Marcos 10
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH
1 Hini-yan di Jesus hu Capernaum et lumaw idad bebley di Judea, et man-agwat idad Wangwang e Jordan. Entanni ey neamung ida mewan hu dakel ni tuu et tuttuduan tudda, henin tuka pehpehding.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Wadadda immalin Pharisee ni pinhed dan patnaan hi Jesus et kandan hi-gatuy “Hipad elaw tayu hu lebbeng ni umhulun ni peni-yanan ni lakin ahwa tu?”
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Kan Jesus ey “Kaw hipa intugun nan Moses ni hi-gayun meippanggep ni panhi-yanan ni han-ahwa?”
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Kanday “Tam kantuy dammutu hedin wada kapyaen ni lakin papil ni panhi-yanan dan han-ahwa ey hantu intu-dak hu ahwa tu.”
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Nem kan Jesus ni hi-gaday “In-abulut Moses humman, tep nemahhig kayu e eleg kayun hekey metuttuddui.
5 Então Jesus disse:
6 Nem yan laputun nanletuan Apu Dios ni emin ey lintu tu hu hakey ni laki niya hakey ni bii.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 Et humman hu, ya laki ey hi-yanen tu hu ammed tu et tu addumen etan ahwa tu.
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 Et hedin nan-addum ida huyyan dewwa ey henidda law hakey. Beken ida law ni dewwa, nem nehakkey ida law.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Et humman hu, eleg mabalin ni an panhi-yan ni tuu hu impan-addum Apu Dios.”
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Nambangngad di Jesus etan di baley ey kan ida etan ni disipol tu ey “Hipa humman ni inhel mu?”
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Kan Jesus ni hi-gaday “Ya lakin hi-yanen tu ahwa tu et mambintan ey in-abek tu hu ahwa tu.
11 E Jesus respondeu:
12 Anin daman bii e hedin hi-yanen tu ahwa tu, et bintanen da, ey in-abek tu etan nemangulun ahwa tu.”
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Hakey ni aggew ey wadadda edum ni tuun in-alidadda u-ungnga dan da pekeppan Jesus ma-lat idasalan tudda, nem imbunget idaddan disipol tu.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Dingngel Jesus humman ey bimmunget et kantuy “Entan tu ika-leg ellian idan u-ungngad kad-an ku, tep yadda etan tuun henin elaw idan eyan u-ungnga hu elaw da hu meilla-kam di nan-ap-apuan Apu Dios.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 E-helen kun hi-gayu e mahapul ni iddinel ni tuu hi Apu Dios ni henin kapengiddinel ni u-ungngan kapemaptek ni a-ammed da et han maila-kam di nan-ap-apuan Apu Dios.”
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Inepupu tudda etan u-ungnga et ita-pew tu ngamay tud ulu da et idasalan tudda.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Kamenglaw di Jesus di lawwan da ey pindug etan ni hakey ni laki et an mandukkun di hinangga tu, et kantuy “Kayyaggud ni Apu, hipa pehding ku ma-lat mawedan hi-gak hu biyag ni endi pappeg tu?”
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Kan Jesus ni hi-gatuy “Kele kan muy kayyagguddak? Endi edum ni kayyaggud nem ebuh hi Apu Dios.
18 Jesus respondeu:
19 Inamtam ida etan tugun ni kantuy ‘Entan patey mu, entan tu iebek ahwam, entan panekew mu, entan pan-itek mu, entan tu haul hu edum mun tuu niya u-unnud mud amam nan inam.’”
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Kan etan ni lakiy “Ma-nudda huttan e Apu, tep inu-unnud ku dedan emin eman ni keu-ungngak.”
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 In-ang-ang Jesus e ka-ang-ang e wada impeminhed tun hi-gatu, et kantuy “Hakey ni ebuh law hu mahapul ni pehding mu. Pambangngad ka ni- et mu igtang ni emin hu kinedangyan mu et idwat muddan nangkewetwet hu nanggatngam et han ka maikuyug ni hi-gak, et wadalli kinedangyan mud kabunyan.”
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Dingngel etan ni laki humman ey limmemyung e maggeh nemnem tu et manglaw, tep kedangyan ni peteg.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 In-ang-ang Jesus idan disipol tu et kantuy “Neligat ida hu kedangyan ni meilla-kam di nan-ap-apuan Apu Dios.”
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Dingngel da humman ni inhel tu ey natngadda. Kan mewan Jesus ey “Makulug ni neligat ni peteg ni meilla-kam di nan-ap-apuan Apu Dios.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Nelallakkah hu kamel ni um-usip di telek ni lubay nem ya an keilla-kaman ni kedangyan di nan-ap-apuan Apu Dios.”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Dingngel ida mewan ni disipol tu humman ey nema-man natngaddan peteg et wada hakkey ni hi-gada ey kanday “Kaw! Et hipadda tep hu dammutun mehellakniban?”
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 In-ang-ang mewan Jesus ni hi-gada et kantuy “Ya tuu ey endi kabaelan tun menellaknib ni annel tu. Nem hi Apu Dios ey han-ipahding tun emin.”
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Immehel hi Peter ey kantuy “Nem nemnem mu kedi e Apu, inwalleng min emin hu wadan hi-gami et deh e hi-gam hu mika u-unnuda.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Kan Jesus ey “Makulug huttan et mukun nakka e-hela nisin hi-gayu e ya tuun hi-yanen tu ammed tu, ya u-ungnga tu, ya agitu, ya baley tu niya puyek tu tep ya tuka pengu-unnudin hi-gak niya ehel Apu Dios,
29 Jesus respondeu:
30 ey meidwatan ni nunyan ketaggu tun et-eteng ni panyaggudan tu. Umdakkel hu u-ungnga tu, ya aaggi tu, ya a-ammed tu, baley tu niya payew tu. Nem wadalli dama panligligatan tu tep pampalpaligat idallin edum ni tuu, nem yallin hakey ni aggew ey meidwatan ni biyag ni endi pappeg tu.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Nem yadda etan tuun kameibbillang ni eta-gey ni nunya, ey hi-gadalli nebabah ey yadda etan nebabah ni nunya, ey hi-gadalli meibbillang ni neta-ta-gey.”
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Yan eman ni wadad Jesus di dalan ni daka penglawwid Jerusalem ey hi Jesus hu nemangulu. Emin ida etan disipol tu et yadda etan tuun kameitu-tu-nud ey ida kaumtatakut, tep umlaw hi Jesus diman. Entannilli ey inemung idan Jesus etan Hampulut dewwan disipol tu et ehelen tu mewan ni hi-gada hu mekapkapyan hi-gatu.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Kan Jesus ni hi-gaday “Yan lawwan tayud Jerusalem ey hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu ey pedpap da-ak idan ap-apuddan padi et yadda kamantuttuddun tugun Moses. Et kandalli ey mahapul ni metteyyak ey pebeltan da-ak idan beken ni Jew et hi-gada memettey ni hi-gak.
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Heghegnuden da-ak ali, pan-inlulupdaan da-ak niya pambe-igen da-ak et han da-ak pateya. Nem yallin katlun aggew ni ketteyyan ku ey metegguan nak.”
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Entanni, ey immalidda etan u-ungngan Sebedi e di James nan John, et kandan Jesus ey “Apu, wada anhan hu pinhed min ibbagan hi-gam.”
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Kan Jesus ey “Hipa humman?”
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Kan idan nunman ni han-agi ey “Pinhed mi et ni yallin yuddungam ni pan-ap-apuan mu ey peyuddung dakemid nambina-hil ni hi-gam, e ya hakey di winannan mu et ya hakey di winillim.”
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Nem kan Jesus ni hi-gaday “Eleg yu katteg amta yuka pan-ibbaga. Kaw makkaw et han-isipel yullin heltapen etan helheltapen kulli?”
38 Jesus respondeu:
39 Kanday “Dammutun han-isipel mi.” Kan Jesus ey “Nanna-ud dedan ni manhelheltap kayulli gapuh ni yuka pengu-unnudin hi-gak, nem hedin meippanggep ni mekiyyuddung ni hi-gak ey
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 bekennak ni mengippanghel, tep hi Ama e hi Apu Dios hu mengippeyuddung etan idan pinili tu dedan.”
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Dingngel ida etan ni edum ni disipol tu ey imbunget dad James nan John.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Et ayagan Jesus idan emin et kantun hi-gaday “Inamta yu e yadda ap-apun Gentiles ey daka peta-gey ni peteg annel da niya daka ba-aba-aladda tutu-u
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Nem beken henin nunman ni hi-gayu. Hedin wadaddan hi-gayu hu pinhed tun hi-gatu hu keta-ta-geyyan, man mahapul ni mambalin hi-gatun heni bega-en idan edum tu.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Ey hedin wada etan pinhed tun hi-gatu man-ap-apu, man mahapul ni mambalin ni heni bega-en.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Tep hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu ey immali-ak ni mambalin ni bega-en ni emin ni tuu, beken ni an man-ap-apu. Immali-ak ni mengikkettey ni liwat ni tuu ma-lat mahelakniban ida.”
45 Porque até o
46 Entanni ey dimmateng di Jesus di Jerico. Yan daka pampeni-yanin nunman ni bebley ey dakel ida neikuyug ni hi-gada. Wada etan nekulap ni kamanyuyyuddung di gilig ni keltad e kamangkedekedew idan tuun kamelebbah di kad-an tu. Ya ngadan tu numman ni nekulap ey hi Bartimeo e u-ungngan Timeo.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Dingngel tu e kamangkelebbah hi Jesus di Nazareth ey kamantetekkuk et kantuy “Apu Jesus e helag David, hemek muwak anhan!”
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Ey imbunget ida etan ni tuu e kanday “Eneeneng ka!” Nem tu anhan law kapan-eleta tekuk tu. Kantuy “Apu e helag David, hemek muwak anhan!”
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Immehneng hi Jesus et kantuy “Yulli ayagi.” Et da ayagan. Kandan hi-gatuy “Amleng ka law, tep deh e daka kapan-eyyagin hi-gatu!”
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Ey inainah etan ni nekulap e inwekillih tu etan neita-kep ni balwasi tu et lumaw di kad-an Jesus.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Kan Jesus ni hi-gatuy “Hipa pinhed mun pehding kun hi-gam?” Kantuy “Apu, pinhed kun e-kalen mu kulap ku.”
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Kan Jesus ey “Lakkay law, na-kal hu kulap mu tep ya muka pengullug ni hi-gak.” Pinhakkeyey kaum-ang-ang law hu mate tu et maikuyug nan Jesus.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.