Mateus 12

ikz (IKZ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Rusikʉ rʉmwɨ rwʉ ʉbhʉtʉʉrʉ, Yɨɨsu na abhɨɨga bhaazɨ bhaarɨ bharahɨta mʉmɨgʉndʉ jɨ ɨnganʉ. Hanʉ abhɨɨga bhaazɨ bhiigwirɨ ɨnzara, bhakatɨna ɨbhɨgara bhyɨ ɨnganʉ, bhakarya.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Hanʉ Abhafarisaayo bhaarʉʉzɨ gayo, bhakabhʉʉrɨra Yɨɨsu, “Rora, abhɨɨga bhaazʉ bharahocha emeremo gɨnʉ gɨtakwenderwa kokorwa urusikʉ rwʉ ʉbhʉtʉʉrʉ!”
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Mʉtasʉmirɨ mʉMaandɨkʉ Amarɨndu chɨmbu Daudi na abhakɨndichazɨ bhaakʉrirɨ, hanʉ bhaarɨ nɨ ɨnzara?
3 Então Jesus respondeu:
4 Akasikɨra mwibhuru rirɨndu rya Mungu, akʉmara ewe na abhakɨndichazɨ bhakarya ɨmɨkaatɨ gɨnʉ jatɨɨrwɨ mʉbhʉtangɨ bhwa Mungu. Ɨmɨkaatɨ gɨnʉ kumigirʉ ja Musa gɨtakwenderwa kuriibhwa na abhaatʉ, kuruushaku bhakuhaani abheene.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Kisha mʉkɨɨrɨ kosoma kɨnʉ imigirʉ ja Musa gikubhuga, igʉrʉ wa abhakuhaani bhanʉ bhakohocha mwihekaaru urusikʉ rwʉ ʉbhʉtʉʉrʉ? Bharasarya imigirʉ jʉ ʉbhʉtʉʉrʉ, nawe Mungu atakʉbhabharɨra kʉbha bharasarya.
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Nawe nɨrabhabhʉʉrɨra kʉbha, hanʉ areho ʉmʉkʉrʉ kʉkɨra rihekaaru.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Mungu arabhuga, ‘Nereenda mʉbhɨ nɨ ɨbhɨgʉngi kʉkɨra kuhurucha ikimweso.’ Nawe mwangamɨnyirɨ enzobhooro ya amangʼana gayo, mʉtaarɨ mʉratema amasoro abhaatʉ bhanʉ bhataana ʉbhʉbhɨ.
7 Se vocês soubessem o que as
8 Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ, newe Ʉmʉkʉrʉ wu urusikʉ rwʉ ʉbhʉtʉʉrʉ.”
8 Pois o
9 Yɨɨsu akabhʉʉka, akaja mwirwazɨrʉ ryabhʉ.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Mwirwazɨrʉ muyo, aarɨmu ʉmʉʉtʉ wʉmwɨ wʉnʉ aarɨ akuurɨ okobhoko. Bhaarɨmu na Abhafarisaayo bhanʉ bhaarɨ bhareenda komogema Yɨɨsu, korereke bhamwinatiriryɨku. Bhakamubhuurya, “Nɨ‑bhwaheene kohorya ʉmʉʉtʉ urusikʉ rwʉ ʉbhʉtʉʉrʉ?”
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Akabhagarukirya, “Nɨ‑wɨɨwɨ gatɨ waanyu, wʉnʉ arɨɨbhɨ ɨngʼʉndu yaazɨ igwirɨ mwirʉʉma urusikʉ rwʉ ʉbhʉtʉʉrʉ, atamɨ kʉyɨsabhʉramu?
11 Jesus respondeu:
12 Nawe omenye ʉmʉʉtʉ anu ubhwera kʉkɨra ɨngʼʉndu! Mmbe, nangʉ nɨ‑bhwaheene kokora amazʉmu urusikʉ rwʉ ʉbhʉtʉʉrʉ.”
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Akʉmara Yɨɨsu akabhʉʉrɨra ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akuurɨ okobhoko, “Gorora okobhoko kwazʉ.” Akakogorora, na hayohayo kʉkahora, kʉkabha nchʉ ʉkʉndɨ.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Nawe Abhafarisaayo bhakahʉrʉka igʉtʉ, bhakagambana chɨmbu bharaamurichɨ Yɨɨsu.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Hanʉ Yɨɨsu aamɨnyirɨ ɨsɨɨmi ya Abhafarisaayo bhayo, akarwa hayo. Abhaatʉ bhaaru bhakamutuna, akahorya abharwɨrɨ bhʉʉsi.
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 Nawe akabharecha bhatakumucha kʉbhaatʉ kʉbha ewe nɨ‑wɨɨwɨ,
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 korereke gakorwe amangʼana ganʉ Mungu aagambirɨ kʉnzɨra yʉ ʉmʉrʉʉtɨrɨri Isaaya,
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 “Rora, omohocha waanɨ wʉnʉ nɨrʉbhwɨrɨ,
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Atakʉhakaana naabha kʉrɨgɨsa,
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Atakuricha kɨnyʉʉhɨrɨru chʉchʉsi ncha ritete,
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Ni ibhyarʉ bhyʉsi bhɨramwisega ewe umwene.”
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Akʉmara bhakamoreetera Yɨɨsu ʉmʉʉtʉ wʉnʉ aarɨ na risambwa. Ʉmʉʉtʉ wuyo aarɨ ʉmʉhʉku ɨnʉ imuumu. Yɨɨsu akamohorya, akatanga kʉgamba na korora.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Abhaatʉ bhʉʉsi bhanʉ bhaarɨ hayo bhakarʉgʉʉra bhʉkʉngʼu, bhakabhuga, “Ɨratʉra kʉbha wʉnʉ newe Umwana wʉ ʉmʉtɨmi Daudi?”
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Nawe hanʉ Abhafarisaayo bhiigwirɨ gayo, bhakabhuga, “Araheebha amasambwa kʉbhʉnaja bhwa Bhɨɨrizɨbhuri, ʉmʉkʉrʉ wa amasambwa!”
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Yɨɨsu akamenya amiisɨɨgi gaabhʉ, akabhabhʉʉrɨra, “Arɨɨbhɨ abhaatʉ bhʉ ʉbhʉtɨmi bhʉmwɨ bhariitana, ʉbhʉtɨmi bhuyo bhʉhaagwa. Na arɨɨbhɨ abhaatʉ bhʉ ʉrʉbhɨri rʉmwɨ hamwɨ inyumba yɨmwɨ bhariitana, mmbe abhaatʉ bhayo bharataana.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Na Shɨtaani araaheebhe Shɨtaani, arabha ariiyiitanʼya umwene. Ʉbhʉtɨmi bhwazɨ bhʉranagabhwɨ?
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Arɨɨbhɨ nɨraheebha amasambwa kʉbhʉnaja bhwa Bhɨɨrizɨbhuri, abhahɨmba bhaanyu ebho bhahaagaheebha kʉbhʉnaja bhwa wɨɨwɨ? Igʉrʉ wa gayo, bhayo nebho bhareereche kʉbha ganʉ mʉkʉgamba gatarɨ maheene.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Nawe arɨɨbhɨ nɨraheebha amasambwa kʉbhʉnaja bhwe Ekoro ya Mungu, mmbe momenye kʉbha ʉbhʉtɨmi bhwa Mungu bhuhikirɨ kwa niimwɨ.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 Ʉmʉʉtʉ aratʉrabhwɨ kusikɨra munyumba yʉ ʉmʉʉtʉ wa amanaga na kumuruusha ebhegero bhyazɨ, akɨɨrɨ komobhoha? Areemobhohe, hayo aratʉra kumuruusha ebhegero bhyazɨ.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 “Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ atarɨ hamwɨmwɨ na niinyɨ, arɨ mbarɨka. Na wʉnʉ atakubhiringa abhaatʉ bha Mungu hamwɨmwɨ na niinyɨ, arabhasanja.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Kʉgayo nɨrabhabhʉʉrɨra, Mungu aratʉra kobheerera abhaatʉ ʉbhʉbhɨ bhwabhʉ bhwʉsi, nʉʉrʉ bhaarɨ bhamʉrɨgirɨ. Nawe Mungu atakʉtʉra kobheerera abhaatʉ arɨɨbhɨ bhararega Ekoro Ɨndɨndu.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Na Mungu aratʉra kobheerera ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akʉgamba kɨbhɨ igʉrʉ wu Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ. Nawe atakobheerera ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akʉgamba kɨbhɨ igʉrʉ we Ekoro Ɨndɨndu, ɨbhɨ kwibhaga rɨnʉ hamwɨ rɨnʉ rikuuza.
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 “Ʉmʉtɨ gʉhaamenyekana kumisumʉ jaku. Ʉmʉtɨ ʉmʉzʉmu guhiibhʉra imisumʉ ɨmɨzʉmu, nʉ ʉmʉtɨ ʉmʉbhɨ guhiibhʉra imisumʉ ɨmɨbhɨ. Ʉratʉra komenya ʉmʉtɨ chɨmbu gʉrɨ kumisumʉ jaku.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Imwɨ urwibhʉrʉ rwe enzoka! Mʉratʉrabhwɨ kʉgamba amangʼana amazʉmu ɨnʉ imwɨ, nɨ‑bhabhɨ? Ʉmʉʉtʉ ahaagamba ganʉ gizwirɨ mumwʉyʉ gwazɨ.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Ʉmʉʉtʉ ʉmʉzʉmu ahaahurucha amangʼana amazʉmu kurwa kʉmazʉmu ganʉ gabhiikirwɨ mumwʉyʉ gwazɨ, nawe ʉmʉʉtʉ ʉmʉbhɨ ahaahurucha amangʼana amabhɨ kurwa kʉmabhɨ ganʉ gabhiikirwɨ mumwʉyʉ gwazɨ.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 Mmbe, nɨrabhabhʉʉrɨra, urusikʉ rwɨ ɨtɨnɨrʉ, ringʼana ryʉsi rɨnʉ abhaatʉ bhakʉbha bhaagambirɨ rɨtakʉbha na bhwera, bhareenderwa kuhurucha ekerengo cha ringʼana riyo.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Kʉmangʼana gaazʉ amazʉmu ʉrabharirwa eheene, na kʉmangʼana amabhɨ ʉrabharirwa ʉbhʉbhɨ.”
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Akʉmara Abhafarisaayo obhorebhe na abhiija bhi imigirʉ ja Musa bhakabhʉʉrɨra Yɨɨsu, “Umwija, toreenda okore ichɨrɨkɨnʼyʉ kwerecha kʉbha uruurɨ kwa Mungu.”
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Akabhagarukirya, “Imwɨ urwibhʉrʉ ʉrʉbhɨ na rʉnʉ rʉtarɨ oroheene! Moreenda ichɨrɨkɨnʼyʉ, nawe mʉtakwerechwa ichɨrɨkɨnʼyʉ chʉchʉsi, kuruushaku kɨmwɨ kɨnʉ changɨ chʉ ʉmʉrʉʉtɨrɨri Yoona.
39 Jesus respondeu:
40 Chɨmbu Yoona iikɨɨrɨ mʉnda yi iiswɨ sikʉ isatʉ ubhutikʉ nu umwise, ɨbhu nɨmbu Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ ariikarɨ mumbihɨra sikʉ isatʉ ubhutikʉ nu umwise.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 “Urusikʉ rwɨ ɨtɨnɨrʉ, abhaatʉ bhʉ ʉrʉbhɨri rwa Ninaawi bhariimɨɨrɨra mʉbhʉtangɨ bhwa Mungu hamwɨmwɨ na abhaatʉ bhu urwibhʉrʉ rwa nangwɨnʉ na kʉrʉtɨnɨra. Abhaatʉ bha Ninaawi bhakatiga ʉbhʉbhɨ bhwabhʉ igʉrʉ wu ukwigwa ubhurwazi bhwa Yoona. Nangʉ nɨrabhabhʉʉrɨra, hanʉ areho ʉmʉkʉrʉ kʉkɨra Yoona.
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Ribhaga ryʉ ʉmʉtɨmi Sɨrɨmaani, aareho marikiya wʉmwɨ wʉnʉ aarɨ aratema ʉrʉbhaara rwa rangɨ. Marikiya wuyo ariimɨɨrɨra mʉbhʉtangɨ bhwa Mungu na kʉtɨnɨra abhaatʉ bhu urwibhʉrʉ rʉnʉ, kʉ kʉbha bhasariryɨ. Ewe akarwa mucharʉ cha kore korereke aazɨ iitegeerere amangʼana gu ubhwʉbhʉʉri bhwʉ ʉmʉtɨmi Sɨrɨmaani. Nangʉ nɨrabhabhʉʉrɨra, hanʉ areho mʉkʉrʉ kʉkɨra Sɨrɨmaani.”
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 Yɨɨsu akangʼeha kʉgamba, “Hanʉ risambwa rikurwa kʉmʉʉtʉ, rɨhaaja kʉkɨbhara ɨnʉ rɨramohya ahagero hu ukwoyeera. Nawe rɨraatamwɨ kʉhabhona,
43 Jesus continuou:
44 rɨhaabhuga, ‘Nɨragarʉka uwaanɨ hanʉ naruurɨ.’ Hanʉ rɨkʉgarʉka, rɨrabhona aangɨ inyumba yɨnʉ ɨrɨ bhʉʉha, ɨtarikiibhwɨ na ɨkʉrirwɨ bhwaheene.
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Akʉmara rɨhaaja koreeta amasambwa agandɨ muhungatɨ amabhɨ kʉrɨkɨra, gʉʉsi gahaasikɨra kʉmʉʉtʉ wuyo, na kwikara kwawɨ. Neho ubhwikari bhwʉ ʉmʉʉtʉ wuyo bhʉhaabha bhʉbhɨ kʉkɨra chɨmbu bhwarɨ. Ɨbhu nɨmbu ɨkʉbha kwa niimwɨ, urwibhʉrʉ ʉrʉbhɨ rʉnʉ.”
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Hanʉ Yɨɨsu aarɨ achagambana na riribhita rya abhaatʉ bhayo, unina na abhahiiri bhaazɨ bhakaaza, bhakiimɨɨrɨra igʉtʉ, bhareenda kʉgambana nawe.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Ʉmʉʉtʉ wʉmwɨ akabhʉʉrɨra Yɨɨsu, “Onyoko na bhaumwanyu bhiimiiriirɨ igʉtʉ, bhareenda kʉgambana na naawɨ.”
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Yɨɨsu akamʉgarukirya, “Yiiya, nɨ‑wɨɨwɨ? Na bhaumwɨtʉ, nɨ‑bha wɨɨwɨ?”
48 Jesus perguntou:
49 Akʉmara akoorota abhɨɨga bhaazɨ, akabhuga, “Rora, bhanʉ nebho bha yiiya na bhaumwɨtʉ!
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 Ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ akokora ubhwɨndi bhwa Mungu, wuyo newe umwɨtʉ, umusubhaati na yiiya.”
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.