Lucas 23

Godumu Kuku (GVN) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Wawu yinyamun jana wubulku dakarin, Jesus Pilateanda wundin. Nyulu townmun Romemun. Pilate nyulu maja jirray Jew-warrandamunku bubuku.
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 Jana Jesus nyuyan Pilateanda. Jana yalaman, “Nganjin yanyu dingkar nyajin bama buyunku juru-kulbanya, buyun-buyun wukurrinka. Nyulu bamanda balkan tax money kari Governmentanda payim-bunganka. Nyulu yalarrku yalaman nyulu bama Godundumun, Godumu Christ, bamanga king.”
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Pilateangka Jesusanda babajin, “Kuda yundu Jew-warramu king?” Jesusangka yalaman, “Ngayukuda.”
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 Yinyamun Pilateangka maja-majanda Godundumunku bayanka, and bamanda wubulbuku yalaman, “Yanyu dingkar kari malaji buyun-buyunku.”
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 Yamba jana yaykarrku yirrkan, “Nyulu bama wadu-waduku binal-bungal. Yinyamundu nyulu bama kiru-kari-bungal, jana kuniwanka yiringkurrku bubungu Judea. Nyulu jakalbaku bama yalaku binal-bungan bubungu Galilee, yinyamun nyulu yalaymba kadan.”
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 Pilateangka yinya kuku nyajin, nyulu babajin, “Yanyu dingkar bubumun Galileemun?”
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 Jana nyungundu yalaman, “Nyulu bubumun Galileemunkuda.” Pilate binal nyulu Herod maja jirray bubuku Galileemunku. Yinyaynka nyulu Jesus Herodanda yungan. Yala-yalaku Herod townbu Jerusalem bundandan.
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 Herodangka Jesus nyajin, nyulu wawurr-wawurrmanijin, nyulu kuku nyajinya nyungunku. Nyulu wawu nyajinka Jesusangka junjuy-junjuy miracle yalbay balkanya Godundumundu junkurrdu.
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 Yinyaynka Herodangka Jesusanda kuku wubul babajin, yamba Jesusangka nyungun kuku kari manin.
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 Jana maja-maja Godundumunku bayanka, teacher-teacher lawmunku, jana Jesus junkurr-murubuku nyuyan buyun-buyunku.
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Herodangka, nyunguwundu soldier-soldierangka Jesus yajarrin, nyungun buyun-daman. Yinyamun jana kambi flash-bala nyungundu didan, Pilateanda yungan baja.
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 Jakalbaku Pilate bula Herod bula-karrajiku kuli-kuliman. Wawu yinyamun bula jawun-jawunmanda.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Pilateangka jananin maja-maja Godundumunku bayanka, yindu maja-maja, bama wubul muruku kunjan.
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 Nyulu jananda yalaman, “Yurra yanyu dingkar ngaykundu wundin, balkan nyulu bama wadu-waduku binal-bungal-bungan. Ngayu nyungun wawu-yimban yurranda jakalba, yamba nyulu malaji kari.
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 Nyulu Herod yalarrku binal nyulu malaji kari, nyulu nyungun yaluy yunganya baja. Yanyu dingkar kari bajaku malaji. Ngana nyungun kari yarkinkaku kuninka.
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 Yinyaynka ngayu ngaykuwunbu soldier-soldieranda balkan nyungun wuybubu kulbanka, yinyamun nyungun yunganka.”
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 Mayi Passover time Pilateangka nyubun bama jailmun yunganya, jana yalaku.
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 Bamangka wubulduku yirrkan, “Nyungun Jesus yarkinkaku kuni, yarkinkaku kuni. Barabbas yunga jailmun.”
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 Nyulu Barabbasangka bama juru-kulban, governmentanji kuniwanka. Nyulu bama yarkinkaku kunin. Yinyaynka Governmentangka nyungun jailba mumban.
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Pilateangka Jesus jailmun yunganka. Yinyaynka bamanda yalaman baja, “Ngayu nyungun yungalkuda.”
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 Yamba jana bama yaykarrku yirrkan baja, “Nyungun jukungu nailda dama, jukungu walngkan-dama!”
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 Pilateangka jananda babajin baja, “Nyulu wanyu buyun balkan? Ngayu nyungun kari nyajin malaji. Ngayu jananda balkal nyungun wuybubu kulbanka, yunganka.”
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 Yamba jana yirrkan baja, yirrkan baja nyungun jukungu walngkan-damanka. Jana Pilate mambarrinda nyungun yarkinkaku kuninka.
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 Yinyaynka nyulu jananga kuku manin, nyungun yarkinkaku kuninka.
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 Nyulu Barabbas jailmun yungan yala janaku wawubu. Nyulu Barabbas buyun bajaku, bama wubul juru-kulban, bama yarkinkaku kuninka. Yamba Pilateangka Jesus jananda mambarrin, nyungun yarkinkaku kuninka.
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Jana soldier-soldierangka Jesus juru-kulban. Jana dungan-dungarin, jana nyubun dingkar maku-nyajin, burri Simon. Nyulu townbu kadan nyunguwunmun bubumun Cyrenemun. Jana soldier-soldierangka Simon karrban, juku Jesusamu cross nyunguwunbu bindanga yijarrin, nyungun mambarrin jarra-kulbanka.
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 Bamangka wubulduku jananin Jesus wukurrin. Kanbal jalbu-jalbu banbadirin nyungunku.
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 Jesus jananda jurrkijin, yalaman, “Yurra jalbu-jalbu townmun Jerusalemmun, kari badirika ngaykunku. Yurra badirika yurrankaku, yurrawunku kangkal-kangkalankaku.
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 Juma bamangka yalaku balkal jalbu-jalbundu, ‘Yurra kangkal-kangkal kari, yurra wawurr-wawurrmal, because yurra kangkal kari, bamangka yarkinkaku kuninka. Yurra kaykay-kaykayanji, yurra milka-bujarmal, bamangka jananin yarkinkaku kuninya.’
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 Yala-yala bama wubulku kuli-kulimun warrari manjalba. Jana janaku balkalda, ‘Ngulkurr kulji-kulji jirray ngananda daray, ngananin nyarril, yarkinkaku kunil. Yinya jarra ngulkurr kulika ngananin warrngkay-maninka.’
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 Bamangka nganya jukungu walngkan-damal, yarkinkaku kunil. Godungku nganya kari nyuyal buyun-buyunku. Yamba Godungku jananin junkurr-murubuku nyuyal buyun-buyunku, jana nganya yarkinkaku kuninya. Kaki jana nganya yalaku buyun-damal, jana yurranin jarra jirray bajaku buyun-damal.”
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 Jana wurrmay-baka jambul Jesusanji juru-kulban, bulanin yalarrku yarkinkaku kuninka.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Jana bubungu kadarinda, bubu burri Dukul Bajibay. Yinyaymba jana Jesus jukungu walngkan-daman. Bulanin wurrmay-baka jana yinduymbu jukungu walngkan-daman. Jesus, nyulu dindarra. Bula jambul karangkalba nyungundu.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 Jesusangka Godundu yalaman, “Nganjan, yundu yinyayanka buyun-buyunku milka-wulay. Jana binal kari, kari understandmaniji.”
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 Jana maja-majangka Jew-warrangka Jesus yajarrin, yalaman, “Nyulu kanbal juran-bungan, yamba nyuluku kari juranmal. Godungku Christ bambal. Kaki nyulu yinya Christ, nyulu yinyamun jukumun walada.” Bamangka wubulduku jananin nyajin yajarrinya.
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 Jana soldier-soldierangka nyungun yalarrku yajarrin. Jana nyungu wine dajinka,
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 nyungundu yalaman, “Kaki yundu Jew-warramu king, yundu jukumun wala.”
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 Jana yanyu kuku signmunbu balkan wangkar-wangkar Jesusanda, “Yanyu Jew-warramu king.”
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Nyubun wurrmay-baka yinyaymba walngkan-walngkan, nyungun yukin, yalaman, “Kaki yundu Christ, bama Godundumun, yundu yunduku walngajika, yalarrku ngalinyan walnga.”
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 Yinduynju wurrmay-bakangka yalaman, “Yundu yala kari balka. Yundu yinyilmaka Godunku. Jana ngananin kulur jukungu walngkan-daman.
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 Ngali wurrmay-baka, malaji buyun-buyunku. Yinyaynka jana ngaliyan walngkan-daman. Jana nyungun Jesus yalarrku jukungu walngkan-daman, yamba nyulu malaji kari buyun-buyunku.”
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 Nyulu wurrmay-bakangka yalaman Jesusanda, “Yundu nganya milkanga kuji, yala-yala yundu kaday baja kingmanka.”
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 Jesusangka nyungundu yalaman, “Ngayu yunundu manubajabuku balkal, ngali nyiku Godundumunbu bubungu ngulkurrbu muruku bunday.”
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 Wungar jarra-jarra, nguwul-nguwul kadan bubungu yiringkurrku 3-hoursmunku. Wungarabu kari bubu balban baja yilay-yilaymankarrku.
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 Yala-yalaku curtain yalbay yika-warrin dindarra Godundumunbu bayanba yalbaymba.
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 Jesus yaykarrku yirrkan, “Nganjan, ngayu ngayku wawu yunundu dajilda.” Yinyamun nyulu wulanyarrkukuda.
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 Nyulu majangka soldier-soldierandamundu nyungun nyajin wulanya. Yinyamun nyulu majangka God buyay-manin, yalaman, “Yanyu dingkar junkaykuda, nyulu buyun kari bajaku.”
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 Bama wubul bajaku murumarin, jananin nyajinka wulanya. Wawu Jesus wulanyamun, jana wubulku milka-bujarku bayanbaku dungarin baja.
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 Jesusamu jawun-karra kanbal kala-kalbay janjanarin, nyungun nyajinka. Jana jalbu-jalbungku bubumun Galileemun Jesus wukurrin, jana yinyarrin yalarrku yinyaymba janjanarin, nyungun nyajinka.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 — ausente —
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 — ausente —
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 Nyulu Pilateanda kadan, Jesusanka yarkinka babajin. Pilateangka kuku dajin, Josephanda yarkin dajinka.
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 Josephangka yarkin jukumun manin, sheetmundu kajan, mulun-bungan. Nyulu yarkin yijarrin juljalba kuljinga bulkajimunbu. Juljal jirakalku bakan. Jana yinya juljal kariku useim-bungan.
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 Fridaynga nyulu yarkin juljalba yijarrin. Saturdaynga jana Jew-warra kari workmanijin, lawmunku.
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 Jana jalbu-jalbungku bubumun Galileemun Jesus wukurrinya, jana Josephanji dungarin juljalba. Jana nyungun nyajin yarkin juljalba yijarrinya.
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 Yinyamun jana bayanbaku dungarin baja, jila mini-mini yanday-bungan, yarkin julngkanka. Saturdaynga jana wawu-balangajin, janawunku lawmunku.
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.