João 4

Huastec Aquiche NT (HUS_TBL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 An fariseotsik in choꞌóbnaꞌ abal na Jesús u pújal más ké na Juan ani kʼal yán más xitaꞌ kʼál tu wéwnáb;
1 O Senhor soube que os fariseus tinham ouvido dizer que ele recrutava e batizava mais discípulos que João
2 maske yab kʼejle Jajáꞌ na Jesús nu pújal, u pújal nin exóbaliltsik.
2 {se bem que não era Jesus quem batizava, mas os seus discípulos}.
3 Tam ti na Jesús in choꞌóbnaꞌ jechéꞌ, kale tám Judea abal ka witsiy Galilea.
3 Deixou a Judéia e voltou para a Galiléia.
4 An bél xin yakʼwámal abal ka witsiy Galilea, koꞌol ka watʼey ban chabál xi Samaria,
4 Ora, devia passar por Samaria.
5 jaxtám ti ulich ba jun i bitsow xin bij Sikar xu takʼnal Samaria. Jechéꞌ an bitsow, kʼwajat kʼunat ban chabál xi na Jakob in pidhámal nin chakámil xin bij José.
5 Chegou, pois, a uma localidade da Samaria, chamada Sicar, junto das terras que Jacó dera a seu filho José.
6 Tajaꞌ ti kʼwajat an mom xu bijyáb tin momil na Jakob. Kom na Jesús u chekelich ti tál an ti belal, buxkan bin wál an mom. Tam ti jachanꞌ, wéꞌich xónaꞌ chʼejel kʼítsá.
6 Ali havia o poço de Jacó. E Jesus, fatigado da viagem, sentou-se à beira do poço. Era por volta do meio-dia.
7 An exóbaltsik kʼalnek ban bitsow abal kin chʼaꞌay xantʼéy kin kʼapu. Támkʼi jachanꞌ, ulich ban mom jun i mímláb xu kʼwajíl ba jachanꞌ an chabál xi Samaria abal kin jotʼiy i jaꞌ ani utsan enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Ti kin pidhaꞌ neye an ti jaꞌ.
7 Veio uma mulher da Samaria tirar água. Pediu-lhe Jesus: Dá-me de beber.
8 — ausente —
8 {Pois os discípulos tinham ido à cidade comprar mantimentos.}
9 Tókʼoyat tám enchéꞌ kʼal an mímláb: ―¿Jantʼókʼi Tatáꞌ, xa kidhtal an judíotsik, tin kontsal ti jaꞌ maske a choꞌób alwaꞌ ke nanáꞌ in kʼwajíl ban chabál xi Samaria? (Utsan anchanꞌ, kom an judíotsik u átʼáx kʼal xu kʼwajíltsik Samaria.)
9 Aquela samaritana lhe disse: Sendo tu judeu, como pedes de beber a mim, que sou samaritana!... {Pois os judeus não se comunicavam com os samaritanos.}
10 Tókʼoyat tám enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Max a exlálak an chʼejwalixtaláb xin pidhnál na Dios ani xitaꞌ xi exom ti kontsal an ti jaꞌ, u choꞌób alwaꞌ abal neꞌech ti kin kontsi an ti jaꞌ ani Nanáꞌ neꞌech tu pidhaꞌ ti jaꞌ abal a ejattal.
10 Respondeu-lhe Jesus: Se conhecesses o dom de Deus, e quem é que te diz: Dá-me de beber, certamente lhe pedirias tu mesma e ele te daria uma água viva.
11 Utsan tám enchéꞌ kʼal an mímláb: ―Payꞌlomláb, nibal elaꞌ a koꞌol xantʼokʼál ka jotʼiy an jaꞌ ani an mom owtsik. ¿Jónꞌ ti neꞌech ka elaꞌ an jaꞌ abal nu ejattal xi kʼwajat a ulal ke neꞌech ti kin pidhaꞌ?
11 A mulher lhe replicou: Senhor, não tens com que tirá-la, e o poço é fundo... donde tens, pois, essa água viva?
12 Ni wejeꞌ pakélil Jakob tu jiltsámal jechéꞌ an ti mom, xon ti jajáꞌ in jotʼyámal an jaꞌ abal kin uchʼaꞌ. Tajaꞌ jeye tin jotʼyámal an jaꞌ nin chakámiltsik ani tajaꞌ tin uchʼandhámal nin koꞌnéliltsik. ¿Awxeꞌ Tatáꞌ más i púlek ké jajáꞌ?
12 És, porventura, maior do que o nosso pai Jacó, que nos deu este poço, do qual ele mesmo bebeu e também os seus filhos e os seus rebanhos?
13 Tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Ejtal xin uchʼáltsik jechéꞌ an jaꞌ, neꞌech juní ka tsikey;
13 Respondeu-lhe Jesus: Todo aquele que beber desta água tornará a ter sede,
14 por xitaꞌ kin uchʼaꞌ an jaꞌ xi Nanáꞌ u pidhnál, yab jaykʼi neꞌech ka tsikey. Pos an jaꞌ xi Nanáꞌ neꞌech ku pidhaꞌ, neꞌech ka kʼwajay alkʼidh ba jajáꞌ jelti jun in kalemtal i jaꞌ abal ka pidhan kʼál ti xeꞌchintaláb xi yab in koꞌol in okʼontal.
14 mas o que beber da água que eu lhe der jamais terá sede. Mas a água que eu lhe der virá a ser nele fonte de água, que jorrará até a vida eterna.
15 Utsan tám enchéꞌ kʼal an mímláb: ―Payꞌlomláb, ti kin pidhaꞌ neye jachanꞌ an ti jaꞌ abal yab más jaykʼi kin tsikey, nibal kin witsiy más ku jotʼiy i jaꞌ ba jechéꞌ an mom.
15 A mulher suplicou: Senhor, dá-me desta água, para eu já não ter sede nem vir aqui tirá-la!
16 Utsan enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Ki kʼale ka kaniy na tomkíl ani ki tsích tám juní techéꞌ.
16 Disse-lhe Jesus: Vai, chama teu marido e volta cá.
17 Tókʼoyat enchéꞌ na Jesús kʼal an mímláb: ―Yab u koꞌol u tomkíl. Utsan tam enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Tsubax kʼejle ta ulal ke yab a koꞌol a tomkíl;
17 A mulher respondeu: Não tenho marido. Disse Jesus: Tens razão em dizer que não tens marido.
18 pos a beletnámalich bóꞌ i inik ani xi xoꞌ i kʼwajat a belkóm, yab a tomkíl. Tsubax tʼajat xowaꞌ a ulu.
18 Tiveste cinco maridos, e o que agora tens não é teu. Nisto disseste a verdade.
19 Tam tin achʼaꞌ jechéꞌ an mímláb, in ulu enchéꞌ: ―Payꞌlomláb, nanáꞌ u achʼál ke Tatáꞌ jaꞌich jun i tʼiltsix.
19 Senhor, disse-lhe a mulher, vejo que és profeta!...
20 Ni wejeꞌ pakéliltsik xi techéꞌ jeye ti kʼwajinek Samaria in kʼakʼnámaltsik na Dios ba jechéꞌ an chʼén, por tatáꞌtsik an judíotsik a ulal ke Jerusalén ti yejat ki kʼakʼnaꞌ.
20 Nossos pais adoraram neste monte, mas vós dizeis que é em Jerusalém que se deve adorar.
21 Tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Mímláb, ti kin beltsi ke neꞌech kin bajaw an kʼij tam neꞌech ka kʼakʼnaꞌtsik an Tátaꞌláb ani yab neꞌech ka yéntsi ki tsíchtsik ba jechéꞌ an chʼén o ki kʼaletsik Jerusalén.
21 Jesus respondeu: Mulher, acredita-me, vem a hora em que não adorareis o Pai, nem neste monte nem em Jerusalém.
22 Tatáꞌtsik xi kʼwajíl ban chabál xi Samaria, yab a choꞌób xantʼéy a kʼakʼnáltsik; por wawáꞌ i choꞌób waꞌ xantʼéy i kʼakʼnál; pos an loꞌeltaláb tál ban judíotsik.
22 Vós adorais o que não conheceis, nós adoramos o que conhecemos, porque a salvação vem dos judeus.
23 Por xoꞌ in bajúch an ora ani jaꞌich xoꞌich, tam xi tsubax lejtal tin kʼakʼnál an Tátaꞌláb neꞌech kin kʼakʼnaꞌ kʼal in ejattalkʼi ani kʼal i tsubaxtaláb. Pos an Tátaꞌláb in léꞌ kin chuꞌu ke anchanꞌ kin tʼajaꞌtsik xi kʼál tu kʼakʼnáb.
23 Mas vem a hora, e já chegou, em que os verdadeiros adoradores hão de adorar o Pai em espírito e verdade, e são esses adoradores que o Pai deseja.
24 Na Dios i Ejattaláb ani xitaꞌ kʼál ti ka kʼakʼná, yejat kin kʼakʼnaꞌ kʼal in ejattalkʼi ani kʼal i tsubaxtaláb.
24 Deus é espírito, e os seus adoradores devem adorá-lo em espírito e verdade.
25 Utsan enchéꞌ kʼal an mímláb: ―Nanáꞌ u choꞌób abal neꞌech ka tsích an Mesías, xi jaꞌich an Kristo xi bijidh neꞌech ka tsích. Ani tam Jajáꞌ ka ulich, neꞌech ti ku wiltsi ejtal jechéꞌ.
25 Respondeu a mulher: Sei que deve vir o Messias {que se chama Cristo}; quando, pois, vier, ele nos fará conhecer todas as coisas.
26 Utsan enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Jachanꞌ xa bijiy, jaꞌich Nanáꞌich, xi xoꞌ kʼwajat ti káw kʼal tatáꞌ.
26 Disse-lhe Jesus: Sou eu, quem fala contigo.
27 Támkʼi jachanꞌ, ulich nin exóbaliltsik ani labantsik tʼajat abal in chuꞌu ti tʼilolól na Jesús kʼal jun i mímláb. Por ni jun xitaꞌ yab in leꞌnaꞌ kin konoy xantʼéy in konyal o xantʼéy in tʼilál kʼal an mímláb.
27 Nisso seus discípulos chegaram e maravilharam-se de que estivesse falando com uma mulher. Ninguém, todavia, perguntou: Que perguntas? Ou: Que falas com ela?
28 An mímláb in jilónaꞌ tám an mul ani kʼale ban bitsow xon ti kʼwajay kin tʼiltsi enchéꞌ an atiklábtsik:
28 A mulher deixou o seu cântaro, foi à cidade e disse àqueles homens:
29 ―Jalaꞌ ka chuꞌutsik jun i inik xi tin utsámal ejtal xantʼéy u tʼajámal. ¿Awxeꞌ yab jaꞌchich an Kristo?
29 Vinde e vede um homem que me contou tudo o que tenho feito. Não seria ele, porventura, o Cristo?
30 Kaletsik tám ban bitsow ani kʼaletsik xon ti kʼwajat na Jesús.
30 Eles saíram da cidade e vieram ter com Jesus.
31 Lejat an exóbaltsik kʼwajat in pakabédhál na Jesús enchéꞌ: ―Okʼtsix, kʼapulich teye.
31 Entretanto, os discípulos lhe pediam: Mestre, come.
32 Por utsantsik enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Nanáꞌ u koꞌol jun xataꞌ xantʼéy neꞌech ku kʼapu, xi tatáꞌtsik yab a exlál.
32 Mas ele lhes disse: Tenho um alimento para comer que vós não conheceis.
33 Tujey tám an exóbaltsik ti kónóx jajáꞌkʼitsik enchéꞌ: ―¿Awxeꞌ tsiꞌdhantsidh ti kʼapnél kʼal jun xitaꞌ?
33 Os discípulos perguntavam uns aos outros: Alguém lhe teria trazido de comer?
34 Por utsantsik enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Nu kʼapnélil, jaꞌich ku tʼajaꞌ xowaꞌ in léꞌ xi tin abámal ani ku okʼontsi an tin tʼojlábil.
34 Disse-lhes Jesus: Meu alimento é fazer a vontade daquele que me enviou e cumprir a sua obra.
35 Tatáꞌtsik a ulal abal bél u kʼibel chéꞌ a íchʼ abal ka junkuntsat tin walíl a tʼayabláb, por Nanáꞌ tu utsáltsik abal nin walíl an tʼayabláb yejnekich ani alwaꞌich ti kʼwajat abal ka junkuwat.
35 Não dizeis vós que ainda há quatro meses e vem a colheita? Eis que vos digo: levantai os vossos olhos e vede os campos, porque já estão brancos para a ceifa.
36 Xu tʼojnal abal kin junkuntsi tin walíl an tʼayabláb, in bachʼwal nin jalbíl. Ani an walíláb xin junkuwal, jaꞌich xi yab jaykʼi neꞌech ka kʼibey; abal xu óm ani xin junkuntsal tin walíl an tʼayabláb, ka kulbétsik junax.
36 O que ceifa recebe o salário e ajunta fruto para a vida eterna; assim o semeador e o ceifador juntamente se regozijarão.
37 Tsubax xan tin ulal enchéꞌ jun i tʼilab: “Kʼeꞌet xu óm ani kʼeꞌet xin junkuntsal tin walíl an tʼayabláb.”
37 Porque eis que se pode dizer com toda verdade: Um é o que semeia outro é o que ceifa.
38 Nanáꞌ tu abámaltsik ka junkuntsi tin walíl an tʼayabláb xi yab tatáꞌtsik a tʼayámal; jaxtám tu utsáltsik ke kʼeꞌet xi tʼójnék ani tatáꞌtsik neꞌech ki labey kʼal an tʼojláb xi jajáꞌtsik in tʼajámal.
38 Enviei-vos a ceifar onde não tendes trabalhado; outros trabalharam, e vós entrastes nos seus trabalhos.
39 Yán i atiklábtsik xu kʼwajíl ba jachanꞌ an bitsow xu takʼnal Samaria, in belaꞌtsik na Jesús kʼal xowaꞌkʼi in achʼaꞌtsik utsan kʼal an mímláb, tam ti utsantsik enchéꞌ: “Tin utsámal ejtal xantʼéy u tʼajámal.”
39 Muitos foram os samaritanos daquela cidade que creram nele por causa da palavra da mulher, que lhes declarara: Ele me disse tudo quanto tenho feito.
40 Jaxtám, tam ti ulich an atiklábtsik xu kʼwajíl ban chabál xi Samaria, pakabédhá na Jesús abal ka jilkʼon kʼal jajáꞌtsik. Na Jesús jilkʼon kʼal jajáꞌtsik cháb a kʼítsá,
40 Assim, quando os samaritanos foram ter com ele, pediram que ficasse com eles. Ele permaneceu ali dois dias.
41 ani kʼal yán más ti belan, tam tin achʼaꞌtsik xantʼéy in ulal na Jesús.
41 Ainda muitos outros creram nele por causa das suas palavras.
42 Utsan tám enchéꞌ an mímláb kʼal an atiklábtsik: ―Xoꞌ i belálich, yab tokotkʼi kʼal xowaꞌ tatáꞌ tu utsámal, i belál abal wawáꞌ weye i achʼámalich xantʼéy in tʼilál ani i choꞌóbich abal tsubax lejtal Jajáꞌich nu Kristo nin Loꞌóxil xi ejtal techéꞌ ti kʼayꞌlá.
42 E diziam à mulher: Já não é por causa da tua declaração que cremos, mas nós mesmos ouvimos e sabemos ser este verdadeiramente o Salvador do mundo.
43 Cháb a kʼítsá más tayíl, na Jesús kale Samaria ani in óntsi an bél abal ban chabál xi Galilea.
43 Passados os dois dias, Jesus partiu para a Galiléia.
44 Pos jelt xan ti na Jesús in ulu, ni jun i tʼiltsix u kʼakʼnáb bin chabálil.
44 {Ele mesmo havia declarado que um profeta não é honrado na sua pátria.}
45 Tam ti na Jesús ulich Galilea, bachʼwat alwaꞌ kʼal xi tajaꞌtsik, abal xu kʼwajíltsik tajaꞌ, kʼalnektsik jeye Jerusalén kin ajíbnaꞌtsik an paskwa ani in chuꞌúmaltsik ejtal xowaꞌ in tʼajaꞌ ba jachanꞌ an ajib.
45 Chegando à Galiléia, acolheram-no os galileus, porque tinham visto tudo o que fizera durante a festa em Jerusalém; pois também eles tinham ido à festa.
46 Na Jesús witsiy Kaná, an bitsow xu takʼnal ban chabál xi Galilea xon tin wenkʼómal an jaꞌ ti yajtsik uxnél. Tajaꞌ, taꞌ ti kʼwajat jun in tʼojnálil an pulek awiltaláb. Jechéꞌ an tʼójontsix, in koꞌol jun in chakámil u yaꞌul ban bitsow xi Kapernaúm.
46 Ele voltou, pois, a Caná da Galiléia, onde transformara água em vinho. Havia então em Cafarnaum um oficial do rei, cujo filho estava doente.
47 Tam ti jachanꞌ an tʼójontsix in achʼaꞌ ke na Jesús ulich Galilea, kʼale kin chuꞌu ani in pakabédhaꞌ abal ka kʼale bin kʼimáꞌ ani ka jeldhantsat tin chakámil xi taꞌ ti kʼwajat tolowich tʼajat.
47 Ao ouvir que Jesus vinha da Judéia para a Galiléia, foi a ele e rogou-lhe que descesse e curasse seu filho, que estava prestes a morrer.
48 Utsan tám enchéꞌ kʼal Jesús: ―Max yab ka chuꞌutsik i exól ani i labidh labandhaxtalábtsik, yab neꞌech ti kin belaꞌtsik.
48 Disse-lhe Jesus: Se não virdes milagres e prodígios, não credes...
49 Por utsan enchéꞌ kʼal an tʼójontsix: ―Ajátik, ki tsích jikʼat, lejat yabél u chemel nu chakámil.
49 Pediu-lhe o oficial: Senhor, desce antes que meu filho morra!
50 Utsan tám enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Ki kʼaléch ta kʼimáꞌ, na chakámil yab neꞌech ka chemech. An inik in belaꞌ xowaꞌ utsan kʼal na Jesús ani kʼale.
50 Vai, disse-lhe Jesus, o teu filho está passando bem! O homem acreditou na palavra de Jesus e partiu.
51 Tam tu witsélich tin kʼimáꞌ, kale ti tamnal kʼal nin tʼojnáliltsik ani utsan enchéꞌ: ―Na chakámil yab chemech.
51 Enquanto ia descendo, os criados vieram-lhe ao encontro e lhe disseram: Teu filho está passando bem.
52 Ani in konoy tám nin tʼojnáliltsik xáy i ora ti tujey ti elábmél nin chakámil ani utsan enchéꞌ: ―Ti weꞌél, jún xónaꞌ i wákal ti wékʼon an kʼakʼlách.
52 Indagou então deles a hora em que se sentira melhor. Responderam-lhe: Ontem à sétima hora a febre o deixou.
53 In chalpay tám an tátaꞌláb ke jachanꞌ i ora, tám ti usnék enchéꞌ kʼal na Jesús: “Na chakámil yab neꞌech ka chemech.” Jajáꞌ ani ejtal nin kidhtaltsik in belaꞌ na Jesús.
53 Reconheceu o pai ser a mesma hora em que Jesus dissera: Teu filho está passando bem. E creu tanto ele como toda a sua casa.
54 Jechéꞌ jaꞌich in chabtal an labidh labandhaxtaláb xin tʼajaꞌ na Jesús abal ti exól, tam ti witsiy Judea ani ulich Galilea.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez, depois de voltar da Judéia para a Galiléia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.