Marcos 14

Inga NT (INB_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Tanda mana liba­dura­wa miku­diru puncha­kuna ña chaia­ku­ura, paskua suti atun pun­cha­pa iskai punchalla pisi­ku­ura, chi puncha­kuna, iaia sasir­duti­kuna i Moisés ima nis­kata iacha­chig taita­kunaka pai­pura rima­ri­na­kurka, Jesus­ta pakalla apispa wañu­chin­ga­pa.
1 Dois dias depois seria celebrada a Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento. Os principais sacerdotes e os escribas procuravam uma forma de prender Jesus, à traição, para matá-lo.
2 Iuia­rispa ni­na­kurka: —Kai atun puncha­kunaka, mana paita api­chi­sun­chi. Api­chig­pika, tukui runa­kuna, iachas­paka, nukan­chi­wa­mi rabia­rin­ga­kuna.
2 Pois diziam: — Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo.
3 Jesús, Betania pui­blupi karka, Si­món suti runapa wasipi. Chi Si­món, aicha ismui ungui­wa ñugpata karka. Jesús mikuspa tia­ku­uraka, sug warmi chaiag­rirka. Chi warmi, nardo suti suma asna asiti iapa bali kulki­wa randispa, mar­mul rumi buti­lla­pi apas­pa­mi chaiag­rirka. Nis­paka, chi butilla kungata pakispa, Jesuspa umapi asitita tallirka.
3 Quando Jesus estava em Betânia, fazendo uma refeição na casa de Simão, o leproso, veio uma mulher, trazendo um frasco feito de alabastro com um perfume muito valioso, de nardo puro; e, quebrando o frasco, derramou o perfume sobre a cabeça de Jesus.
4 Chasa kawas­paka sug­kuna, rabia­rispa, kasa­mi kikin­pura ni­na­kurka: —¿Imapatak chi suma asna asiti, ianga tallí?
4 Alguns dos que estavam ali ficaram indignados e diziam entre si: — Para que este desperdício de perfume?
5 Chita, kimsa patsa puncha ganaska ialigta bali kulki­manda katuspa, mana ñi ima­pas iukas­ka­kunata chi kulki­kunata karanga­pa­mi chaia­kurka—. Chasa rima­na­kuspa, chi warmita piñag­sina­mi ni­nakurka.
5 Este perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentos denários, para ser dado aos pobres. E murmuravam contra ela.
6 Jesuska nir­ka­kunata: —Ianga kawai­chi. ¿Imapatak kai warmita ni­na­kun­gi­chi, mana alli­lla ruragta? Paika, alli­lla­mi rura­warka.
6 Mas Jesus disse:
7 Ñi ima mana iukag­kunata ima­ura­pas­mi iukan­gapa kan­gi­chi. Kam­kuna pai­kunata suma ruran­gapa munagpi­kuna, pai­kunaka tianga­pag­lla­mi kan­kuna. Ikuti nukataka sug ratu­lla­mi kawa­wa­na­kun­gi­chi.
7 Porque os pobres estarão sempre com vocês, e, quando quiserem, podem fazer-lhes o bem, mas a mim vocês nem sempre terão.
8 Kai warmi, mailla pudis­kaka alli­lla­mi rurawá. Kai suma asiti­wa talli­was­kaka ni­raianmi nuka­pa kuir­pu wañus­kata pamban­gapa ña alli­chiska sakig­sina.
8 Ela fez o que pôde: ungiu o meu corpo antecipadamente para a sepultura.
9 Kasa­mi nuka nii­ki­chita: tukui alpapi, mai­pi­pas nuka­manda Alli Willaita willas­kapi, kai warmi ima rura­was­ka­ta­pas parlanga­pa­mi kan­kuna, pai­manda mana kunga­ris­pa­lla.
9 Em verdade lhes digo que, onde for pregado em todo o mundo o evangelho, também será contado o que ela fez, para memória dela.
10 Nigpika chunga iskai Jesús agllas­ka­kuna­manda Judas Iska­riote sutika, iaia sasir­duti­kuna­pag­ma rispa, nir­ka­kunata: —Jesusta api­chisa­ki­chita.
10 E Judas Iscariotes, um dos doze, foi falar com os principais sacerdotes, para lhes entregar Jesus.
11 Chasa uias­paka, sumag­lla kun­tin­ta­rispa nir­ka­kuna: —Kulkimi kamta kara­sun­chi—. Chi­ura­mandaka, Judas maskai kalla­rirka, imasa Jesusta api­chin­ga­pa.
11 Eles, ouvindo isto, se alegraram e prometeram dar dinheiro a ele; nesse meio-tempo, Judas buscava uma boa ocasião para entregar Jesus.
12 Tanda mana liba­dura­wa miku­diru kalla­rii puncha chaiarka; chi­ura­lla­tata paskua ubija wañu­chispa mikun­gapa. Chi punchaka, Jesusta kati­raiag­kuna paita tapur­ka­kuna: —Paskua punchapa mikui kam mikun­ga­pa, ¿maipitak munangi, nukan­chi alli­chig­rin­gapa?
12 E, no primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, quando se fazia o sacrifício do cordeiro pascal, os discípulos de Jesus lhe perguntaram: — Onde quer que façamos os preparativos para que o senhor possa comer a Páscoa?
13 Chi­ura Jesuska, iskai paita kati­raiag­kunata kacharka, kasa nispa: —Rii­chi Jeru­salén pui­bluma. Chi­pi chaiag­ri­uraka, sug runa iaku wab­kana­wa­mi tupanga. Paita kati­chin­gi­chi.
13 Então Jesus enviou dois dos seus discípulos, dizendo-lhes:
14 Chi runa sug wasi­ma chaiag­ris­kapika, chi wasi­iug­ta nig­rin­gi­chi: “Nukan­chita iacha­chig taita­mi kachamú, kamta tapun­gapa: ‘¿Mai­kan uku ladutak nuka­pa purig­kuna­wa paskua mikun­gapa kani?’.”
14 Sigam esse homem e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre pergunta: “Onde fica o meu aposento no qual comerei a Páscoa com os meus discípulos?”
15 Chi­ura chi runaka, awapi sug atun uku tukui ima minis­tis­ka­kuna­wa tim alli­chis­ka­ta­mi kawa­chin­gapa ka. Nukan­chi mikun­ga­pa, chipi alli­chin­gi­chi.
15 E ele lhes mostrará um espaçoso cenáculo mobiliado e pronto; ali façam os preparativos.
16 Chi kachai tukus­ka­kuna Jeru­salén pui­bluma chaiag­ri­uraka, tukui imasa Jesús nis­ka­sina alli­lla tukug­samurka. Chi­pi­mi alli­chir­ka­kuna, paskua mikun­gapa.
16 Os discípulos saíram, foram à cidade e, achando tudo como Jesus lhes tinha dito, prepararam a Páscoa.
17 Ña tutaia­uraka, Jesús paipa chunga iskai agllaska runa­kuna­wanta chaiag­rirka.
17 Ao cair da tarde, Jesus chegou com os doze.
18 Tukui­kuna mikuspa tia­na­ku­ura, Jesuska nir­ka­kunata: —Kasami nuka nii­ki­chita: kam­kuna nuka­wa miku­nakus­ka­manda, sugmi api­chi­wan­gapa ka.
18 Quando estavam à mesa e comiam, Jesus disse:
19 Chasa uiaspa, iapa llaki­rir­ka­kuna. Nis­paka tukui­kuna, sug sug­lla tapui kalla­rir­ka­kuna: —¿Nukachu api­chin­gapa kaiki?
19 E eles começaram a entristecer-se e a perguntar-lhe, um por um: — Por acaso seria eu?
20 Jesuska ainir­ka­kunata: —Kam chunga iskai­kuna­manda, kai platupi nuka­wa tanda maki­wa juku­chispa miku­nakug­manda sugmi api­chi­wan­gapa ka.
20 Jesus respondeu:
21 Imasa­mi ñug­pa­manda­ta willa­raiá: chasa­lla­ta­mi kai Runa Tukus­kata pasa­ri­wan­ga­pa ka. Chasa kagpi­pas, ¡ai, chi runa api­chi­wag! Chasapaka, chi runa mana tiag­samunmi.
21 Pois o Filho do Homem vai, como está escrito a seu respeito; mas ai daquele por quem o Filho do Homem está sendo traído! Melhor seria para ele se nunca tivesse nascido!
22 Chara miku­nakun­kama Jesús, tandata makipi chari­rispa, “Pai Siñur” Taita Diusta nirka. Tanda­ta piti­chispa, pai­kunata kuaspa, kasa­mi nirka: —Chaski­wai­chi. Kai, nuka­pa kuir­pu­mi ka.
22 E, enquanto comiam, Jesus pegou um pão e, abençoando-o, o partiu e lhes deu, dizendo:
23 Nis­paka, sug binu kupata maki­pi chari­rispa, “Pai Siñur” Taita Diusta nispa, pai­kunata kuarka. Chi­ura, tukui­kuna­mi upiar­ka­kuna.
23 A seguir, Jesus pegou um cálice e, tendo dado graças, o deu aos seus discípulos; e todos beberam dele.
24 Upia­na­kun­kama, Jesuska nir­ka­kunata: —Kai, nuka­pa iawar­mi ka, Taita Dius­wa i runa­kuna­wa ikuti pasin­sia­chi­rispa sumag­lla tukun­ga­pa. Achka­kuna­manda­mi chi iawar llugsispa icha­rin­gapa ka.
24 Então lhes disse:
25 Kasa­mi nuka nii­ki­chita: ubas iaku mana mas upian­gapa ka­nichu, ima­ura Diuspa suma mandai puncha chaian­kama.
25 Em verdade lhes digo que nunca mais beberei do fruto da videira, até aquele dia em que beberei o vinho novo, no Reino de Deus.
26 Mikuska­ura­manda, kan­tas­paka, Olivos lumama rir­ka­kuna.
26 E, tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
27 Chipi, Jesuska nir­ka­kunata: —Kasami ñugpa­manda librupi willa­raiá: “Ubija kawag­ta­mi wañu­chisa. Chi­ura paipa ubija­kuna, kasa­ma chasa­ma­mi miti­kun­gapa kan­kuna”. Chasa­lla­ta­mi kam­kuna, saki­waspa, miti­kun­gapa kan­gi­chi.
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Nuka, wañuspa kaugsa­ris­paka, Gali­lea alpa­pi­mi ñugpa kag­risa. Chi­pi­mi kawa­risa­ki­chita.
28 Mas, depois da minha ressurreição, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Chi­ura, Pedroka nirka: —Kamta tukui­kuna sakigpi­pas, nukakar mani­ma.
29 Então Pedro disse a Jesus: — Ainda que o senhor venha a ser um tropeço para todos, não o será para mim!
30 Jesuska nirka: —Kasami nuka niiki: kai tuta, gallu manara iskai biaji kantag­pi­mi kamka kimsa biaji nuka­manda nin­ga­pa kangi: “Paita mana rigsi­ni­chu”.
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Pedroka, mas sin­chi nirka: —Kamwa wañun­gapa chaia­wagpi­pas, ñi ima­ura­pas mana chasa nin­gapa ka­nichu. Tukui­kuna, chasa­lla­ta nir­ka­kuna.
31 Mas Pedro insistia com mais veemência: — Ainda que me seja necessário morrer com o senhor, de modo nenhum o negarei. E todos os outros diziam a mesma coisa.
32 Jetsemaní suti wirtapi chaiag­ris­paka, Jesuska kati­raiag­kunata nirka: —Kai­lla­pi tia­na­kui­chi, nuka Taita Diusta mañaspa rimag­rin­kama.
32 Então foram a um lugar chamado Getsêmani. Ali, Jesus disse aos seus discípulos:
33 Chasa nispa, Pedro, Santiago i Juanta pusaspa, mas karuajma rirka. Chipika, iapa llakii irkiaimi tukurka.
33 E, levando consigo Pedro, Tiago e João, começou a sentir-se tomado de pavor e de angústia.
34 Nis­paka, chi kimsandi­kunata nirka: —Nukata iapa llakii wañun­ga­sina­mi iuia­chi­wa­ku. Kam­kuna kai­lla­pi suia­wai­chi, mana puñu­ris­pa­lla.
34 E lhes disse:
35 Chasa nis­paka, mas ñugpa­sina­ma rispa, kungu­rirka. Alpama tupagta kumu­rispa, Taita Diusta mañai kalla­rirka, kasa nispa: —Alli kagpika, ¿mana­chu pudi­rin­tra, kai llakiita anchu­chi­wan­gapa?—.
35 E, adiantando-se um pouco, prostrou-se em terra; e orava para que, se possível, lhe fosse poupada aquela hora.
36 Kasa­pas­mi ni­kurka— Kam Tai­tiku, tukuimi pudingi. Kai iapa llakiitaanchu­chi­wai. Nuka chasa muna­kug­pi­pas, nuka imasa munas­ka­sina mana tuku­chu. Kam imasa munas­ka­sina rurai.
36 E dizia:
37 Chasa nispa, chi kimsandi­kuna­pagma kutis­paka, puñu­na­kus­kata tarig­rispa, Simón Pe­dro­ta nirka: —¿Imapatak puñu­rir­kangi? ¿Mana­chu ñi sug ratu­lla­pas rigcha­ra­ian­gapa pudir­kangi?
37 E, voltando, achou-os dormindo. E disse a Pedro:
38 Mana puñu­ris­pa­lla, Taita Diusta maña­na­kui­chi, tukui mana alli­lla rurai­kuna kam­kunata mana chaiachu. Sungu­pi alli­lla ruran­gapa muna­na­kuspa­pas, kuir­pupika iapa samba­mi kan­gi­chi. Chi­wa­mi mana pudin­gi­chi, alli­lla ruran­gapa.
38 Vigiem e orem, para que não caiam em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
39 Chasa nis­paka, ikuti rispa, Taita Diusta imasa­mi ñugpata maña­kurka: chasa­lla­ta­mi parisma mañarka.
39 Retirando-se de novo, orou repetindo as mesmas palavras.
40 Sug ratuma ikuti pai­kuna­pagma kuti­ura, puñu­na­kus­ka­ta tarig­rirka. Pai­kunapa ñawi, di­puñui wañu­na­kurka. Chi­manda, pai­kunata ni­ura, mana iachar­ka­kuna ima aininga.
40 E voltando, achou-os outra vez dormindo, porque os olhos deles estavam pesados; e não sabiam o que lhe responder.
41 Chasa­lla­ta ña kimsama Taita Diusta maña­kug­rispa, pai­kuna­pag­ma kutispa, Jesuska nir­ka­kunata: —Kuna­ura sama­rii­chi, puñui­chi—. Nis­paka, chi­ura­lla nirka— Chilla. Nuka­pa ura chaiar­kami. Kai Runa Tukuska, mana alli­lla rurag runa­kunapa maki­pi­mi ña urmarka.
41 E, quando voltou pela terceira vez, Jesus lhes disse:
42 Atarii­chi. Akushi. Api­chi­wag runa, ña­mi kailla­iamu­ku.
42 Levantem-se, vamos embora! Eis que o traidor se aproxima.
43 Jesús chasa rima­kug­lla­pi, Judas­ka chipi chaiag­rirka. Chi runa, Jesuspa chunga iskai agllas­ka­kuna­manda­mi karka. Chi runa­waka achka­kuna­mi chaiag­rir­ka­kuna, ispada i garuti­kuna cha­rispa. Pai­kunaka, iaia sasir­duti­kuna, Moisés ima nis­kata iacha­chig taita­kuna i sug judíu taita­kuna kachas­ka­kuna­mi kar­ka­kuna.
43 E logo, enquanto Jesus ainda falava, chegou Judas, um dos doze, e, com ele, uma multidão com espadas e porretes, vinda da parte dos principais sacerdotes, escribas e anciãos.
44 Chi Judas, manara ris­pa­lla, willaska karka, kasa nispa: “Mai­kanta nuka muchasa; chi­mi ka. Chita apispa, suma wataspa apan­gi­chi”.
44 Ora, o traidor tinha dado a eles um sinal: “Aquele que eu beijar, é esse; prendam e levem-no com segurança.”
45 Imasa nis­ka­sina chaiag­ringa­lla­wa, Jesus­pagma kailla­iaspa, nirka: —Puangi, iacha­chig taita—. Chasa nis­paka, paita mucharka.
45 E logo que chegou, aproximando-se de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Chasa mucha­ura, Jesusta apir­ka­kuna.
46 Então eles agarraram Jesus e o prenderam.
47 Chasa kawas­paka, sug Jesus­wa kag­pura, ispada surkuspa, iaia sasir­dutipa lutrinta piaspa, sug rinri ialigta kuchurka.
47 Nisto, um dos que estavam ali, sacando da espada, feriu o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha.
48 Chi­kama Jesuska, Judas­wa ris­ka­kunata tapurka: —¿Imapatak nukata, sisaita­sina ispada i garuti kaspi­kuna­wa api­wan­gapa samu­na­kun­gi­chi?
48 Jesus lhes disse:
49 Tukui puncha­kuna­mi nuka, kam­kuna­pa chaugpipi, Diuspa atun wasi uku­pi iacha­chispa kar­kani. Chipika, ¿ima­pa­tak mana api­war­kan­gi­chi? Nig­pika iukar­kami, tukui kasa pasa­ringa, ñugpa­manda librupi willa­raias­ka­sina tukug­samun­gapa.
49 Todos os dias eu estava com vocês no templo, ensinando, e vocês não me prenderam; mas isto é para que se cumprissem as Escrituras.
50 Chi­ura Jesus­wa tukui kag­kuna, pai­lla­ta sakispa, miti­kur­ka­kuna.
50 Então todos o deixaram e fugiram.
51 Jesusta apa­na­ku­ura, sug musuka, suglla katanga kata­rispa, kati­chi­kurka. Pai­ta­pas api­na­kurka.
51 Um jovem, coberto unicamente com um lençol, seguia Jesus. Eles o agarraram,
52 Paika, katangata sitaspa, llatan­mi miti­kurka.
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Jesusta apis­paka, chi runa­kuna iaia sasir­dutipa wasima chaia­chig­rir­ka­kuna. Iaia sasir­duti­kuna, Moisés ima nis­kata iacha­chig taita­kuna i sug taita­kuna­pas, tukui­kuna­mi chipi tanda­riska kar­ka­kuna.
53 E levaram Jesus ao sumo sacerdote, e então se reuniram todos os principais sacerdotes, os anciãos e os escribas.
54 Pedroka, karu karu­lla­pi kati­chispa, chi wasi kancha­kama chaiag­rirka. Nis­paka, iai­kuspa, chi wasi kawag runa­kuna­wa tia­rig­rirka, nina kunuspa.
54 Pedro seguiu Jesus de longe até o interior do pátio do sumo sacerdote e estava assentado entre os servos, aquentando-se ao fogo.
55 Iaia sasir­duti­kuna i tukui judíu taita­kuna­pas maska­na­kurka, pipas willan­tra, ima panda­riipas Jesús iukagta; chasaka, paita wañu­chin­gapa pudin­gapa. Chasa maska­na­kuspa­pas, mani­ma tarir­ka­kuna.
55 E os principais sacerdotes e todo o Sinédrio procuravam algum testemunho contra Jesus para o condenar à morte, mas não achavam nada.
56 Achka­kuna, pai­manda llullaspa willa­na­kurka. Nig­pika, kikin­pura sug rigcha sug rigcha ni­na­kuspa, mana iacha­rirka, mai­kan mana alli­lla kagta.
56 Pois muitos testemunhavam falsamente contra Jesus, mas os depoimentos não eram coerentes.
57 Ikuti sug­kunaka, saia­rispa, Jesus­manda llullaspa, kasa nir­ka­kuna:
57 E, levantando-se alguns, testemunhavam falsamente, dizendo:
58 —Kasa nis­katami uiar­kan­chi: “Kai Diuspa wasi runa­kuna ruras­kata, nuka­mi puchukan­gapa kani. Nis­paka, kimsa puncha­lla­pi­mi sug wasi runa­kuna mana saia­chis­ka­sina saia­chin­gapa kani”.
58 — Nós o ouvimos declarar: “Eu destruirei este santuário edificado por mãos humanas e, em três dias, construirei outro, não por mãos humanas.”
59 Chi runa­kuna chasa rima­na­kuspa­pas, ikuti pai­pura sug rigcha sug rigcha ni­nakus­paka, ñi imapi mana alli­lla tukurka.
59 Nem assim o testemunho deles era coerente.
60 Chi­ura­manda iaia sasir­duti, chaugpipi saia­rispa, Jesusta tapu­chirka: —Kam­manda mana alli­lla rima­na­kus­kataka, ¿imapatak mana ainingi?
60 E, levantando-se o sumo sacerdote, no meio, perguntou a Jesus: — Você não diz nada em resposta ao que estes depõem contra você?
61 Jesuska, upalla­mi karka, mana ima­pas ainis­pa­lla. Ikuti chi iaia sasir­dutika, paita tapu­chirka: —Nigpi, ¿kamchu kangi Cristo suti iapa suma atun Taita Diuspa wam­bra?
61 Jesus, porém, guardou silêncio e nada respondeu. O sumo sacerdote tornou a interrogá-lo: — Você é o Cristo, o Filho do Deus Bendito?
62 Chi­ura, Jesuska ainirka: —Ari, nukami kani. Kai Runa Tukus­kata kawa­wanga­pa­mi kan­gi­chi, tukui mandu­iug Taita Diuspa alli ladu tia­kugta. Suma luar­manda puiu­kunapi samu­kug­ta­pas­mi kawa­wan­gapa kan­gi­chi.
62 Jesus respondeu:
63 Chasa uiaspa chi iaia sasir­dutika, iapa rabia­rispa, kikin­pa katangata lliki­chi­rirka, kasa nispa: —¿Imapatak sug­kunata suia­na­ku­sun­chi, pai­manda ima­pas willan­gapa?
63 O sumo sacerdote, rasgando as suas vestes, disse: — Por que ainda precisamos de testemunhas?
64 Ña­mi nukan­chi kikin uiar­kan­chi, imasa Taita Dius­sina tukuspa willa­rigta. Kam­kuna, ¿ima­tak nin­gi­chi? Chi­ura tukui chi taita­kuna, Jesus­manda ainir­ka­kuna: —Paita wañu­chiimi chaiá.
64 Vocês ouviram a blasfêmia. Qual é o parecer de vocês? E todos o julgaram réu de morte.
65 Chi­ura­lla sug­kuna, Jesusta tukas­pa, paipa ñawita kilpaspa, puñi­tiaspa rurar­ka­kuna, kasa nispa: —Willamui: ¿pitak kamta piarka?—. Nis­paka, Jesús mana miti­kun­gapa kawag­kuna­pas chasa­lla­ta piaspa charir­ka­kuna.
65 Alguns começaram a cuspir nele, a cobrir-lhe o rosto, a bater nele e a dizer-lhe: — Profetize! E os guardas davam-lhe bofetadas.
66 Chi­kama Pedroka, chi wasi ura ladu kancha­lla­pi­mi karka. Chi­ura iaia sasir­duti­pagpi sug kawag war­mi, Pedro­pagma kailla­iarka.
66 Estando Pedro embaixo no pátio, veio uma das empregadas do sumo sacerdote
67 Chi warmika, paita nina kunu­kus­kata kawaspa, ikuti alli­lla kawaspa, tapurka: —¿Mana­chu kampas, chi Naza­ret­manda Jesus­wa puri­kur­kangi?
67 e, vendo Pedro, que se aquecia, fixou os olhos nele e disse: — Você também estava com Jesus, o Nazareno.
68 Pedroka, chasa uiaspa, ainirka: —Manima iacha­nichu, kam ima­manda chasa rima­kugta. Chasa ainis­paka, kancha ladu, iai­ku­diru atun punguma llugsirka. [Chasa kag­lla­pi, gallu kantarka.]
68 Mas ele negou, dizendo: — Não o conheço, nem compreendo o que você está falando. E saiu para o pórtico. E o galo cantou.
69 Chi warmika, Pedrota ikuti chipi kawaspa, chipi kag­kunata nii kalla­rirka: —Kai runapasmi pai­pura ka.
69 E a empregada, vendo-o, tornou a dizer aos que estavam ali: — Este é um deles.
70 Pedroka, ikuti chasa uiaspa, ai­nirka: —Manima. Ikuti sug ratu­lla­pi, chipi kag­kuna­pas Pedrota nir­ka­kuna: —Kampas, sutipami chi runa­pura kangi. Gali­lea alpa­manda­mi kangi.
70 Mas ele negou outra vez. E, pouco depois, os que estavam ali disseram outra vez a Pedro: — Com certeza você é um deles, porque também é galileu.
71 Chi­ura Pedroka, kikin­manda mana suma rima­rispa, nii kalla­rirka: —Nukaka, Diuspa ñawipi sutipa­mi nii­ki­chita, mana llu­llas­pa­lla. Nukaka, chi kam­kuna rima­na­kus­ka­manda runata mana rigsi­nichu.
71 Ele, porém, começou a praguejar e a jurar: — Não conheço esse homem de quem vocês estão falando!
72 Pedro chasa nig­lla­pika, gallu ikuti kantarka. Chi­ura iuia­rig­samurka, imasa Jesús kikin Pedrota nigta: “Gallu manara iskai biaji kan­tag­pi­mi kamka kimsa biaji nuka­manda nin­gapa kangi: ‘Paita mana rigsi­nichu’.” Chasa iuia­rig­samus­paka, iapa llaki­rispa, wakai kalla­rirka.
72 E no mesmo instante o galo cantou pela segunda vez. Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você me negará três vezes.” E, caindo em si, começou a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.