João 18
Huastec Aquiche NT (HUS_TBL) vs NAA
1 Tam ti okʼonich kin ulu ejtal jechéꞌ, kale na Jesús kʼal nin exóbaliltsik abal ka kʼale jun jekʼat jól xu bijyáb Sedrón. Tajaꞌ, taꞌ ti kʼwajat jun i aleláb ani ochich tajaꞌ na Jesús kʼal nin exóbaliltsik.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu juntamente com os seus discípulos para o outro lado do ribeiro de Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Na Judas, xi kʼál ti neꞌech ka pidhná na Jesús abal ka chemdhá, in exlál jeye alwaꞌ jachanꞌ an aleláb, pos yáníl tʼajat junkunék tajaꞌ na Jesús kʼal nin exóbaliltsik.
2 Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes havia se reunido ali com os seus discípulos.
3 Na Judas ulich tajaꞌ kʼal yán i soldadotsik ani kʼal xu belkoltsik an ti pulek atá xon tu kʼakʼnáb na Dios. Jechéꞌ an belkoltsik, u takʼnal kʼal an okʼlek páleꞌtsik ani kʼal an fariseotsik. In júnámaltsik i machét ani i tajbaxtaláb.
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e alguns guardas da parte dos principais sacerdotes e fariseus, chegou a esse lugar com lanternas, tochas e armas.
4 Por kom na Jesús in choꞌóbich xantʼéy neꞌech kin tamu, utey xon ti kʼwajattsik ani in konoy enchéꞌ: ―¿Jitaꞌ a ayaltsik?
4 Então Jesus, sabendo de tudo o que ia acontecer com ele, adiantou-se e perguntou-lhes:
5 Tókʼoyat enchéꞌ: ―A Jesús xi Nasaret. Utsantsik enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Nanáꞌich xitaꞌ na ayaltsik. Na Judas, xi kʼál ti exom ti pidhnáb na Jesús abal ka chemdhá, taꞌ jeye ti kʼwajat kʼal an yákʼwaltsik.
5 Eles responderam: — A Jesus, o Nazareno. Então Jesus lhes disse: Ora, Judas, o traidor, também estava com eles.
6 Tam ti utsantsik kʼal na Jesús: “Nanáꞌich xitaꞌ na ayaltsik”, kuxkuláchtsik ani kwajlan.
6 Quando Jesus lhes disse: “Sou eu”, recuaram e caíram por terra.
7 Konyattsik juní enchéꞌ kʼal na Jesús: ―¿Jitaꞌ a ayaltsik? Tókʼontsik enchéꞌ: ―A Jesús xi Nasaret.
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: Responderam: — A Jesus, o Nazareno.
8 Utsantsik tám enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Tu utsámalichtsik ke Nanáꞌich xitaꞌ na ayal. Max Nanáꞌ tin ayaltsik, ka walkaꞌ ka kʼale xi jechéꞌtsik kʼwajat kʼal Nanáꞌ.
8 Então Jesus disse:
9 Jechéꞌ támun anchanꞌ abal ka tʼájan jelt xan tin ulúmal na Jesús enchéꞌ: “Xitaꞌ Tatáꞌ tin pidhaꞌ, yab kʼibchon ni jún.”
9 Ele disse isso para se cumprir a palavra que tinha dito anteriormente: “Não perdi nenhum dos que me deste.”
10 Támkʼi jachanꞌ, na Simón Pedro xi taꞌ tin koꞌol jun i machét, in jixónaꞌ ani in patíntsi tin eját xuchun jún ti éb an yákʼwal xin bij ta Malko. Jechéꞌ na Malko, jaꞌich jún ti éb nin tʼójnálil an okʼlek páleꞌtsik.
10 Então Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Por na Jesús in utsaꞌ enchéꞌ na Pedro: ―Ka taꞌpaꞌ an machét. Max an Tátaꞌláb in léꞌ kin chuꞌu ku watʼnaꞌ jechéꞌ an yajtsiktaláb, ¿awxeꞌ yab yejat ku watʼnaꞌ?
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 An soldadotsik kʼál nin okʼlékil ani an yákʼwaltsik xu takʼnal kʼal an judíotsik, in yakʼwaꞌ na Jesús ani in wikʼaꞌ.
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o amarraram.
13 Júná tám okʼox na Jesús bin kʼimáꞌ na Anás. Jechéꞌ na Anás jaꞌich nin payꞌlóm na Kayfás, xi kʼwajat ti okʼlek páleꞌ jachanꞌ i tamub.
13 Então o levaram primeiramente a Anás, sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Na Kayfás, jaꞌich xin utsámal an judíotsik ke más alwaꞌ abal jajáꞌtsik, ke jún tokot i inik ka chemech abal tin alwaꞌbíl an atiklábtsik.
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Na Simón Pedro ani jún jeye an exóbal in wéwnaꞌtsik na Jesús. Na jún an exóbal, in exlowál an okʼlek páleꞌ, jaxtám tin ejto ka ochich junax kʼal na Jesús bin elébil nin kʼimáꞌ an okʼlek páleꞌ.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam Jesus. Esse discípulo era conhecido do sumo sacerdote e, por isso, conseguiu entrar no pátio da casa deste com Jesus.
16 Por na Pedro, jilkʼon eléb ban wiꞌleb. Jaxtám, kale an exóbal xin exlowál an okʼlek páleꞌ, káwin kʼal an mímláb xu belkol wiꞌleb ani in ódhaꞌ jeye na Pedro.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. O outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, saiu, falou com a encarregada da porta e levou Pedro para dentro.
17 Konyat tám enchéꞌ na Pedro kʼal an mímláb xu belkol wiꞌleb: ―¿Yabxeꞌ jaꞌich teye jún ti éb nin exóbaliltsik na Jesús? Tókʼon enchéꞌ na Pedro: ―Yabaꞌ.
17 Então a empregada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: — Você também não é um dos discípulos desse homem? Ele respondeu: — Não, não sou.
18 Kom chamay tam ti jachanꞌ i kʼij, an tʼójontsixtsik ani an yákʼwaltsik in jokʼpámal i kʼamal ani tajaꞌ ti kubutsik ti dhilal. Na Pedro tajaꞌ jeye ti kʼwajat kʼal jajáꞌtsik ti dhilal bin wál an kʼamal.
18 Os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido uma fogueira por causa do frio, e se aqueciam. Pedro estava no meio deles, aquecendo-se também.
19 Konyat na Jesús kʼal a okʼlek páleꞌtsik xantʼéy in okʼtsixnál ani xitam jáꞌ nin exóbaliltsik.
19 Então o sumo sacerdote interrogou Jesus a respeito dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Nanáꞌ echʼekʼi in kʼwajinek tin káw tin tamét an atiklábtsik. Echʼekʼi in kʼwajinek tin okʼtsix ban pulek atá xon tu tʼajnal an junkuntaláb ani ban pulek atá xon tu kʼakʼnáb na Dios, xon tu junkunal ejtal an judíotsik ani yab u ulúmal ni jun xataꞌ chinat.
20 Jesus lhe respondeu:
21 ¿Jantʼókʼi tin konyal Nanáꞌ? Ka konoytsik xantʼéy u okʼtsámal xitaꞌ tin achʼámal tin okʼtsix, jajáꞌtsik in choꞌób xantʼéy u okʼtsámal.
21 Por que o senhor está perguntando para mim? Pergunte aos que ouviram o que lhes falei. Eles sabem muito bem o que eu disse.
22 Tam ti na Jesús in ulu jechéꞌ, chaꞌwat bin wal kʼal jún ti éb an yákʼwaltsik xi tajaꞌ jeye ti kʼwajat ani utsan enchéꞌ: ―¿Anchanꞌ ta tókʼoyal an okʼlek páleꞌtsik?
22 Quando Jesus disse isto, um dos guardas que estavam ali deu-lhe uma bofetada, dizendo: — É assim que você fala com o sumo sacerdote?
23 Tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Max u ulu jun xataꞌ yab alwaꞌ, ka ulu xowaꞌ yab alwaꞌ u ulu; por max alwaꞌ xowaꞌ u ulu, ¿jantʼókʼi tin chaꞌwal?
23 Jesus lhe respondeu:
24 Na Anás in abnaꞌ tám wikʼats na Jesús ba na Kayfás, nin okʼlékil an páleꞌtsik.
24 Então Anás o enviou, amarrado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 Tam ti jachanꞌ, na Pedro taꞌ ti kubat ti dhilal ani utsan enchéꞌ: ―¿Yabxeꞌ jaꞌich teye jún ti éb nin exóbaliltsik na Jesús? Na Pedro in ulu enchéꞌ: ―Yabaꞌ.
25 Simão Pedro estava em pé, aquecendo-se. Então lhe perguntaram: — Você também não é um dos discípulos dele? Ele negou e disse: — Não, não sou.
26 Konyat tám enchéꞌ kʼal jún ti éb nin tʼojnálil an okʼlek páleꞌtsik, nin exlowál an inik xi kotsidh tin xuchun kʼal na Pedro: ―¿Yabxeꞌ tatáꞌ xitaꞌ xu chuꞌúmal ba jachanꞌ an chakam aleláb junax kʼal Jajáꞌ?
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: — Não é verdade que eu vi você no jardim com ele?
27 Na Pedro in ulu juní ke yab aniꞌ ani támkʼi jachanꞌ, dhájan an pekʼel.
27 De novo, Pedro negou. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Káldhá tám na Jesús bin kʼimáꞌ na Kayfás ani júná ban atá xon tu lújundhom an pulek awiltaláb. Tam ti jachanꞌ, exomich ti tsudhél ani an judíotsik yab ochich ba jachanꞌ an atá abal yab ka walbintsik, pos max ka walbintsik, yab tám neꞌech kin ejto kin kʼaputsik an kʼapnél kʼal tin kwenta an paskwa.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o Pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no Pretório para não se contaminar, pois somente assim poderiam comer a Páscoa.
29 Jaxtám ti kale na Pilato ani in utsaꞌtsik enchéꞌ: ―¿Jantʼom walastaláb in tʼajámal jechéꞌ an inik abal a utsbiyaltsik?
29 Então Pilatos saiu para falar com eles e perguntou: — Que acusação vocês trazem contra este homem?
30 Jajáꞌtsik tókʼon enchéꞌ: ―Max Jajáꞌ yabak jaꞌich jun i walablom, yab neꞌech ki tsiꞌdhaꞌ techéꞌ ta tamét.
30 Eles responderam: — Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue ao senhor.
31 Utsantsik tám enchéꞌ kʼal na Pilato: ―Ka júnaꞌichtsik ani ka lújundhaꞌich xan tin ulal an takʼixtaláb xi tatáꞌtsik a exlál. Tókʼoyat enchéꞌ kʼal an judíotsik: ―Wawáꞌ yab i koꞌol i awiltaláb abal ki chemdhaꞌ ni jun xitaꞌ.
31 Então Pilatos disse: — Levem-no daqui e julguem-no segundo a lei de vocês. Ao que os judeus responderam: — Não nos é lícito matar ninguém.
32 Anchanꞌ ti támun abal ka tʼájan jelt xan tin ulúmal na Jesús, tam ti kʼwajat in tʼilál xan ti neꞌech ka chemdhá.
32 Isso aconteceu para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando com que tipo de morte estava para morrer.
33 Ochich tám juní na Pilato ban atá xon tu lújundhom, in kaniy na Jesús ani in konoy enchéꞌ: ―¿Tatáꞌxeꞌ nin Pulek Takʼíxal an judíotsik?
33 Pilatos entrou novamente no Pretório, chamou Jesus e lhe perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Jesús: ―¿Tin konyal jechéꞌ kʼal Tatáꞌkʼi ta kwetém chalab o abal i tʼiltsinékkʼi kʼal kʼeꞌettsik?
34 Jesus respondeu:
35 Tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Pilato: ―¿A chuꞌtalxeꞌ ke nanáꞌ in judío neye? Na kidhtaltsik ani an okʼlek páleꞌtsik, jaꞌich ti tsiꞌdhámaltsik techéꞌ tu tamét. ¿Jantʼéy a tʼajámal?
35 Pilatos respondeu: — Por acaso sou judeu? A sua própria gente e os principais sacerdotes é que o entregaram a mim. Que foi que você fez?
36 Tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Nanáꞌ yab techéꞌ in takʼix ban kʼayꞌlá. Pos max anchanak, an atiklábtsik xi tin wéwnál, péjéxnékak abal yab kin pidhná ban judíotsik. Por Nanáꞌ yab techéꞌ in takʼix ban kʼayꞌlá.
36 Jesus respondeu:
37 Konyat tám enchéꞌ kʼal na Pilato: ―Tám, ¿Tatáꞌ i Pulek Takʼix? Tókʼoyat enchéꞌ kʼal na Jesús: ―Nanáꞌ in Pulek Takʼix, jelt xan ti tatáꞌ a ulal. Nanáꞌ in waꞌchinék ani in tsiꞌnek ban kʼayꞌlá abal ku tʼilaꞌ xowaꞌ tsubax. Ejtal xitaꞌ kin exbay an tsubaxtaláb, in achʼáltsik xowaꞌ u ulal.
37 Pilatos perguntou: — Então você é rei? Jesus respondeu:
38 Konyat enchéꞌ kʼal na Pilato: ―¿Ani jantʼéy in éy an tsubaxtaláb? Bijtsin na Jesús abal neꞌech ka chemdhá (Mt. 27:15‑31; Mr. 15:6‑20; Lk. 23:13‑25) Tam ti na Pilato in ulu jechéꞌ, kale juní ti káw kʼal an judíotsik ani in utsaꞌtsik enchéꞌ: ―Nanáꞌ yab u eltsal ni jún tin walab jechéꞌ an inik.
38 Pilatos perguntou: — O que é a verdade? Depois de dizer isso, Pilatos voltou aos judeus e lhes disse: — Eu não acho nele crime algum.
39 Por tatáꞌtsik a ujnámalich ke nanáꞌ ku walkaꞌ jun i wikʼnél tam u ajíbnáb an paskwa; ¿a léꞌxeꞌ ka chuꞌutsik ku walkaꞌ nin Pulek Takʼíxal an judíotsik?
39 Mas é costume entre vocês que eu solte alguém por ocasião da Páscoa. Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus?
40 Tujeytsik tám juní kin ulutsik kawidh enchéꞌ: ―¡Jachanꞌ yabaꞌ! ¡Ka walkaꞌ na Barrabás! Jechéꞌ na Barrabás, jaꞌich jun i kwéꞌ.
40 Então todos gritaram, novamente: — Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.