Atos 10

God Nuye Kunwok (GUP) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Kumekbe kore kunred bolkngeyyoy Caesarea, nakudji bininj ni nawu ngeyyoy Cornelius. Kaluk nungka benmarnewohrnani djamun nawu birrikang Rome kore kubolkkimuk Italy.
1 Havia em Cesaréia um homem chamado Cornélio, centurião do regimento conhecido como Italiano.
2 Cornelius dja nawu nuyeni namud bedda birrimakni dja birriwokmarrkmangi God. Nungka benkukwoni nawern kunwardde nawu birrimarladj bininj, dja mak dingihdi yiwarrudj bu kunbarnangarra rowk.
2 Ele e toda a sua família eram piedosos e tementes a Deus; dava muitas esmolas ao povo e orava continuamente a Deus.
3 Kaluk bu balwolehwolehminj bu kundung danjbik yimerranj, wanjh Cornelius waralnang. Bu yiman yerreh bihwaralnani nawu angel kumhdjaldi. Wanjh nawu angel bingeybom, yimeng, “Cornelius!”
3 Certo dia, por volta das três horas da tarde, ele teve uma visão. Viu claramente um anjo de Deus que se aproximava dele e dizia: "Cornélio! "
4 Wanjh Cornelius keleminj duninjh bu bidjalwernhkuknang nawu angel, wanjh bidjawam, yimeng, “Nawu yiwohrnan, njale yidjare?” Wanjh nawu angel bimarneyimeng, “God ngunwokbekkang bu yidjawamkenh bu yihdi yiwarrudj, dja mak ngunnang bu yihbenkukwoni kunwardde nawu birrimarladj bininj, wanjh kumekbekenh kunu God ngunhburrbun ngudda.
4 Atemorizado, Cornélio olhou para ele e perguntou: "Que é, Senhor? " O anjo respondeu: "Suas orações e esmolas subiram como oferta memorial diante de Deus.
5 Mah wanjh, yibenmunkewemen bininj nawu ke kabirrire kunred Joppa ba bu kabirrimang dja kabirrimyirrurnden Simon nawu birringeybuni kunngeybuyika Peter.
5 Agora, mande alguns homens a Jope para trazerem um certo Simão, também conhecido como Pedro,
6 Nungka kabenehdi nabuyika bininj nawu kangeyyo Simon nawu kahreddi darnkih kore kurrula. Nungka wanjh kunkulah nawu mayhbeh kamarnmarnbun.”
6 que está hospedado na casa de Simão, o curtidor de couro, que fica perto do mar".
7 Bu angel bibawong Cornelius wanjh nungka benbenekayhmeng bininj bokenh nawu benemarnedurrkmirri nuye, dja mak nabuyika bininj nuye nawu djamun, dja nahni bininj biwokmarrkmangi God.
7 Depois que o anjo que lhe falou se foi, Cornélio chamou dois dos seus servos e um soldado piedoso dentre os seus auxiliares,
8 Wanjh Cornelius benwernhbengyolyolmeng rowk wanjh yerre benmunkeweng birriwam kore kunred Joppa.
8 e, contando-lhes tudo o que tinha acontecido, enviou-os a Jope.
9 Bu kunbarnangarrabuyikani birrimekbe bininj birribebmi darnkih kore Joppa, wanjh bu kundjalmekbeni bolkyimi Peter nungan bidbom kukodjrurrk bu dingihdi yiwarrudj kore kururrk. Kaluk kumekbe bolkyimi kunbarnangarraburrk.
9 No dia seguinte, por volta do meio dia, enquanto eles viajavam e se aproximavam da cidade, Pedro subiu ao terraço para orar.
10 Wanjh bu nungka dingihdi yiwarrudj bekkarreni marrwedoweng, dja djareni manme. Kaluk nawu birridjarrkyoy bu bedda birriboyenmarnemarnbuni manme, bu nungka kumekbe ningihni, wanjh waralwaralnani kumim nuye. Minj keyuwirrinj dja yiman bukirriyoy.
10 Tendo fome, queria comer; enquanto a refeição estava sendo preparada, caiu em êxtase.
11 Kaluk nungka nang kaddum heaven kumdangmarrhmiwam, dja kumkolungi yiman kayime manburrba nakimukkenh kore kumirrk nuye.
11 Viu o céu aberto e algo semelhante a um grande lençol que descia à terra, preso pelas quatro pontas,
12 Namekbe manburrba dahkendi mayh nawern nakukbubuyika, dja mak nawu kahwakerren, dja yika nawu welyi.
12 contendo toda espécie de quadrúpedes, bem como de répteis da terra e aves do céu.
13 Wanjh Peter wokbekkang bimarnewokdanj nuye, bu bimarneyimeng, “Yirrolkka Peter, dja yibu nawu mayh ba yingun.”
13 Então uma voz lhe disse: "Levante-se, Pedro; mate e coma".
14 Wanjh Peter biwokmey, yimeng, “Burrkyak, ngudda nawu Yiwohrnan. Ngaye kunu minj nganguyi korroko nanihnjanu mayh nawu kukbubuyika rowk, dja kore mankarre kahyo ngadberre minj ngarringun nahni nawu mayhbubuyika.”
14 Mas Pedro respondeu: "De modo nenhum, Senhor! Jamais comi algo impuro ou imundo! "
15 Wanjh biyawoyhmarnewokdanj, bimarneyimeng, “God nungka marnbom nahni mayh kukmakmak, dja yuwn bu ngudda yihwarrewe.”
15 A voz lhe falou segunda vez: "Não chame impuro ao que Deus purificou".
16 Bu kuninjkunu danjbikkah bimarnekurduyimerranj nawu Peter, dja nawu manburrba mayh dorrengh dahkedahkendi wanjh delengdurndi kore heaven.
16 Isso aconteceu três vezes, e em seguida o lençol foi recolhido ao céu.
17 Bu kuninjkunu Peter djahdjalburrbuni kore baleh kab kakarremenmenyime kore waralnang, wanjh birrimekbe bininj birridanjbik nawu Cornelius benmunkeweng birrimwam birrirurrkngalkeng manbu Simon nuye kunrurrk dja birridanginj kore kururrkdangmaye.
17 Enquanto Pedro estava refletindo no significado da visão, os homens enviados por Cornélio descobriram onde era a casa de Simão e chegaram à porta.
18 Wanjh birrikayhmeng bindidjawam bininj kumekbe, “Yiddok bininj nawu kunngey bokenh Simon Peter kondanjkunu kahni?”
18 Chamando, perguntaram se ali estava hospedado Simão, conhecido como Pedro.
19 Bu Peter kaddum djahdjalbarndi kukodjrurrk, balhburrbuburrbuni kore waralnang kerrngehkenh, wanjh nawu Namalngmakkaykenh bimarneyimeng, “Yina. Birridanjbik bininj ngundihyawan ngudda.
19 Enquanto Pedro ainda estava pensando na visão, o Espírito lhe disse: "Simão, três homens estão procurando por você.
20 Mah, yikolu kanjdji kurorre, ba bu ngurridjarrkre bedda dorrengh nawu ngundihmadbun. Kaluk yuwn bu yikangemarrkwarre, dja ngaye wanjh kunmekbekenh ngabenmunkeweng kore ngudda.”
20 Portanto, levante-se e desça. Não hesite em ir com eles, pois eu os enviei".
21 Wanjh Peter kumkoluy kore kaddum kumhbarndi, dja benmarneyimeng, “Ngaye wanjh namekbe bininj nawu kandihyawan. Dja njalekenh ngudda ngurrimwam?”
21 Pedro desceu e disse aos homens: "Eu sou quem vocês estão procurando. Por que motivo vieram? "
22 Birrimekbe bininj birriwokmey, birrimarneyimeng, “Cornelius nawu kabenmarnewohrnan djamun birriwern, wanjh nungka nganmunkeweng ngadberre. Bu nungka wanjh namak bininj dja mak kabiwokmarrkmang God. Birriwern bininj nawu Jews, wanjh bedda rowk kabirridjalmakwan. Kaluk nawu God nuye angel namakni, wanjh bimarnewokdanj nawu Cornelius dja bimarneyimeng, ‘Yimka nawu Peter kore ngudda ke kunrurrk, ba bu yiwokbekkan ngunmarneyime.’ Wanjh kunmekbekenh Cornelius nganmunkeweng ngadberre.”
22 Os homens responderam: "Viemos da parte do centurião Cornélio. Ele é um homem justo e temente a Deus, respeitado por todo o povo judeu. Um santo anjo lhe disse que o chamasse à sua casa, para que ele ouça o que você tem para dizer".
23 Bu kuninjkunu Peter benwokbekkang birrimarneyimeng wanjh nungka benkimey dja birridjarrkyonginj. Wanjh bu kumkabel yimerranj Peter birridjarrkwam birrimekbe bininj, dja mak yikahwi nawu birriwoybukwoni Jesus nawu birrikang Joppa birridjarrkwam bedda dorrengh.
23 Pedro os convidou a entrar e os hospedou. No dia seguinte Pedro partiu com eles, e alguns dos irmãos de Jope o acompanharam.
24 Wanjh kunkodjkebuyikani bedda birribebmeng kore Caesarea, dja wanjh nawu Cornelius benyingkihkebrokmadbuni bedberre. Nungka wanjh benyingkihmornnameng kunrurrk nuye nawu nuye namud dja mak nawu djawirna duninjh nuye.
24 No outro dia chegaram a Cesaréia. Cornélio os esperava com seus parentes e amigos mais íntimos que tinha convidado.
25 Bu Peter kumngimeng kore kunrurrk birrihni, wanjh Cornelius bimarnemankang kore kurrenge nuye.
25 Quando Pedro ia entrando na casa, Cornélio dirigiu-se a ele e prostrou-se aos seus pés, adorando-o.
26 Wanjh Peter birrolkkayhweng kore bimarnemankang, dja bimarneyimeng, “Yirrolkka. Dja ngaye kunu djal bininj yiman kayime ngudda.”
26 Mas Pedro o fez levantar-se, dizendo: "Levante-se, eu sou homem como você".
27 Wanjh Peter dja Cornelius benebalhwokkihyingimeng kore kururrk, kaluk kumekbe kururrk Peter benmirndenang birriwern bininj bu birriyingkihmirndemornnamerrinj nuye.
27 Conversando com ele, Pedro entrou e encontrou ali reunidas muitas pessoas
28 Wanjh nungka yimeng bedberre, “Ngudda bininj nawu minj Jews, ngurriburrbun manu mankarre kahyo ngadberre nawu Jews bininj, manbu kahyime minj karriraworren ngudda nawu minj Jews, dja mak kahyime minj mak ngad ngundiyikan ngudberre. Dja bonj. Ngaye wanjh ngamdjalwam bolkkime bu karriraworren. Kaluk God nganwernhbukkang bu minj nangale bininj ngawarrewe bu ngayimerren wardi God kabiwarrewe dja nawarre.
28 e lhes disse: "Vocês sabem muito bem que é contra a nossa lei um judeu associar-se a um gentio ou mesmo visitá-lo. Mas Deus me mostrou que eu não deveria chamar impuro ou imundo a homem nenhum.
29 Wanjh kumekbekenh kunu bininj ngandikimey, bu minj ngabendangwemeninj. Mah wanjh, kandimarneyimen mandjad ba ngaburrbun njalekenh ngudda kandikayhmeng ngamwam?”
29 Por isso, quando fui procurado, vim sem qualquer objeção. Posso perguntar por que vocês me mandaram buscar? "
30 Wanjh Cornelius bimarneyimeng nawu Peter, “Bu kunkarrngbakmengni kunkodjke ngaye wanjh ngahdi yiwarrudj kondanjkunu kore kururrk ngardduk. Kaluk kuninjkunu dungyimi wolehwolehni bu danjbikni kundung. Wanjh kundjalmekbeni bininj kumhdi kore kumirrk ngardduk nawu madjkukbelebami djongbuyindi.
30 Cornélio respondeu: "Há quatro dias eu estava em minha casa orando a esta hora, às três horas da tarde. De repente, colocou-se diante de mim um homem com roupas resplandecentes
31 Wanjh nganmarneyimeng, ‘Cornelius. God ngunwokbekkang bu yihdi yiwarrudj, dja mak ngunnang bu yihbenkukwoni kunwardde nawu birrimarladj bininj, wanjh kumekbekenh kunu God ngunhburrbun ngudda.
31 e disse: ‘Cornélio, Deus ouviu sua oração e lembrou-se de suas esmolas.
32 Mah wanjh, yibenmunkewemen bininj nawu ke kabirrire kunred Joppa ba bu kabirrimang dja kabirrimyirrurnden Simon nawu kabirringeybun kunngeybuyika Peter. Kaluk nungka kabenehdi Simon nawu kunkulah kamarnbumarnbun, nawu darnkih kurrula kahreddi.’
32 Mande buscar em Jope a Simão, chamado Pedro. Ele está hospedado na casa de Simão, o curtidor de couro, que mora perto do mar’.
33 Kuninjkunu angel nganmarneyimeng, wanjh kunu djalwerrkni ngabendjalmunkeweng kore ngudda, wanjh kunu kundjalmak bu ngudda yimwam. Wanjh bu bolkkime ngarridjarrkmirnderri kore kumirrk nuye God, ba bu ngarribekkan kunwok manbu nawu Kawohrnan ngunmarneyimeng bu kanmarneyimekenh ngadberre.”
33 Assim, mandei buscar-te imediatamente, e foi bom que tenhas vindo. Agora estamos todos aqui na presença de Deus, para ouvir tudo que o Senhor te mandou dizer-nos".
34 Wanjh Peter dedjingmey wokdiwokdi, bu benhmarneyimi, “Wanjh bolkkime ngaye ngawohburrbun bu woybukkih duninjh God minj nangale kabenwidnan bininj nawu djenbubuyika kore kubolkbubuyikabeh.
34 Então Pedro começou a falar: "Agora percebo verdadeiramente que Deus não trata as pessoas com parcialidade,
35 Nungka kabenmakwan bininj rowk nawu kabirrimarnekele dja mak kabirrikurduyime kore kunmak nuye.”
35 mas de todas as nações aceita todo aquele que o teme e faz o que é justo.
36 “Ngurriburrbun bu God benmarnewokmunkeweng bininj nawu Israel benkebmawahmeng. Kaluk maninjmanu kunwok kunmak kayime bu Jesus Christ wanjh Kawohrnan Rowk kore birrimirndewarlahkenh bininj dja nungka kanwon kunmodmikenh kadberre.”
36 Vocês conhecem a mensagem enviada por Deus ao povo de Israel, que fala das boas novas de paz por meio de Jesus Cristo, Senhor de todos.
37 “Dja mak ngurriburrbun bu baleh yimerranginj kore kubolkwarlahkenh Judea. Bu dedjingmey kore Galilee bu John benmarneyolyolmi bininj kunmekbe birrihni ba bu kabirrikodjdjuhmikenh.
37 Sabem o que aconteceu em toda a Judéia, começando na Galiléia, depois do batismo que João pregou,
38 Dja mak ngurriburrbun nawu Jesus kumdolkkang Nazarethbeh, dja God bikodjdelhkeng Namalngmakkaykenh dja kundulkarre dorrengh. Wanjh nungka rengehrey kore kubolkbubuyika bu kurduhkurduyimi kundjalmak, dja benmarnbuni bininj nawu Namarnde Duninjh benhbongkarrmi. Dja God bibidyikarrmeng.”
38 como Deus ungiu a Jesus de Nazaré com o Espírito Santo e poder, e como ele andou por toda parte fazendo o bem e curando todos os oprimidos pelo diabo, porque Deus estava com ele.
39 “Ngad nawu Jews bininj wanjh ngarrihnang kundjalwern bu Jesus kurduhkurduyimi kore ngadberre kunbolk dja mak kore kukadjeh Jerusalem. Dja kunmekbe wanjh bininj birribom Jesus bu birrikukbarnnameng kore kundulk.
39 "Nós somos testemunhas de tudo o que ele fez na terra dos judeus e em Jerusalém, onde o mataram, suspendendo-o num madeiro.
40 Kunu bonj, dja bu kunbarnangarra danjbik, wanjh God biyawoyhdolkkayhweng Jesus kore dowengbeh dja mak benyawoyhkukbukkang birriwarlahkenh bininj ba bu birridarrkidnang.”
40 Deus, porém, o ressuscitou no terceiro dia e fez que ele fosse visto,
41 “Minj birriwernniwirrinj bininj rowk birrinayinj Jesus bu yawoyhmimbiminj, dja wanjh God ngandjaldjarrngbom ngad bu ngarridarrkidnang bu yawoyhdarrkidminjbeh. Ngad wanjh ngarridjarrkbonguni dja ngarridjarrknguni manme Jesus dorrengh bu yawoyhdolkkang kore kundowikenh.
41 não por todo o povo, mas por testemunhas que designara de antemão, por nós que comemos e bebemos com ele depois que ressuscitou dos mortos.
42 God wanjh nganwokrayekwong ngadberre bu ngarrire ngarrbenmarnemulewan birriwern bininj bu woybukkih Jesus nakka nadjalkudji nawu God bidjaldjarrngbom ba bu kabendjadmekenh bininj rowk, nawu kabirridarrkiddi dja mak nawu birridowerrinj.”
42 Ele nos mandou pregar ao povo e testemunhar que este é aquele a quem Deus constituiu juiz de vivos e de mortos.
43 “Birriwern bininj nawu prophets birriyingkihmulewani kunwoybuk dorrengh nuye nawu Jesus. Kaluk birrimulewani bu birriyimi, ‘Bu nangale bininj nawu kabiwoybukwon, wanjh nakka God kabimarnebengmidjdan kunwarre nuye kore kunngey Jesus.’”
43 Todos os profetas dão testemunho dele, de que todo aquele que nele crê recebe o perdão dos pecados mediante o seu nome".
44 — ausente —
44 Enquanto Pedro ainda estava falando estas palavras, o Espírito Santo desceu sobre todos os que ouviam a mensagem.
45 — ausente —
45 Os judeus convertidos que vieram com Pedro ficaram admirados de que o dom do Espírito Santo fosse derramado até sobre os gentios,
46 — ausente —
46 pois os ouviam falando em línguas e exaltando a Deus. A seguir Pedro disse:
47 Wanjh Peter benmarneyimeng nuye bininj nawu birridjarrkwam, “Minj nangale mak kabenngurdke birrimekbe bininj bu kabirrikodjdjuhme kukku. Wanjh bedda birridjalmey Namalngmakkaykenh yiman kayime ngad nawu Jews bininj.”
47 "Pode alguém negar a água, impedindo que estes sejam batizados? Eles receberam o Espírito Santo como nós! "
48 Wanjh Peter benmarneyimeng bininj nuye bu kabindikodjdjuhke birrimekbe bininj nawu Cornelius birridjarrkni kore kunngey nuye Jesus Christ. Kaluk yerrekah wanjh bedda birriyidjawam Peter bu kabirribalwohni bu waken.
48 Então ordenou que fossem batizados em nome de Jesus Cristo. Depois pediram a Pedro que ficasse com eles alguns dias.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.