Mateus 23
Vit'eegwijyąhchy'aa Vagwandak Nizįį (GWINT) vs NTLH
1 Ąįįtł'ęę Jesus zhit juu łeeljil nąįį ts'ą' ditsyaa nąįį haa ts'ą' ginkhii.
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Law eech'ǫąąhtan nąįį ts'ą' Pharisee nąįį haa Moses va-law deenyąą ąįį łihteech'igiheelyaa geenjit t'aih gii'įį t'igiinchy'aa.
2 Ele disse:
3 Ąįį geh'an deenakhwagahnyąą datthak gwik'it t'akhwa'yaa gwizhrįh goo'aii. Gaa zhit gwa'an deegii'in ąįį gwik'it t'akhwa'ya' shrǫ'. Jidii geenjit geech'agoahtan ąįį geedan gwik'it t'igii'in kwaa t'iginchy'aa.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Dinjii nąįį ant'ii ghwah nidii giheeghwaa dagahchaa k'it t'igii'in gaa goots'ahohjyaa eenjit daganleetth'ak gaa gihichįį kwaa t'iginchy'aa.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Dinjii nąįį goohaah'yaa geenjit chan jidii datthak t'igii'in. Gwach'aa ts'ik (Straps) kat chan gwiintsii ts'ą' dęhtły'aa choh ts'an ch'adagantł'oo ts'ą' digigin kat ts'ą' dagants'ak kat nigiiyaazhii, ąįįts'ą' chan digi'ik kat gwi'ił (tassel) ąįį nijyaa gahtsii dagakat nagaazhii googahah'yaa geenjit jyaa digii'in.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Ąįįts'ą' chan nijin ch'aga'aa dąį' zhit gwihił'ee gwa'an gaadii gwizhrįh geet'igiindhan, ts'ą' Jews' tr'igiinkhii zheh, gwizhit nijin gwihil'ee ąįį zhit giheedyaa gwizhrįh gooveenjit gwinzii.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Nijin ch'arookwat zheh goodlii chan dinjii gwanlii tee gwihil'ee haa gooneerahąhdak gwizhrįh łyaa geet'igiindhan, ts'ą' dinjii nąįį ‘Diigeech'oahtan!’ googahnyąą dąį' łyaa geet'igiindhan.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 Gaa nakhwan ąįį geech'ǫąąhtan choh inlii nakhwaroonyą' shrǫ'. Datthak ts'ą' nihchaa ǫhłįį ts'ą' nakhweegeech'oahtan ch'ihłak zhrįh gwanlii t'oonchy'aa.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Dzaa nankat dinjii ch'ihłak gaa Gwiti' vohnyą' shrǫ', zheekat Gwiti' ch'ihłak zhrįh gwanlii t'oonchy'aa.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 K'eedeegwaadhat kįh dhidii naroonyą' shrǫ', nakhwan tee ch'ihłak zhrįh K'eegwaadhat ts'ą' kįh dhidii t'oonchy'aa ąįįt'ee Messiah oozhii t'inchy'aa ts'ą' ąįį Messiah t'ee Christ t'arahnyąą.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Juu nakhwatee ch'ihłak ch'andaa sheegoo'aii niindhan t'ee nakhwa-slave heelyaa gwizhrįh goo'aii t'oonchy'aa.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Juu ch'andaa gwiintsii sheegoo'ai' niindhan Vit'eegwijyąhchy'aa khazhak t'inchy'aa yahahtsyaa, ąįįts'ą' juu khazhak t'inchy'aa ąįįt'ee Vit'eegwijyąhchy'aa ch'andaa gwiintsii veegoo'aii yahahtsyaa t'inchy'aa.” nyąą.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 “Pharisee nąįį ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį haa łahchy'aa, nakhwadiveegwiizųų nakhweenjit goo'aii! Nizįį adoo'įį geh'an! Zheekat Gweegwinii'ee gwats'ą' dinjii nąįį nihdeegiheedaa geenjit lidlįį goonin ts'ą' łi'didlii haa gindeiinvyaa gehdeech'adǫhtin ts'ą' nakhwan gaa nihdǫhjyaa kwaa gwiizhit zhit juu nihdeegohoojyaa giindhan nąįį gaa nihdǫhłii kwaa.
13 — Ai de vocês,
14 Pharisee nąįį ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį haa łahchy'aa, nakhwadiveegwiizųų nakhweenjit goo'aii! Nizįį adoo'įį geh'an! Tr'injaa vakai' niindhat nąįį ts'an jidii nohthan zhyaa ǫhjii ts'ą' goozheh gwats'an ch'oh'įį, ąįįtł'ęę nakhwarahaah'yaa geenjit niighyuk khagadǫhjii. Jyaa dakhwa'in geh'an ch'andaa nakhwagwarahahshii t'oonchy'aa.
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 “Pharisee nąįį ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį haa łahchy'aa, nakhwadiveegwiizųų nakhweenjit goo'aii! Nizįį adoo'įį geh'an! Chųų choh deetaa gaa neekhwadal ts'ą' chan nankat deetaa niighit gaa neekhwadal, dinjii ch'ihłak zhrįh gwik'injahohdaa geenjit jyaa dakhwa'in, ts'ą' nijin dinjii ch'ihłak gwik'injiighit ilik dąį' gwehkįį chan gwandaa hell gwats'ą' heekhaa ohtsii. Nakhwant'ee hell gwats'ą' hohdaa adootsii gwik'it.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 “Łyaa nakhweenjit googwantrii nakhwaa gweech'in kwaa gwiizhit dinjii nąįį oh'aa ts'ą' jii jyaa dohnyąą, ts'ą' geech'ǫąąhtan, ‘Dinjii Kharigidiinjii zheh eh'an jyaa dishi'yaa nyąą (vow) ąįį jyaa dii'in gwat'aahchy'aa kwaa, gaa zhit juu Kharigidiinjii zheh gwizhit gold k'iighai' jyaa t'ishi'yaa nyąą (vow), ąįįt'ee łyaa gwik'it t'eehee'yaa gwizhrįh goo'aii t'oonchy'aa.’
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Nakhwaa gweech'in kwaa ts'ą' tr'agǫhjik ky'aa tr'agwah'in, jidii shrit ch'andaa gwihil'ee, gold akwat Kharigidiinjii zheh? Kharigidiinjii zheh t'ee gold izhit shroodiinyąą ąhtsii doonchy'aa?
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 “Jii chan jyąhts'ą' geech'ǫąąhtan, ‘Zhit juu Kharigidiinjii zheh ataiinjii tr'ahtsii deek'it (Altar) eh'an t'ishi'in nyąą ji', jii deeshi'yaa nyąą gwik'it t'ii'in gwat'aahchy'aa kwaa t'inchy'aa, gaa ataiinjii tr'ahtsii deek'it kat jidii dohdlii eh'an t'ishi'in nyąą ji' t'ee gwik'it t'ihee'yaa gwizhrįh goo'aii t'inchy'aa.’
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Deegwahtł'oo zhyaa nakhwaa gweech'in kwaa! Jidii shrit ch'andaa veegoo'aii t'inchy'aa? Zhit jidii ataiinjii tr'ahtsii deek'it kat doodlii Vit'eegwijyąhchy'aa gwantł'eerinlii akwat zhit altar ąįį jidii gwakat doodlii ąįį shroodiinyąą ąhtsii?
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Izhit geh'an nijin dinjii ch'ihłee ataiinjii tr'ahtsii deek'it ąįį ch'andaa veegoo'aii eh'an t'ishi'in nyąą ji' t'ee ąįį altar ąįį ch'andaa veegoo'aii kat jidii doodlii datthak eh'an t'ihee'yaa t'inchy'aa.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Ąįįts'ą' Kharigidiinjii zheh eh'an t'ishi'in nyąą ji' t'ee ąįį Vit'eegwijyąhchy'aa zhat gwich'įį chan eh'an t'ii'in t'inchy'aa.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Ąįįts'ą' zheekat geh'an t'ishi'in nyąą ji' t'ee nijin Vit'eegwijyąhchy'aa k'eedeegwaadhat yakat doodii ąįį zhit gwats'ą' jyaa shi'yaa nyąą t'inyąą.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 “Pharisee ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį haa łahchy'aa nakhwadiveegweheezųų t'oonchy'aa. Nizįį adoo'įį k'it t'akhwa'in! Datthak ts'ą' jidii nǫhshįį ąįį ts'an 1/10th datthak Vit'eegwijyąhchy'aa vantł'oolii, jii kwaii t'ee herbs, mint, dill, ts'ą' cumin kwaii vantł'oolii gaa neeshraahchy'aa nohthan geh'an jii ch'andaa gwihil'ee ąįį gwik'it t'akhwa'in kwaa, ts'ą' chan łi'deegweheedlii goo'aii ts'ą' dinjii nąįį datthak ts'ą' gwinzii t'igwehee'yaa goo'aii. Jii kwaii datthak khit gwik'it t'akhwa'yaa gwizhrįh.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Nakhwaa gweech'in kwaa gwiizhit dinjii nąįį ineehohdak! Chųų khwanįį zhit ts'an dąįį tsal khohchik, googaa Camel choh ąįį khadhohdak t'oonchy'aa.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 “Pharisee nąįį ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį haa łahchy'aa nakhwadiveegweheezųų t'oonchy'aa. Nizįį adoo'įį k'it t'akhwa'in! Nakhwachųų tyah ts'ą' nakhwak'ik haa ohts'ąįį gwizhrįh shragoohnyąą gaa nakhwadrii zhit jidii ǫhjii kwaii haa nakhwatr'eegwahgaii ts'ą' gweedhaa datthak nakhwan zhrįh idininjich'ohthat, jii iizųų kwaii datthak haa nakhwadrii zhit deedagwaan'ąįį.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Pharisee nąįį, nakhwaa gweech'in kwaa! Nakhwachųų tyah ts'ą' nakhwak'ik haa zhit tr'ookit shragoonyąą ąįįtł'ęę t'ee ohts'ąįį shragoonyąą gweheelyaa t'oonchy'aa.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 “Pharisee nąįį ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį haa łahchy'aa, nakhwadiveegwiizųų nakhweenjit goo'aii! Nizįį adoo'įį geh'an! Ch'a'an tth'ank'it ąįį gwinzii daagąįį tr'ahtsii k'it t'ohchy'aa, ohts'ąįį gwats'an gwinzii t'akhwa'in k'it nakhwayiichy'a' gaa nakhwazhit tth'an lęįį dhidlii ts'ą' ch'ichį' ahjat kwaii nakhwazhit dhidlii haa deedagwaa'ąį' t'oonchy'aa.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Jii jyąhts'ą' gwik'it, juu nąįį datthak ts'ą' ohsįį k'it t'akhwa'in gaa nakhwadrii zhit tr'agwaanduu goo'aii ts'ą' dohnyąą chan gwik'it t'akhwa'in kwaa.”
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 “Pharisee nąįį ts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį haa łahchy'aa, nakhwadiveegwiizųų nakhweenjit goo'aii! Nizįį adoo'įį geh'an! Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii nąįį ts'ą' juu Vit'eegwijyąhchy'aa vik'eegwahthat nąįį chan gootth'ank'it gwakat kii choh nizįį haa gwinzii nidiiltsį' ts'ą' nǫhłii.
29 — Ai de vocês,
30 Yeenii nakhwalak nąįį Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii nąįį giinghan ąįį yeenaa dąį' gwarandaii ji' diikhwan duuyeh gwik'it t'igwii'in dohnyąą.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Yeenaa nakhwalak nąįį Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii nąįį giinghan nąįį goots'an ohdaa ąįįts'ą' łyaa gwik'it t'igiizhit dohnyąą!
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Juk gweendaa Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii nąįį goovęhdaa tr'agǫh'aa jaghaii?
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 “Gyųų choh ǫhłįį ts'ą' gyųų choh gii chan ǫhłįį ts'ą' nats'ahts'ą' hell nihdeenakhwaraheelyaa, ąįį gehgoo hohdaa nohthan? Duuyeh gwik'it gwanlii!
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Jii łyaa nakhwaa gwaldak t'ihnyąą, Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii nąįį, ts'ą' dinjii vigwizhi' gwanlii nąįį, ts'ą' dinjii geech'ǫąąhtan nąįį datthak nakhwats'ą' nihihłyaa, goolat nąįį chan goovęhdaa tr'agahoh'aa, ts'ą' goolat nąįį chan nihk'ataa'ee (cross) kat gagoovahohtsak, ts'ą' goolat nąįį chan Jews' tr'igiinkhii zheh datthak gwizhit viitrii haa goovahohtrii ts'ą' kwaiik'it kwaii gwiteegwaanchy'aa datthak gwitee gwa'an gootąįį k'eekhwadal ts'ą' dinjii nąįį neeshraahchy'aa hohtsyaa.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Jyąhts'ą' gwik'iighai' juu dinjii vatr'agwaanduu gwakwaa giiłkhwąįį nąįį, ąįį datthak nakhwak'aa deegwahaadhal. Abel gwiizųų t'iizhit kwaa gaa tr'eełkhwąįį, aiizhit dąį' gwats'an ts'ą' Berechiah vidinji' Zechariah tr'eełkhwąįį, ąįįt'ee Kharigidiinjii zheh ts'ą' zhit ataiinjii tr'ahtsii deek'it haa gwideetak giiyeełkhwąįį geenjit khaiinjich'anakhwarahahkhit t'oonchy'aa.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Jii łyaa gwik'it t'igwehee'yaa ąįį nakhwaagwaldak t'ihnyąą.” Jesus nyąą. “Jii juu yeenii tr'iinghan nąįį, juk gweendaa dinjii gwandaii nąįį geenjit googwarahaahshii t'oonchy'aa.”
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 “Jerusalem, Jerusalem! Nakhwatee juu Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii nąįį ohghan ts'ą' juu Vit'eegwijyąhchy'aa nakhwats'ą' hił'e' nąįį chan kii haa dohkhok. Gwinlęįį neegwiidhat gwizhit zhat gwich'in nąįį datthak ts'ą' khaihłan nineegavoihłyaa goovoihnyąą, zhit gwa'an dats'an digii tsal nąįį datthak dit'ee t'eh iłdlii gwik'it gaa khyų' t'akhwa'in.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Ąįįts'ą' Nakhwakharigidiinjii Zheh nakhwats'į' hee gwarooheendal.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Nakhwaagwaldak, nijin drin jyaa dahohjyaa gwats'ą' shahooh'yaa kwaa, ‘K'ii'ee juu Vit'eegwijyąhchy'aa voozhri' zhit ahaa Vit'eegwijyąhchy'aa yaa shoo oolį'.’”
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.