Mateus 23

Pajelwʉajan Dios pejjamechan (GUONT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Do jawʉx, Jesús jʉm-aech jiwliajwa, xanal pejnachalwanliajwabej:
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Judíos chanaekabʉanapi, fariseosbej, japi jiw chanaekabʉana Moisés chajia lelpox. Japox japi pejbichax.
2 Ele disse:
3 Samata, ¡xamal naexasisfʉlde japi naewʉajanpox, naewʉajan wʉti Dios pejjamechan, Moisés chajia lelpoxliajwabej! ¡Isfʉlde puexa japi tato'alpoxan! ¡Pe nabej is japi pajut ispoxan! Japi pajut is-el xamal naewʉajanpoxan. Japi asaxan isfʉllax.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Japi xabich jiw tato'al jiw naexasisliajwa Dios tato'alpoxan. Japoxan xabich tampoel jiwliajwa. Japi paklochow pajut japoxan naexasis-el.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Puexa japi ispoxan is asew jiw asbʉan jʉmch taeliajwas. Japi nejxasink pejmaktat duiliajwa cha-aelcajax, pakbʉ'cajax. Nejxasinkbejpi pejmʉaxanxot kuiliajwa japoxan. Japacajaxtutat jiapi kaesʉapich Moisés chajia lelpox. Nejxasinkbejpi naxoeliajwa pakchowaxan. Pejtʉakji'anxot wewe'pas pejnaxoe. Pejnaxoe makmatduilxot baels, mʉarixan, jasi, puexa jiw chiekal taeliajwas.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Nejxasinkbejpi chalakaliajwa kaes pejme pachaempoxantat, fiestanxot wʉt. Judíos naewʉajnabachantat wʉtbejpi, japi majt chalak tʉa-ekaxantat, kaes paklochowpi chalakaxaelpoxantat. Japoxantat chalaki puexa jiw sitaeliajwas.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Nejxasinkbejpi, jiw saludaliajwas xabich sitaeyaxtat, paklowaxthialaxanxot xabʉ'kʉlas wʉti. Nejxasinkbejpi, jiw saludas wʉt jʉmchiliajwas: ‘¡Moi, jiw chanaekabʉanan!’ —chiliajwaspi” —aech Jesús jiwliajwa, xanal pejnachalwanliajwabej.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 Jesús kaes jʉm-aech jiwliajwa, xanal pejnachalwanliajwabej: “Pe xamal, xan nanaexasitam xot, me-ama nakoewkolnan wʉt, ja-an xamalliajwa. Xanlap nejchanaekabʉananan kaekolnan. Samata, asew jiw xamalliajwa jʉmchiyaxil: ‘¡Moi, jiw chanaekabʉanan!’ —chiyaxil.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Xamal kaekolan nej-ax, athʉxotsepon. Japon nej-ax Dios. Samata, ampathatat Dios pejjamechan xamal naewʉajan wʉt, xamal jʉmchiyaximil nej-axkolna-elponliajwa: ‘Ax’ —chiyaximil.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Xan kaenan Cristowan, nejpaklokolnan. Samata, asew jiw xamalliajwa jʉmchiyaxil: ‘Tajpaklokolan’ —chiyaxil xamalliajwa.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Nejxasinkam wʉt asew jiw xamal sitaeliajwa, ¡japi majt kajachawae'e! Ja-aech wʉt, xamal sitaeyaxael jiw.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Nejmachjiw nejchaxoel wʉt pajutliajwa: ‘Xanal kaes pejme pachaeman. Me-ama asew jiw, jachi-enil’ —aech wʉti pajutliajwa, asamatkoi Dios jʉmchiyaxaesi: ‘Xamal kaes pejme pachaema-emil’ —chiyaxaesi. Pe asew jiwlax nejchaxoel wʉt pajutliajwa: ‘Xanal kaes pejme pachaema-enil. Me-ama asew jiw, jachi-enil’ —aech wʉti pajutliajwa, asamatkoi Dios japi jiw jʉmchiyaxaes: ‘Xamal pachaemam. Me-ama asew jiw, jachi-emil’ —chiyaxaesi” —aech Jesús jiwliajwa, xanal pejnachalwanliajwabej.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 Jesús pejme jʉm-aech judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej: “Xamal judíos chanaekabʉanapijwam, xamalbej fariseos, jiw naekichachajbam. Samata, Dios xamal xabich kastikaxael. Xabich kaes pejme chaemilaxael xamalliajwa. Xamal naewʉajnampoxantat, me-ama faka'am jiw pas-elaliajwa Diosxotse. Xamalbej najut pasaximil jaxotse. Tapae-emilbej asew jiw pasasiapi pasliajwa Diosxotse.
13 — Ai de vocês,
14 [“Xamal naekichachajbam watho', pamaljiw naetʉpspi, wenosliajwam puexa japi pejewpi. Do jawʉx, judíos naewʉajnaba lowam Dios piach kawʉajnaliajwam, asew jiw xamal taen wʉt jʉmchiliajwa xamalliajwa: ‘Diachwʉajnakolax ampi xabich pachaem’ —chiliajwa jiw xamalliajwa. Samata, kaes pejme chaemilaxael xamalliajwa, Dios jiw kastika wʉt” —aech Jesús japox judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej.]
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 Jesús pejme jʉm-aech judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej: “Xamal judíos chanaekabʉanapijwam, xamalbej fariseos, jiw naekichachajbam. Xamalliajwa xabich kaes pejme chaemilaxael, Dios jiw kastika wʉt. Nanʉamtam potʉajnʉcha faekaliajwam judíos-eli japi nejnachalaliajwa. Asew faekam wʉt, naewʉajnam matabijampoxankal. Japanaewʉajnaxtat japi jiw kaes pejme chaemil. Me-ama xamal, jachi-eli. Samata, japi asamatkoi tʉp wʉt, pelsaxaeks infierno poxadik” —aech Jesús japox judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 Jesús pejme jʉm-aech judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej: “Xamal judíos chanaekabʉanapijwam, xamalbej fariseos, me-ama itliaklawam wʉt, ja-am. Dios pejjamechan naewʉajnam wʉt, xamal jʉm-am, chiekal matabijslaxtat: ‘Aton jʉmdut wʉt Dios pejtemplobapijaxtat, japajʉmdusax pa-omsa-el. Pe aton jʉmdut wʉtlax orotat, Dios pejtemplobatatpox, japajʉmdusaxlax xabich pa-om’ —am xamal chiekal matabijslaxtat.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Jasoxtat xamal jiw naewʉajnam wʉt, me-ama nejliaklawam, itliaklawambej, ja-am, matabija-emil xot diachwʉajnakolaxpox. ¿Achaxkat kaes pejme jiw sitaeyaxael? ¿Oro, Dios pejtemplobatatpox? O, ¿Dios pejtemploba? Jiw kaes sitaeyaxael Dios pejtemploba. Jiw sitaen japa-oro, Dios pejtemplobapijax xot.
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Xamal chiekal matabijslaxtat jʉm-ambej: ‘Aton jʉmdut wʉt altartat, japajʉmdusax omjil. Pelax japon jʉmdut wʉt Dios pej-ofrendatat, okpox altarmatwʉajtat, japajʉmdusaxlax xabich pa-om’ —am xamal chiekal matabijslaxtat.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 ¿Achaxkat jiw kaes pejme sitaeyaxael? ¿Dios pej-ofrenda, altarmatwʉajtat okpox? O, ¿Dios pej-altar, Dios pejtemplobatatpox? Jiw kaes sitaeyaxael Dios pej-altar. Me-ama Dios pej-ofrenda altarmatwʉajtat okpox, sitaen wʉt, jachiyaxil.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Aton jʉmdut wʉt altartat, japon jʉmdus-el altartatkal. Jʉmdutbejpon puexa japa-altarmatwʉajtat oelpitatbej.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Aton jʉmdut wʉt Dios pejtemplobatat, jʉmdus-el Dios pejtemplobatatkal. Jʉmdutbejpon Diostat, Dios duk xot japatemplobatat.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Aton jʉmdut wʉt thatbaxotat, japon jʉmdutbej Dios pejtʉa-ekaxtat, Diostatbej, Dios pajut ek xot japatʉa-ekaxtat” —aech Jesús japox judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 Jesús pejme jʉm-aech judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej: “Xamal judíos chanaekabʉanapijwam, xamalbej fariseos, jiw naekichachajbam. Samata, Dios xamal xabich kastikaxael. Diajkam Diosliajwa puexa nejew. Nejew diez wʉt, kaeyax diajnam Diosliajwa. Xamal diajkambej xabich cha-aexpi, naxaeyaxan mattholspoxan. Pelax naexasisfʉla-emil asaxan, kaes pejme pachaempoxan xamal isfʉlaliajwam. Japoxan naexasisfʉlaxaelam wʉt, isfʉlaxaelam pachaempoxan asew jiwliajwa. Asew jiw beltaeyaxaelambej. Chiekal duilafʉlaxaelambej kichachajba-emilpoxtat. Japoxan isfʉlam wʉt, kofaximil diajkampox nejew Dios pej-ofrendaliajwa.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Xamal paklochwam, me-ama itliaklawam wʉt, ja-am, nejchaxoelafʉlam xot kaes pachaema-elpoxan. Xamal nejchaxoelafʉla-emil kaes pejme pachaempoxanlax” —aech Jesús japox judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 Jesús pejme jʉm-aech judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej: “Xamal judíos chanaekabʉanapijwam, xamalbej fariseos, jiw naekichachajbam. Samata, Dios xabich xamal kastikaxael. Xamal xaeliajwam wʉt, majt xabich piach fʉletlelan tasfachan, platfachanbej, xabich kiatam. Pelax kias-emil patulelan. Xamal, me-ama japatasfachan, platfachanbej, ja-am, nejnejchaxoelaxan, me-ama xabich asda'nik xot. Xamal asbʉan jʉmch babijaxan isfʉlam. Nejchaxoelafʉlambej kenosliajwam asew jiw pejew.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Xamal fariseos, matabijslaxtat jʉm-am xot, nejnejchaxoelaxantat, me-ama itliaklawam wʉt, ja-am. ¡Majt nejchaxoelde pachaempoxan! Do ja-am wʉt, xamal isfʉlampoxan pachaemaxael Diosliajwa” —aech Jesús japox fariseosliajwa.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 Jesús pejme jʉm-aech judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej: “Xamal judíos chanaekabʉanapijwam, xamalbej fariseos, jiw naekichachajbam. Samata, Dios xamal xabich kastikaxael. Diachwʉajnakolax xamal jiwam pachaema-emil. Xamal, me-ama patʉpamʉthan wʉt, ja-am. Patupamʉthan thʉch matjoelas wʉt papoei, me-ama pachaem wʉt, kabʉan-aech. Pe fʉniachdik xabich chaemil. Japamʉthanxotdik patʉpa xoep pathikal namaeliajwa.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Xamal paklochwam, ja-ambej. Jiw xamal taen wʉt, me-ama pachaemam wʉt, pakabʉan-am. Pe xabich nejchaxoelam jiw naekichachajbaliajwam. Nejchaxoelambej asaxan, chaemilpoxan, isfʉlaliajwam jiwliajwa” —aech japox Jesús judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 Jesús pejme jʉm-aech judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej: “Xamal judíos chanaekabʉanapijwam, xamalbej fariseos, jiwlis naekichachajbam. Samata, Dios xamal xabich kastikaxael. Diachwʉajnakolax xamal jiwam pachaema-emilpim. Chajiakolaxtat Dios pejprofetas, baespi, japi pejmʉthanmatwʉajtat, xamal cha-aelbax isam, asew jiw japoxan taen wʉt nejchafaekaliajwa. Chajiakolaxtat jiw tʉpi, japi pachaempi asew jiwliajwa, japi pejmʉthanbej chamʉthachaemtam asew jiw matabijaliajwa, taen wʉti japamʉthan.
29 — Ai de vocês,
30 Do jawʉx, japoxan, koloeyaxan, isax ketoetam wʉt, xamal jʉm-am: ‘Wajwʉajnapijiw sʉapich, chajiakolaxtat xanal duilaxaelen wʉt, xanal kajachawaesaxinil, japi babejchow ba wʉti Dios pejprofetas’ —am xamal.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Japoxan xamal jʉm-am wʉt, najut chiekal jʉm-am, Dios pejprofetas bapi, japi pamojiwampox.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Nejwʉajnapijiw babijax isax tʉadutpox, ¡xamal chiekal toe'e!” —aech Jesús japox judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej.
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 Jesús pejme jʉm-aech judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej: “¡Xamal xabich chachoelam! Me-ama jom, ¡ja-am! Ja-am wʉt, ¿machiyaxaelamkat xamal weliajwam infiernoxotdik kastika-elaliajwa xamal?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Samata, xan to'axaelen Dios pejprofetas xamal poxade, matabijsbej, judíos chanaekabʉanapibej, xamal naewʉajnaliajwapi. Pe xamal asew japixot beyaxaelam. Asew japixot kematamatlaxaelambej cruztat. Asew japixot selsaxaelam nejnaewʉajnabachanxot. Asewbej japixot dʉkp wʉt, nakiowa wʉlwekafʉlaxaelam paklowaxanxot, japi chakifolam wʉt.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Jasoxtat xamal xabich nejbʉ'wʉajnaxael puexa pachaempi beyaxaespoxantat. Samata, Dios xamal kastikaxael. Chajiakolaxtat nejwʉajnapijin, Caín, boesa Abel. Do jawʉx, asew nejwʉajnapijiw, japibej befʉl asew jiw, pachaempi. Do baxael, asew nejwʉajnapijiw, japibej boesa Zacarías, japon Berequías paxʉlan. Japon Zacarías boesas temploba tathoetat, altar moxxot.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Diachwʉajnakolax xan jʉm-an. Xamal amwʉtjel laelpampim, nejwʉajnapijiw xabich jiw befʉlpoxtat Dios xabich kastikaxael xamal” —aech Jesús japox judíos chanaekabʉanapiliajwa, fariseosliajwabej.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 Jesús xabich nejxaejwas, nejchaxoel wʉt Jerusalén paklowaxpijiwliajwa. Samata, jʉm-aechon: “Xamal, Jerusalén paklowaxpijwam, Dios pejprofetas beflam. Asew xamalxot ia'tat dadapam, Dios bʉxto'aspi xamalxot. Me-ama kawaema paxi pejba'bʉxfaltat tameja, xan jachisian xamal bʉ'weliajwan. Pelax xamal xan nanejwesla.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 ¡Chiekal najʉmtaem! Nejpaklowaxxot Dios kaes jaxotaxil. Kaes kajachawaesaxilbejpon xamal.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Ma amwʉt, xamal kaes nataeyaximil. Xan pejme patx wʉt, jawʉt xamal jʉmchiyaxaelam xanliajwa: ‘¡Dios nej kajachawaesas fʉlaenpon Dios pijaxtat!’ —chiyaxaelam, pejme nataeyaxaelam wʉt” —aech Jesús, nejxaejwas wʉt Jerusalén paklowaxpijiwliajwa.
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.