Eruk, mebäri ude pätak u bureni täŋpäwä Anututä wakinin täŋo kowata täga niminaŋi nämo yäŋ täga yäne? (Man ŋowä äma täŋo nadäk-nadäk terak yäyat.)
5 Mas, se as injustiças que cometemos servem para mostrar que Deus age com justiça, o que é que podemos dizer? Que Deus é injusto quando nos castiga? (Eu falo aqui como as pessoas costumam falar.)
6 Ude nämoinik yäne! Momita kowata yämik-yämik kädet siwoŋi nämo päreko uwä jide täŋpäŋ Anututä komen ämawebe täŋo täktäk täga yäpmäŋ daniwek?
6 É claro que não! Se Deus não fosse justo, como poderia julgar o mundo?
7 Täŋpäkaŋ äma kubätä ŋode käwep yäwek; Näkŋo jopman yäkyäknatä Anutu u man siwoŋigän yäwani yäŋ kwawak pewän ahäŋirän wäpi biŋam taŋi yäpmäk täyak. Unita Anututä jideta näka waki täŋpani yäŋ näwet täyak?
7 Mas digamos que a minha mentira faz com que a verdade de Deus fique mais clara, aumentando assim a glória dele. Nesse caso, por que é que devo ainda ser condenado como pecador?
8 Man udewani uwä man jopi-inik, äma kubätä ŋode yäweko ude bumik; Eruk, waki täŋitna, kädet siwoŋi kaŋ ahäwän! Jop man u äma ätutä näkä terak wähurirä yäŋupit täyat. Man ude yäk täkaŋ unita kowata waki yäpmäkinik täŋirä api tägawek!
8 Então por que não dizer: “Façamos o mal para que desse mal venha o bem”? Na verdade alguns têm me caluniado, dizendo que eu afirmo isso. Porém eles serão condenados como merecem.
9 Unita jide? Juda äbot nintä äma äbot gägäni ätu yärepmitpäŋ ninin pärik kubä itkamäŋ ba jide? Nämoinik! Yämäŋo udegän, Juda äbotken nanik ba guŋ äbotken nanik, nin kudup wakita watä epän täk täkamäŋ.
9 Então será que nós, os judeus, estamos em melhor situação do que os não judeus? De modo nenhum! Já mostrei que todos, judeus e não judeus, estão debaixo do poder do pecado.
10 Unita Anutu täŋo man ŋode kudän täwani;
10 Como dizem as Escrituras Sagradas: “Não há uma só pessoa que faça o que é certo;
11 Ba äma kubätä nadäkinik ikek nämo kuŋat täyak. Ba Anutu dubini-ken kukta epäni nämo täk täkaŋ.
11 não há ninguém que tenha juízo; não há ninguém que adore a Deus.
12 Ämawebe kuduptagän siwoŋi kädet mäde ut imiŋpäŋ wakinik täŋkuŋ. Wära! Kubätä imaka siwoŋi kubä nämo täk täyak. Nämoinik!Sam 14:1-3
12 Todos se desviaram do caminho certo, todos se perderam. Não há mais ninguém que faça o bem, não há ninguém mesmo.
13 Meni käbäŋ taräki, äma kumbani täŋo käbäŋ ude. Menitä jop mangän yäk täkaŋ. Man yäk täkaŋ uwä komigämän, gämok meni ude.Sam 5:9
13 Todos mentem e enganam sem parar. Da língua deles saem mentiras perversas, e dos seus lábios saem palavras de morte, como se fossem veneno de cobra.
14 Meni jinomtä man jägämi, täŋpäwak man pewä ahäk täkaŋ.Sam 10:7
14 A boca deles está cheia de terríveis maldições.
15 Täŋkaŋ ämik täkta pidämigän nadäŋpeŋ kuŋat täkaŋ.
15 Eles se apressam para matar.
16 Deken deken kuŋarirä täktäk wakini unitä ämawebe täŋo irit täga u pewän paot täkaŋ.
16 Por onde passam, deixam a destruição e a desgraça.
17 Äma udewanitä bätaki säkgämän itta kubä nämo nadäk täkaŋ.Ais 59:7,8
17 Não conhecem o caminho da paz
18 Täŋpäkaŋ Anututa umun kubä nämo nadäk täkaŋ.Sam 36:1
18 e não aprenderam a temer a Deus .”
19 Eruk, nin ŋode nadäkamäŋ; Moses täŋo baga man uwä Juda äbot ninta nimani unita nintä unitäŋo jukumani u nadäne. Baga man unitä ämawebe kudup mebärinin kwawak peŋ nimiŋirän momininta äwo täga nämo yäne. Nämoinik, äma kuduptagän Anutu iŋamiken mominin nikek unita kowata yäpmäkta biŋam täkamäŋ.
19 Nós sabemos que tudo o que a lei diz é dito para os que vivem debaixo da lei. Isso a fim de que todos parem de se justificar e a fim de que todas as pessoas do mundo fiquem debaixo do julgamento de Deus.
20 Mebäri unita baga man kädet iwat-iwat unitäwä Anutu iŋamiken täga nämo yäpän-siwoŋ tawäpäŋ nipmaŋpek. Nämo, baga man unitäwä mominin kwawakgän niwoŋärek täyak.
20 Pois ninguém é aceito por Deus por fazer o que a lei manda, porque a lei faz com que as pessoas saibam que são pecadoras.
21 Upäŋkaŋ apiŋowä kädet Anututä iwatpäŋ ämawebe iŋamiken yäpän-siwoŋ tawäpäŋ yepmak täyak u kwawak ahätak. U baga man iwat-iwat kädet terak nämo. Täŋpäkaŋ manbiŋam Mosestä kudän täwani ukät man profet bianitä yäŋahäwani unitä Anutu täŋo täktäk kädet ŋonita yäŋahäwani.
21 Mas agora Deus já mostrou que o meio pelo qual ele aceita as pessoas não tem nada a ver com lei . A Lei de Moisés e os Profetas dão testemunho do seguinte:
22 Täktäk kädet uwä ŋode; Ämawebe kuduptagän Jesu Kristota nadäŋ imikinik täk täkaŋ unita Anututä siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämik täyak. Uwä Juda nanikta kädet inigän kubä, ämawebe ätuta kädet kubä nämo.
22 Deus aceita as pessoas por meio da fé que elas têm em Jesus Cristo. É assim que ele trata todos os que creem, pois não existe nenhuma diferença entre as pessoas.
23 Nämoinik, ämawebe nin kuduptagän momi täŋpani unita Anutu peŋyäŋek mähemi ukät kunum gänaŋ bok itnaŋi nämo.
23 Todos pecaram e estão afastados da presença gloriosa de Deus.
24 Upäŋkaŋ Anututä bänep iron pähap, kowatani nämo täŋ nimiŋkuko uterak siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ nimik täyak. Iron uwä Jesu Kristo täŋo kumäk-kumäki terak mominin ärut nimiŋkuk.
24 Mas, pela sua graça e sem exigir nada, Deus aceita todos por meio de Cristo Jesus, que os salva. Deus ofereceu Cristo como sacrifício para que, pela sua morte na cruz, Cristo se tornasse o meio de as pessoas receberem o perdão dos seus pecados, pela fé nele. Deus quis mostrar com isso que ele é justo. No passado ele foi paciente e não castigou as pessoas por causa dos seus pecados; mas agora, pelo sacrifício de Cristo, Deus mostra que é justo. Assim ele é justo e aceita os que creem em Jesus.
25 Täŋpäkaŋ Anututä iniken kokwawak täŋpän bam tawäkaŋ ämawebe Jesuta nadäŋ imikinik täk täkaŋ unitäŋo momini ärut yämikta Jesu iniŋ kirewän nägäri piwän kuŋkuŋ. Kädet u täŋkuko uwä Anututä nadäk siwoŋi iwatpäŋ momi täŋo kowata däpmäŋ tärek täyak yäŋ kwawak niwoŋäreŋkuk. Täŋpäkaŋ bianä iniken nadäk terak Anututä ämawebe momi täŋirä kwikinik itkaŋ yabäŋ koreŋ it yäpmäŋ äbuk.
25 — ausente —
26 Yabäŋ koreŋ it yäpmäŋ äbätäŋgän eruk apiŋode ämawebe täŋo momini unitäŋo kowata däpmäŋ tärekta kädet siwoŋi kubä pewän ahäŋkuŋ. Kädet u täŋkuko unitä ŋode niwoŋäretak; Anutu ini uwä siwoŋi itkaŋ ämawebe Jesuta nadäkinik täk täkaŋ uwä siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämik täyak.
26 — ausente —
27 Unita äma netätä näkŋaken täktäkna siwoŋi unita Anutu iŋamiken siwoŋi itat yäŋ biŋam täga yäwek? Äma kubätä täga nämo. U imata, Anututä baga man iwat-iwat kädet terak siwoŋi ämawebe yäŋ nämo niwet täyak. Nämo, u Jesuta nadäkinik täktäk kädet uterakgän.
27 Será que temos motivo para ficarmos orgulhosos? De modo nenhum! E por que não? Será que é porque obedecemos à lei? Não; não é. É porque cremos em Cristo.
28 Bureni-inik, Anutu iŋamiken siwoŋi irit u Jesuta nadäkinik täktäk u kubä-tägän pewän ahäk täkaŋ, baga man iwat-iwat kädet uterak nämo.
28 Assim percebemos que a pessoa é aceita por Deus pela fé e não por fazer o que a lei manda.
29 Unita Anututä äma jidewanita siwoŋi äma yäŋ täga yäwerek? Juda ämawebe ugän? Jide? Anutu uwä Juda ämawebe täŋogän? U guŋ äbotken nanik unitäŋo Anutu nämo? Ude nämo! Anutuwä u guŋ äbot täŋo bok.
29 Ou será que Deus é somente Deus dos judeus? Será que não é também Deus dos não judeus? Claro que é!
30 Imata, Anutu bureni kubä unitägän itak. Unitä Juda ämawebe gupi moräk madäwani u ba guŋ äbotken nanik, gupi moräk nämo madäwani u, kädet kubä uterakgän siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämik täyak. Ämawebe äbot yarä uken nanik netätä Jesuta nadäkinik täk täkaŋ unita siwoŋi ämawebe yäŋ yäŋtäreŋ yämik täyak.
30 Deus é um só e aceitará os judeus na base da sua fé e também aceitará os não judeus por meio da fé que eles têm.
31 Unita Jesuta nadäkinik täktäk kädet unita nadäŋitna intäjukun täŋpänä jide? Baga manta nadäŋitna imaka jopi täŋpek? Nämo Moses täŋo baga man u mehamtäk täkamäŋ.
31 Será que isso quer dizer que, por causa da fé, nós tratamos a lei como se ela não valesse nada? Não; de modo nenhum! Pelo contrário, afirmamos que a lei tem valor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.