Mateus 25

Buk Niu In Hida Balu nol Dehet deng Apan-kloma ki in Dadi ka (HEGNTPO) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Hidi kon, Yesus tupang Un dehet ta pait noan, “Mi musti mana-mana le sodo-sium Auk in pait maa kia, banansila el kleta nia: Duman mesan na, haat-ana at hngulu, putis kil oen hadut tas, le laok sodo-sium biklobeng in sapa ka se oen tapan nas mes uma.
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 Mo deng at hngul nas, at lima las ngengon, mo at lima las tana.
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 Lim in ngengo ngas nadidingun in kil tapnaeng min dale.
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 Mo lim in tana ngas kil meman son.
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Lius se oen tapan na uma lam, biklobeng in sapa ka maa lo bii nababael tuun. Nesang-nesang kon, tana-bihaat nas matan tede, ta oen niin nalas.
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 Mo bingin-tai kon, oen ming atuli haman tek noan, ‘Hoe! Biklobeng in sapa ka maa son nuan! Maa le kit laok sodo-sium un tia!’
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 Ming ela kon, tana-bihaat nas hangus leo-leo. Hidim oen lakos mana oen hadut tas.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Mo tana-bihaat ngengo kas, aa nol oen tapan nas noan, ‘Tulung bating bel kaim mina buit le, ta kaim hadut tias le mates son nian.’
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 Mo tana-bihaat in tana ngas siut noan, ‘Idaah! Komali deken, ta bisa lo. Kaim mina kias nol taung in bating kit totoang lo! Banan dui ka, mi laok sos mina esan se kius suas tuun.’
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 Kon oen lakos sos mina, mo oras oen puit lakos sa, biklobeng in sapa ka maa lisu. Ta tana-bihaat in tana ngas, taam lakos fesat ta dalen, leo-leo nol biklobeng in sapa ka nol haep pas totoang. Nikit oen tamas totoang son kon, atuli hkaen tele hnita ka.
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 Tana-bihaat ngengo kas pait maas lius kon, oen haman deng likun na, le nodan noan, ‘Tuang! Tulung sai bel kaim hnita ki le!’
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 Mo um lamtua ka siut noan, ‘Eeh, auk tao lo. Ta auk taan mi lo kam!’
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 Tiata mi kon musti mana-mana, le doha-doh tutungus, ta mi tanan lo noan, Auk pait maang tom nol leol ila, tamlom diuk ila ka.”
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Hidi kon, Yesus nahdeh kleta mes pait noan, “Eta Auk lakong nang mi son nam, mi musti daek babanan taung Au, banansila el kleta nia. Tuang mes le lako maan katang. Nikit un mana hidi le noan lako kon, un haman un atulin in loka-loka ngas le prentas noan, ‘Mi pake duit nias le daid peke. Eta auk pait maa ngam, mi musti maa tek au, le mi haup pait bunga bakun son na.’
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 Kon un bel atuil in dake hmunan na, duit kadung lima, halin nam un sepo-dakang le haup bunga. Ela kon un bel atuil in dake nomer dua nga, duit kadung dua, nol atuil in dake nomer tilung nga, duit kadung mesa, muding mesa-mesam in bole. Hidi nam, un boka lako maan katang.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Sium hidi duit nas kon, atuling in dake hmunan na puti lako le sepo-dakang. Nesang lo kon, un haup pait bunga kadung lima.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Ela kon nol atuling in dake nomer dua la. Un haup pait bunga kadung dua.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Mo atuling in dake nomer tilung man sium duit kadung mesa ka, lako kali bolo se dale ka, le buni un tuang nga duit tas.
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 Nesang ana lo, halas-sam oen tuang nga pait maa. Kon un haman nakbua oen tilus, le keket duit man un in bel oen son, le taung in sepo-dakang ngas.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Atuling in loka-loka hmunan na tama, hidim un bel duit kadung hngulu. Un tek noan, ‘Tuang! Tuang duit tas nian. Lelon na tuang bel auk duit kadung lima. Mo auk haup tapnaeng bunga kadung lim pait.’
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 Ming ela kon, tuang nga dalen kolo. Un tekan noan, ‘Banan! Ku niam atuil in loka-loka man in banan. Ta auk se iang lo kon no, ku daek nol in makoe son, hidim muid napiut auk in prenta ngas. Undeng ku daek nal os ana nia, ta mam auk nikit ku le kil os man in tene dui pait tas. Mam auk tao fesat, le kit kaa leo-leo nol dael kolo.’
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 Hidi kon, atuling in loka-loka nomer dua la tama lolen, un bel tuang nga duit kadung aat. Un tek noan, ‘Tuang! Hmunan nu tuang bel auk duit kadung dua. Mo auk haup tapnaeng bunga kadung dua pait son.’
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 Kon nam, tuang nga dalen kolo. Un tekan noan, ‘Banan! Ku niam kon atuil in loka-loka man in banan. Ta auk se iang lo kon no, ku daek nol in makoe son, hidim ku daek muid auk in prenta ngas tutungus. Undeng ku daek nal dais ana ni son, tiata mam auk nikit ku le kil dais man in tene dui pait tas. Mam auk tao fesat, le kit totoang kaa leo-leo nol dael kolo.’
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 Hidi nam, atuling in loka-loka nomer tilu la maa lolen. Kon un tek noan, ‘Tuang! Auk tana le tuang niam atuil in dalen didi. Ta tuang kat asa man atuil didang in dake, nol nui-noel asa man atuil didang in mula-hai.
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 Undeng na le, auk lii, tamlom duit nias ilang le tuang hukung au la. Tiata auk laok buni duit nias babanan. Nian tuang! Kat pait tia, ta duit kadung mes man tuang in bel auk son na, tetema nabale!’
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 Ming ela kon, tuang nga baet un noan, ‘Ku niam atuil loka-loka man daat, nol ku osam daat isi! Eta ku taan son noan, auk kat asa man atuil didang in dake, nol nui-noel asa man atuil didang in mula-hai kam,
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 tasao le ku laok pesang auk duit tas se bang tuun lo kia? Le halin eta auk pait maa ngam, auk haup un bunga ka, bubuit tuun kon banan!’
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 Hidi na kon, tuang nga tadu un atulin in loka-loka tenga las noan, ‘Kat duit tas deng una, le beles laok se atuling in haup tapnaeng bunga kadung lima ka.
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 Ta atuil man mana-koet babanan asa man un in kil son nas, mam un haup taplaeng mamo dui pait. Mo atuil in dai mana-koet asa man un in kil son nas lo ka, mam oen kat lai-niin totoang nas deng una.
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 Daek atuling in loka-loka man muik ambak lo nia. Pela-lakang le nikit soleng lako likun nua. Nang le un lilu-ahan nol susa-daat se maan mitang ngua!’”
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Hidi kon Yesus dehet napiut noan, “Au, Atuling Baktetebes nia, mam niu maang pait, nini Auk Amang ngu in kuasa man loe-liliman na, leo-leo nol Un ima-ii las deng sorga. Hidim Auk daad se Auk del in prenta man muun dudui ka, le pres totoang atuli li dasi las, muding asa man oen in lako-daek son nas.
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 Mam totoang atuil in nuil net se apan-kloma ki ngias, maa situ-taal se Au. Hidim Auk soel bakisan one, banansila el atuil in lolo-poa soel bakisan lae-blai las deng lae-tutu las, le dadi bua dua ka.
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 Atuli-atuil man lako-daek muid Ama Lamtua Allah in koma ngas, Auk taos se Auk halin kanan na. Mo atuil in lako-daek muid Ama Lamtua Allah in koma ka lo ngas, Auk taos se Auk halin kliu ka.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 Oras na lam, Auk kil prenta son banansila el Lahi ka. Mam Auk tek atuli-atuil in se Auk halin kanan na ngas noan, ‘Mi man sium hangun deng Auk Amang ngu son nas, maa, le tamam se Un uma lia, se maan Un in mana taung mi son lolo hmunan nua ka.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 Auk tek mi ela, undeng hmunan nu, eta Auk lubung ngam, mi man bel Auk in kaa. Auk meeng tuu kam, mi bel Auk in ninu. Auk maang tuladang el atuil balu ka lam, mi man sium Auk le daad tahang se mi uma.
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 Auk muik kai-baut lo kam, mi man bel Auk kai-baut le pake. Auk hedang ngam, mi man maa meo Au. Auk se bui daleng ngam, mi man maa tulung Au.’
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 Ming ela kon, atuil dael lolo in se Auk halin kanan na ngas, siut noan, ‘Lamtua, lam na elol na la? Lamtua tek noan lubu, ta kaim bel Ku in kaa. Lamtua meen tuu kam, kaim bel Ku ui in ninu.
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 Lamtua maa banansila el atuil balu ka lam, kaim sium tamang se kaim uma. Lamtua muik kai-baut in pake lo kam, kaim belen.
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 Lamtua heda kam, kaim laok meon. Lamtua se bui dalen nam, kaim laok tulung. Kaim tao dasi-dais in ela ngas, blingan na?’
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 Lam mam Auk siut oen noan, ‘Auk in tek mia ni tom baktetebes! Ta se oras mi tao dasi-dais in ela ngas, bel Auk atulin in ana dudui ngas kon no, na mi tao taung Auk son na!’
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 Hidim Auk tek atuli-atuil in se Auk halin kliu ka ngas noan, ‘Hoe atuil daat me! Ama Lamtua Allah bahang mi son. Lakom nodat deng nia! Mam Auk tadu atuli le laok pasang tamang mi se ai naraka man in kaloe hidi nutus taan lo kua. Ta Ama Lamtua Allah mana pesang maan in susa-daat na son, bel uikjale kas nol oen laih tuan na.
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 Auk nulut soleng mia, undeng dedeng Auk lubung ngam, mi bel Auk in kaa lo. Auk meeng tuu kam, mi bel Auk in ninu lo.
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 Auk maang banansila el atuil balu ka, mo mi dai sium tahang Auk se mi uma las lo. Auk muik kai-baut in pake lo, mo mi bel Auk lo. Auk hedang, mo mi maa meo Auk lo. Auk se bui ku daleng, mo mi maa le tulung Auk lo.’
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 Ming ela kon, atuil daat tas siut noan, ‘Lamtua, na elol son na la? Lamtua tek noan lubu, mo kaim bel in kaa lo. Lamtua meen tuu, mo kaim bel in ninu lo. Lamtua maa banansila el atuil balu ka, mo kaim sium tahang se kaim uma las lo. Lamtua muik kai-baut in pake lo, mo kaim bel lo. Lamtua heda, mo kaim laok meo lo. Lamtua se bui ku dale, mo kaim laok tulung lo. Tiata kaim tao saol Lamtua ela blingan son na?’
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 Mam Auk situs noan, ‘Auk in tek mia ni tom baktetebes! Ta dedeng mi dai tulung atuil anang dudui las lo ka, na banansila el mi dai tulung Auk lo.’
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 Hidi nam atuil daat nas haup in susa-daat napiut didiin hidi nutus taan lo. Molam atuil man dalen na lolo ngas, haup in nuli napiut nol Ama Lamtua didiin son na.”
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.