Mateus 19

Huastec Aquiche NT (HUS_TBL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tam ti na Jesús okʼon kin ulu ejtal jechéꞌ, kale Galilea ani kʼale ban chabál xi Judea xi kʼwajat tin ejtsím kalel kʼítsá kʼal an waljaꞌ Jordán.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Kʼal yán i atiklábtsik ti wéwná ani in jeldhaꞌ tajaꞌ an yaꞌultsik.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Utukná tám na Jesús kʼal cháb óx i fariseotsik ani abal ka taktamiyat, konyat enchéꞌ: ―¿Alwaꞌxeꞌ kin jilaꞌ jun xitaꞌ nin tomtal kʼal xowaꞌkichkʼi tin kwenta?
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Tókʼoyattsik enchéꞌ kʼal na Jesús: ―¿Yabxeꞌ a ajyámaltsik ban Tʼokat Dhuslab, ke tam ti tujeykʼi, na Dios in tʼajaꞌ jun i inik ani jun i mímláb?
4 Jesus respondeu:
5 In ulu jeye enchéꞌ: “Jaxtám, an inik neꞌech kin jilaꞌ nin tátaꞌ ani nin nánaꞌ abal ka kʼwajay junax kʼal nin tomtal ani xi jechéꞌ cháb, jún tokot ti neꞌech ka ájin.”
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Yabich cháb ti neꞌech ka ájin, jún tokot. Jaxtám, an inik yab yejat kin kʼéꞌáxliy xowaꞌ in júnkúxliyámal na Dios.
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Konyat tám enchéꞌ na Jesús: ―¿Jantʼókʼi pé tám na Moisés tin ulu ka pidhan an tomikláb mímláb jun i úw xon tin ulal xantʼókʼi tin kwenta ti neꞌech ka jilan?
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Utsantsik enchéꞌ kʼal na Jesús: ―In ulu ka tʼajan anchanꞌ, kom tatáꞌtsik watʼats ta tanchuꞌ; jaxtám tin ulu ke awil ka jilaꞌtsik na tomtal, por tam ti tujeykʼi yab anchanꞌ ti tujenek.
8 Jesus respondeu:
9 Nanáꞌ tu utsáltsik ke xin jiláltsik nin tomtal ani yab abal u junkunal kʼal kʼeꞌet ani ka tomkin kʼal kʼeꞌet i mímláb, u walbinalich kʼal i uxúmbeꞌtaláb; ani xitaꞌ ka tomkin kʼal jun i jiladh mímláb, u walbinalich jeye kʼal i uxúmbeꞌtaláb.
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Utsan tám enchéꞌ kʼal nin exóbaliltsik: ―Max anchanꞌ u támnal, más alwaꞌ abal an inik yab ka tomkin.
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Utsantsik tám enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Yab ejtalkʼi neꞌech kin ejto ka kʼwajay kwetém, tokotkʼi xi bijtsidh kʼal na Dios ke anchanꞌ neꞌech ka kʼwajay.
11 Jesus respondeu:
12 Yán waꞌach xantʼókʼi tin kwenta ti yab neꞌech kin ejto ka tomkin an iniktsik: taltsik u waꞌchinal abal yab ka tomkin, taltsik yab in ejtowal ka tomkin abal tʼajtsidh jun xataꞌ kʼal an iniktsik ani taltsik yab u tomkinal abal in léꞌ kin tʼójontsi na Dios ani ka kʼwajay takʼnél kʼal Jajáꞌ. Xitaꞌ in ejtowal ka kʼwajay kwetém, ka kʼwajay kwetém.
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Utuntsat tám na Jesús cháb óx ti chakamtsik abal kin kʼwajbaꞌ nin kʼubak ban chakamtsik ani ka ólan kʼal jajáꞌtsik tin kwenta; por an exóbaltsik tujey kin kʼwiyaꞌ xitaꞌ nin utwal an chakamtsik.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 In ulu tám enchéꞌ na Jesús: ―Ka walkaꞌtsik ti kin utuknaꞌ an chakamtsik ani yab ka tamkʼuytsik; pos xitaꞌ kin walkaꞌ tinbáꞌ ka takʼyat kʼal na Dios, jelt xan tin walkál tinbáꞌ ka takʼyat jun i chakam, jachanꞌ jaꞌich xi neꞌech kin ejtotsik ka kʼwajay takʼnél kʼal na Dios.
14 Aí ele disse:
15 In kʼwajbaꞌ tám nin kʼubak ban chakamtsik ani tayíl kʼale píl.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Kʼale ti chuꞌtáb na Jesús kʼal jun i kwitól ani konyat enchéꞌ: ―Alwaꞌ Okʼtsix, ¿jantʼom alwaꞌtaláb yejat ku tʼajaꞌ abal ku ejto ku kóꞌoy an xeꞌchintaláb xi yab in koꞌol in okʼontal?
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Utsan enchéꞌ kʼal na Jesús: ―¿Jantʼókʼi tin bijyal tin alwaꞌ? Jún tokot waꞌach xitaꞌ alwaꞌ, na Dios. Por max a léꞌ ka kóꞌoy an xeꞌchintaláb xi yab in koꞌol in okʼontal, ka tʼajaꞌ xowaꞌ in ulal an takʼixtaláb.
17 Jesus respondeu:
18 Konyat enchéꞌ kʼal an kwitól: ―¿Jowaꞌ takʼixtaláb? Ani tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Yab ki chemdhaxin, yab ki junkun kʼal xi yab a tomtal, yab ki kwéꞌlách, yab ka jantsi ti káw ni jun xitaꞌ,
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 ka kʼakʼnaꞌ na tátaꞌ ani na nánaꞌ ani ka kʼanidhaꞌ xi kʼeꞌettsik jelt xan ta kʼanidhál tabáꞌ.
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Utsan enchéꞌ kʼal an kwitól: ―Ejtal jechéꞌ u tʼajál asta tin chipíl, ¿jantʼéy más yejat ku tʼajaꞌ?
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Utsan enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Max a léꞌ lejtal ki xeꞌchin lujat, ki kʼale ka nuju ejtal xowaꞌ a koꞌol ani ka pidhaꞌ an ti tumín an chʼojontáltsik, anchanꞌ neꞌech ka kóꞌoy túꞌ walkʼiꞌ xowaꞌ xin jalbíl; ki tsích tám ani ti kin wéwnaꞌ.
21 Jesus respondeu:
22 Tam ti an kwitól in achʼaꞌ jechéꞌ, u tʼeꞌpinal tʼajat ti kʼale, abal jajáꞌ yán xataꞌ in koꞌol.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Utsan tám enchéꞌ an exóbaltsik kʼal na Jesús: ―Tsubax tu utsáltsik, ke tʼojláb tʼajat kin jilaꞌ tinbáꞌ ka takʼyat kʼal a Dios jun i tumínladh inik.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Tu utsáltsik jeye, ke más yab tʼojláb ka watʼey jun i koꞌnél xin bij kameyo bin chultál jun i tʼidhab ké kin walkaꞌ tinbáꞌ jun i tumínladh inik ka takʼyat kʼal na Dios.
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Tam ti an exóbaltsik in achʼaꞌ jechéꞌ, labantsik tʼajat ani kónóxin jajáꞌkʼitsik enchéꞌ: ―¿Pos jitaꞌ pé tám neꞌech kin ejto ka loꞌey?
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Teloloyattsik kʼal na Jesús ani utsantsik enchéꞌ: ―Na Dios ejtal in ejtowal kin tʼajaꞌ, por an iniktsik, yabaꞌ. Tokot na Dios in ejtowal kin loꞌo xitaꞌkichkʼi.
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Konyat tám enchéꞌ kʼal na Pedro: ―Ajátik, wawáꞌ i jilámal ejtal xowaꞌ i koꞌol abal ku xeꞌchin kʼal Tatáꞌ, ¿jantʼéy pé weye neꞌech ki kóꞌoy?
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Tókʼoyattsik enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Tsubax tu utsáltsik, ke tam kin bajaw an kʼij tam ejtal ka ítmédhájich, tam Nanáꞌ, xin abadh abal kin wenkʼon neye tin inik, kin buxkan bu tʼokat kʼwajtal, tatáꞌtsik xi tin wéwnámal, neꞌech ki buxkantsik teye ba lajucháb i tʼokat kʼwajtaláb. Neꞌech ki buxkantsik abal ka lújundhaꞌ nin kidhtaltsik xi lajucháb nin chakámiltsik na Israel.
28 Jesus respondeu:
29 Ani ejtal xin jilámaltsik in kʼimáꞌ, o in kidhábtsik, in ixámtsik, in tátaꞌ o in nánaꞌ, in tomtal, in chakámiltsik o in chabáliltsik, kʼal Nanáꞌkʼi tu kwenta, neꞌech ka pidhantsik más yán kʼal na Dios ani neꞌech jeye kin kóꞌoytsik an xeꞌchintaláb xi yab in koꞌol in okʼontal.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Por yán xi xoꞌ kʼwajattsik ultaláb, neꞌech ka jilkʼon tayíl ani yán xi xoꞌ kʼwajat tayíl, neꞌech ka kʼwajaytsik ultaláb.
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.