Mateus 27
hrw (HRW) vs AAI
1 Lo biingbiing e mok sak fam pris lamlam nano ma ge lamlam lo re tongge ri puek tura sunwar una paketmet ine Yesus.
1 Maraumanika Firis ukwarih etei naatu regaregah ai’in bairi Jesu morob isan hio hiyabunai sawar.
2 Biing a, ri kawefamti e unlimow ma ri ka tatfeni ri ka la towfu tife Pailat, kaltu bakir lo gapman.
2 Basit uman hifatum hibai hitit Roman hai gawan Pilate umanamaim hiyai.
3 Biing Judas, kaltu a ka solamufu e Yesus, i e pari ini ri bero ine Yesus, bala e la ikis. Kala ka la ta famila e tuul e sangful na silwa na mani tifre fam pris lamlam ma ge lamlam ma ka war,
3 Judas, yanuwayan Jesu kakafinamaim hiya’iyai i’itin ana veya dogoron rusib, kabay 30 bai matabir na Firis ukwarih naatu regaregah ai’in nahimaim tit, eo
4 “Ya sam tubiil, ya ka solamufu e kaltu e tek ti tubiil kia.”
4 “Ayu asinaf kakaf orot gewasin baban ao emomorob.” Hiya’afut hio, “Nati o a yababan, o akisimo ina’itin inayabunai.”
5 Ma Judas ka sabel ine fan mani a ulo bala Felun Nining Bakir ma ka la. I e la ka bom la pulim.
5 Judas kabay nati Tafaror Bar kabay teya’aya’amaim itaiy re naatu ihamiyih tit in sikan warasa yai morob. Judas kabay bai na rouw ere’er|alt="Judas throwing money down" src="cn01832b.tif" size="col" loc="Mat 27.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.5"
6 Mani a, fam pris lamlam ri ka subek tiim iri ma ri ka war, “E ti fasi ususi e fafanau ini kiar u kepe e mani gii kiar ku towfu tura fam mani tinglo Felun Nining Bakir, anwarow ri feli e dadak na minet ini.”
6 Firis ukwarih kabay hibai hio, “Iti i rara ana kabay, ata ofafar men ebibasit boro Tafaror Bar ana kabay ya’aya’amaim tanayai na’in.”
7 Mani a, ri la puek tura sangsang ini riu kepe ri ku feli e ti rinal singe ti kaltu na bibing fan sospen ini, usi riu ofofre fan ses ilo.
7 Etei’imak hio hibibasit ufunamaim, kabay hibai noukwat bu’urayan ana kamar hitubun, saise nah touman sabuw hai rah ana efan namatar.
8 Iya, lo fam biing gii ri ka fotfotngi e rinal a ini, Rinal na Dadak.
8 Ana’an nati isan kamar wabin “Rara ana Kamar” hibiwab in na iti boun ana veya tit.
9 Gii sunwar profet Jeremaiya e war ini nangen ka la puek tikin a: “Ri kepe e tuul e sangful na silwa na mani, e ta mani tongge na Israel ri sam a-uu lo ini una feli.
9 Naatu abistan dinab orot Jeremiah eo ina iturobe.
10 Ma ri ka kepe e mani a ri ka feli e rinal singe kaltu na bibing fan sospen ini, aregii Taufi kabuk peteng tif yau ini.”
10 Noukwat bu’urayan ana kamar hitubun Regah ayu iu’uwu na’atube.”
11 Biing a, Yesus e ti u famu ine Pailat, kaltu bakir lo gapman ma i ka gatmo aregii, “O ta king kere fan Juda?”
11 Jesu Roman gawan nanamaim bat, naatu gawan Jesu ibatiy, “O Jews sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo. “Nati kuo, ayu boro abi tur anao.”
12 Biing fam pris lamlam ma ge lamlam ri berbero ini ma ri ka gatgatmo, Yesus e tibi koso e ti sunwar.
12 Firis ukwarih naatu regaregah ai’in Jesu ubar hitin tur kakafin isan hio men kafa’imo iyafutimih.
13 Wimi Pailat ka gatmo, “O tibi ongni e mara mok gii ri ka berbero i o nafow?”
13 Basit Pilate Jesu iu, “Sabuw kakafih isan ubar hit teo’orereb kunonowar?”
14 Sakle Yesus e tibi koso balik e ti boron sunwar, gii ka gow e Pailat ka la kuufsak tikin.
14 Baise Jesu men kafa’imo awanamaim tur ta tit, naatu Gawan orot ana kasiy ra’at ifofofor men kafaita.
15 Lo fam biing na En na Kesiliwi e ta ninis ke kaltu bakir lo gapman una pikufu e tikii kaltu tinglo rerek iya, tongge nano ri ka bura ini riu pikufu.
15 Tar Nowaten hiyuw ana veya, gawan hai binanakwar eo na’atube, mar etei dibur barane sabuw hai kok orot menatan tirurubin i ebobotait.
16 Lo biing a, e mel e kaltu ulo rerek tongge nano ri parfat lo, asow gii Barabas.
16 Nati ana veya orot wabin gagamin Jesu Barabas dibur ma’am.
17 Biing tongge ri sam la tiim lo ri, Pailat ka gatom ri, “Sese kaltu gau bura ini riu pikufu tif gam? Barabas tam Yesus, i ya ri ka fotngi ini Kristus?”
17 Naatu sabuw hiru’ay sawar, basit Pilate ibatiyih, “Orot menatan kwakokok diburune anabotait, Jesu Barabas o Jesu Keriso?”
18 Pailat e parfat kausi tikin ini tongge lamlam lo re fan Juda ri tow e Yesus tifi anwarow e pu e matmatri singi.
18 Anayabin sabuw bobowenamaim Jesu hibai Pilate umanamaim hiya’iyai i so’ob.
19 Biing Pailat e kiiskiis uwa ulo sia kere tongge na ongongni e anganggon, ke wok ka tuleni e sunwar gii tifi. “Ou tibi gow e ti mok lo kaltu gii, e tek ti tubiil kia. Fong e mafet singe numbiil kiang lo panambiing.”
19 Pilate baibabatiyen ana efanamaim ma’am, aawan tur iyafar na eo, “Orot nati gewasin isan men abisa ta inasinaf, anayabin fai ayu mim fokarin maiyow isan amim au not ekakasiy”
20 Sakle fam pris lamlam ma ge lamlam ri war rawas singre tongge ini riu gatom usi e Barabas, ma Yesus ri ku towfu ilo minet.
20 Baise firis ukwarih naatu regaregah ai’in sabuw tafah fair hiyai, Barabas botaitin naatu Jesu asabunin isan Pilate hiokikin.
21 Ma Pailat ka gatom re tongge aregii, “Se lo re ung kaltu gii gau bura ini yau pikufu tif gam?”
21 Pilate sabuw ibatiyih, “Orot i rou’ab, imih orot menatan kwakokok ana botait?” Etei’imak hiya’afut hio, “Barabas!”
22 Ma Pailat ka gatom ming, “Ma sa gii ya ku gow lo Yesus, gii ri ka fotngi ini Kristus?”
22 Pilate sabuw ibatiyih, “Bo Jesu wabin Keriso isan boro mi’itube anasinaf?” Etei’imak hiya’afut hio, “Ku’onaf!”
23 Ming Pailat ka gatom, “Anwarow lo sa? Sese tubiil e sam gow?”
23 Pilate ibatiyih, “Abisa kakafin sinaf?” Baise sabuw hitar koukuw hio, “Ku’onaf!” Sabuw rou’ay gagamin nahimaim Pilate Jesu ibatiy|alt="Jesus placed before crowd" src="CN01822b.tif" size="col" loc="Mat 27.23" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.23"
24 Pailat e pari ini ri am tibi fasi una ong singi ma ri ka bala tofngeni e fapaket gii i ka kepe e dan ka gua e limow na matre tongge ma ka war aregii, “Ya feleni e fong lo andaku e kaltu gii, e ta mok kemi tibom.”
24 Pilate naniyan bai men karam boro ef ta tasinaf, naatu sabuw auman kougeyagey hibusuruf, imih harew bai sabuw etei nahimaim uman sauwen eo, “Ayu iti orot namomorob isan men ana ubar anabaimih. Nati i kwa akis a ubar.”
25 Ma re tongge nano ri ka tiin war, “Towfu e andaku ku ta ilo kemem ma ilo re fan siksikwamem.”
25 Sabuw etei hiya’afut hio, “I namomorob ana ubar i aki anab naatu natunatu auman ana ubar hinab.”
26 Wimi Pailat ka pikufu e Barabas ma ka tafu ka la tifri, ma ka uunre fan soldia ri ka napsi e Yesus ma ka tow ulo limlim re fan soldia usi riu la tutfamti ulo aupaket.
26 Imaibo Pilate Barabas botait, naatu Jesu wabir ana baiyowayah iuwih, onafin isan hibai hin.
27 Kala fan soldia ke kaltu bakir lo gapman ri ka onu e Yesus ka la ulo fel ke kaltu bakir lo gapman ma fan soldia nano ri ka la tiim una isa.
27 Imaibo Pilate ana baiyowayah Jesu hibai hin gawan ana bar hitit, nati’imaim baiyowayah etei hiru’ay hibebera’uh.
28 Ri kepufu e ke kolos ma ri ka faloski e neng e tapak ulo e buuluum.
28 Ana faifuw hi’oromen, faifuw namar hibai hi’us,
29 Ri getiim ine amfinau soksok ri ka tow ulo paklu are at king ma ri ka tow e sungkalut ulo galun limow miil. Ma ri ka kiis pukungkek na mata ma ri ka tumaru, ri ka war aregii, “Siaro, king kere fan Juda!”
29 kokor hififin ukwarin ana raramamih hiyara’ah, uman ana asukwafune tu hitin, nanamaim suh hiyowen hi’i’iyab hio, “Jews hai aiwob tanabora’ara’ah.”
30 Ma ri ka kansu ma ri ka kepe sungkalut ulo limow ri ka fisi e paklu ini.
30 Yumatan hikwaitututur, uman tu hibosair ukwarinamaim hiborabirab.
31 Wimi ini ri sam ropo e fam fatumar keri lo, ri ka kepufu e kolos gii ri ka faloski ulo, ma ri ka falosngeni mil ine ke kolos tibom. Ma ri ka onu una la tutfamti ulo aupaket.
31 Hibi’i’iyab ufunamaim, faifuw hi’us ma’am hibosair ana faifuw hibow hina hi’us, imaibo hibai hin onafin isan.
32 Biing ri fesfes lala ulo sal, ri ka tupngeni e neng e kaltu tinglo taon Sairini asow gii Saimon. Ri ka tungni ini eu subung kepe e aupaket ke Yesus.Ri tutfamti e Yesus ulo aupaket.|src="Mat 27.32-50 cropped.tif" size="span" ref="27:32"
32 Hitit hinan efamaim Sairini orot wabin Simon bairi hitar naatu baiyowayah hi’ukikin Jesu ana onaf bai e’abar.
33 Ri la puek ulo male ri fotngi ini Golgota (pimpiku gii: Male ke Antuampaklung Kaltu.)
33 Hina efan wabin Golgotha imaim hitit, nati efan hibiwab yabin efan ana itinin i orot ukwarin ana gifow na’atube.
34 Uwa ri ka la tow e waen ri iksi tura neng e mok e mafi, ri ka tow tifi ini ku inmi. Sakle biing e tofo i e guuluung una inmi.
34 Nati’imaim wine harew tenakuyakuy auman hisartabir Jesu tomanih hitin bai kakartubun ufunamaim kwahir.
35 Biing ri sam tutfamti ulo aupaket, ri ka pilai satu falifu iri una ti lo ri ine fang kolos kia.
35 Naatu hi’o’onaf ana veya arowamaim ana faifuw hikusib hifaram hibow.
36 Wimi ri ka la fakiisnge ma ri ka efe rawas lo Yesus ulo aupaket.
36 Imaibo nati’imaim himarir Jesu hima’uh hima.
37 Wiyat ine paklu e Yesus ulo aupaket ri tutfamti e ansipin au tura sunwar a ri ka anganggon singi nafow. Sunwar a ri seti aregii: I GII E YESUS, KING KE RE FAN JUDA.
37 Naatu tafanamaim ubar hibitin ana tur hikirum hikubar, “ITI I JESU, JEW SABUW HAI AIWOB.”
38 Ri tutfamti e u e kaltu saksak ulo neng e e un aupaket ming tura Yesus. Neng ulo galu miil ma neng ulo galu kais.
38 Naatu bainowan orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih, ta ana beyawane ta ana asukwafune.
39 Fa ri ka sol singi, ri tumar saksak ini, ri belbel ine pakpakluri ma ri ka war,
39 Sabuw nanane hinan ukwarih hita’asi’asiy ubar hitin tur kakafih maiyow Jesu hi’i’iyab hio,
40 “O lewa o ka peteng ini ou bero ine Felun Nining Bakir, ma o ku feti mil lo bala e su tuul e biing, om bou faliunge o. Pu tinglo aupaket le ku ta o na Sikow e Deo.”
40 “Tafaror bar tarabounin veya tounu wanawananamaim wowabin sawaramih io! Bo o God Natun na’at kwiyawasi cross afe’enane kure’eban a’it?”
41 Tikii sal gii, fam pris lamlam, fan titsa lo fafanau ma ge lamlam lo re tongge ri tumaru e Yesus.
41 Ef ta’imon firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in auman Jesu hi’i’iyab hio,
42 Ma ri ka war, “E su faliungere fa safle i e tibi fasi una faliungeni tibom. I na King tingna Israel, towfu ku pu tinglo aupaket, usi kerer u titinge lo.
42 “Sabuw afa iyawasih, baise i taiyuwin men karam boro niyawas, Israel sabuw hai aiwob! Bo cross afe’enane boun nare tana itin boro tanitumitum.
43 I e tafu e titinge kia ilo Deo. Le Deo ku bura, towfu ku ulsi, anwarow i e peteng ini i na Sikow e Deo.”
43 God i bitumitum, bo God boun iyawasiban ta’itin, anayabin i taiyuwin i God Natun rouw eo.”
44 Ilo tikii sal, ung kaltu saksak a ri ka tutfamti ru tura ru bas ini e mara warwar saksak talo.
44 Ef ta’imon bainowah orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih hi’inu’in ubar hitin tur kakafih hi’u.
45 Tinglo siat tuntun ka la muut lo anmatam pisii baba e tuul, anor e pu talo male kiruur a.
45 Veya yen tafat yan tafaram etei gugum inu’in veya botabir re 3 korok bai.
46 Lo anmatam pisii baba e tuul, Yesus e tau bakbakir sak, “Eloi, Eloi, Lama Sabakatani?” Pimpiku gii, “Kek Deo kek Deo, usi e tamu o ka la kosing yau?”
46 Veya 3 korok na’atube, Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Eloi, Eloi Lema Sabachthani?” Anayabin, “Au God, au God, aisim ihamiyu?”
47 Biing fa ri fafatie uwa ri ongni, ri ka war, “E tautau ine Elaija.”
47 Sabuw afa nati’imaim hibatabat hinowar hio, “Elijah isan eafa’af kwanowar.”
48 Saupesak neng lo ri ka la kepe spans ka fasifngeni ulo bala waen gin, wimi ka sanga ulo sungkalut ma kam tow tife Yesus ini ku fitfit ini.
48 Naatu orot ta nunuw in sawar ta biyan sou’usau bai, wine tenakuyakuy butu’ub, eot ra’ah Jesu awanamaim yai tomamih.
49 Ma tongge nano ri ka war, “Gii kerer usu towfu ma kerer ku parpar. Le antalu Elaija ku puek una sa ulsi.”
49 Baise sabuw afa hio, “Kubat, Elijah nan nabiyawas tana’itin!”
50 Ma biing Yesus e sam tau bakir sak mil, i e sek paket manangia.
50 Jesu iban maiye fanan aumetawat rerey, naatu ayubin tabaratait.
51 Lo sum biing a sekit sun laplap bakir ulo bala Felun Nining Bakir e rages ka u lo, ting wiyat ka la muut ufaf. Male e gi ma fatfat ri ka tapot.
51 Faifuw Tafaror Bar wanawanan hita’iy re efan kakafiyin hirafut inu’in yate rusib re in uran tit rou’ab himatar, iriyoy tit kabay hitaseseb.
52 Balbalang kenit ri ipiik ma pinpinumfori e tongge riis a ri kabuk met, ri ka matet mil ri ka liu.
52 Rah awah hiha’e, sabuw kakafiyih moumurih na’in marasika himorob hi’inu’in etei hiyawas himisir.
53 Ri suu tinglo balbalang kenit, ma wimi ine matmatet mil ke Yesus, ri ka la ulo siti tarawen ina Jerusalem ma tongge fuunfuun ri ka par ri.
53 Hai rah hitumaren hitit, Jesu morobone mimisir ufunamaim, murumurubih etei hitit hin Jerusalem hitit, sabuw moumurih na’in hi’itih.
54 Biing kaltu bakir kere fan soldia tura fa ri efefe lo Yesus, ri ongni e anggi ma ri ka pari e mara mok gii e fuut, ri la soke sak, ri ka tautau bakbakir, “Tikin sak, ina Sikow e Deo.”
54 Baiyowayah hai orot ukwarih naatu baiyowayah afa bairi nati’imaim Jesu hima’uh hima’am iriyoy hitatam, naatu abisa’awat himamatar hi’itah hai bir ra’at hio, “Turobe iti orot i anababatun God Natun!”
55 E mel e gelefin ri sam ususi e Yesus ting famu tingna Galili una efefe lala lo fam fabur kia, ri titi u tapak ri ka parpar.
55 Nati’imaim baibin moumurih na’in hina ef yokaika hibat abisa’awat himamatar hi’itah. Iti baibin i Galilee’ine Jesu hi’ufunun bairi hina hibibais.
56 Maria Makdalen, Maria tinow e Jeims ma Joses ma tinow e fan siksikow e Sebedi ri ta u falifu ire gelefin a.
56 Baibin wanawanahimaim i Mary Magdalene, Mary, James, Joseph hairi hinah naatu Zebedee aawan.
57 Biing e lala una biing e mel e kaltu tuba mel tingna Arimatia e puek, asow gii Josef. I tibom e ta neng lo re fan disaipel ke Yesus.
57 Birabirab auman orot sawar wairafin, wabin Joseph ana tafaram Arimathea’ane na tit. Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta, baise wa’iwa’iramaim bi’ufununun. Tafaror bar wanawanan faifuw taseb ro’ab himatar|alt="temple veil being torn down" src="CN01843B.TIF" size="col" loc="Mat 27.57" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.57"
58 I e la use Pailat ka la gatmo use pinumfow e Yesus. Ma Pailat ka fauun ri ka kepe ri ka tow tifi.
58 Joseph na Pilate nanamaim tit, Jesu biyan bai na ya’in isan fefeyan, naatu Pilate ana baiyowayah uwih Jesu biyan hibai hitin.
59 Josef e kepe pinumfow e Yesus ka la afti ine laplap e fuu ma e kalkaliis kausi tikin.
59 Joseph, Jesu biyan bai faifuw boubunamaim sum
60 Ma ka towfu ulo bala balang kenit fuu kia tibom, e kefi ulo fam. Wimi ka filiitngeni e neng e e fat kali e anmatow e balang kenit a, ma ka la kosngi.
60 bai in hub boubun i isan iti boro’omo to naiwanamaim bai inu’in, imaim Jesu yai naatu kabay ifururuw na sou hir naatu ana ubar in.
61 Maria Makdalen ma Maria tinow e Jeims ma Joses ru kiiskiis ulo galu lo balang kenit a.
61 Mary Magdalene naatu Mary, James, Joseph hairi hinah i rah rewan rounane himare hima hi’itin.
62 Lo biing wimi ine biing una terngeni e fan mok wilo biing na Sabat, fam pris lamlam ma fam Farasi ri ka la use Pailat,
62 Mar natot i boro Sabbath ana veya, imih Firis ukwarih naatu Pharisee hina Pilate nanamaim hitit
63 ri ka la peteng tifi aregii, “Kaltu bakir, kemem sangfi e kaltu na gurgurum lewa, lo biing i e liu uwa e peteng aregii, ‘Wimi ine e tuul e biing yau matet mil.’
63 hio, “Regah ni’i orot baifufuwenayan yawasin ma’am eo, ‘Ayu boro veya tounu ufunamaim morobone anamisir.’ Iti na’atube eo i aki anotanot.
64 Kemeu bura ini ou tow e sunwar ri ku efe rawas lo balang kenit ku la muut lo biing baba e tuul. Are kuuf ma fan disaipel kia ri ka puek ri ka sa kinow e pinumfow ma ri kamu peteng tifre tongge ini Yesus e sau matet mil kosnge minet. Ma anggurum gii ri ku gow, eu kulfi e anggurum kia lewa ka gow famu.”
64 Isan imih akokok baiyowayah afa iniyafarih hinan rah hinama’uh hinama veya tounu, saise ana bai’ufununayah boro men hinan biyan hinabain hinabihir, naatu morobone misir maiye hinarouw hinao sabuw hinifuwihimih. Anayabin baifuwen iti boun natitit boro kakafin anababatun men wan anabifuwen na’atube’emih.”
65 Ma Pailat ka war, “Uunre tong kaltu na efefe, ri ku la efe kausi lo balang kenit aregii, gam ka parfat.”
65 Pilate iyafutih eo, “Ma’utenayah orot kwa aso’obamaim kwanabuwih naatu kwana’uwih matah toniwa’an rah hinama’uh gewas hinama.”
66 Ma ri ka la ri ka la fagati ri una efe lo balang kenit. Ri towfu e anulau ulo fat bakir ulo matow e balang kenit, ma ri ka towfu e tongge na efefe ri ka efe lo.
66 Basit hitit hin rah ana etawan kabay tafanamaim kwah hiyai, naatu ma’utenayah orot nati’imaim rah hima’uh hima. Mautenayah rah awan hibat firis bairi teo|alt="soldiers guarding tomb" src="cn01849b.tif" size="col" loc="Mat 27.66" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.66"
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.