João 8

Tü nüchikimaajatkat Jesucristo (GUC) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 O'unüshi Jesús saa'umüin wane wutai kanüliasü Olivos sü'ütpa'asü Jerusalén.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Je shiasa mapa watta'a maalü waneemüin ka'ikat, ale'ejaashi nia Jerusalénmüin sulu'umüin süpaatiase tü a'waajüleekat Maleiwa. Nüikkalaakalaka süpüla nikirajüinjatüin tü wayuukolüirua eekai süntüin nünainmüin.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Otta na karalouktamaajanakana je na fariseokana, nantitkalaka joo wane jierü nünainmüin Jesús. Nata'ülüin shia süka süma'üjaain nümaa wane wayuu nnojoikai su'wayuusein. Nantirüin shia su'upala wayuu süpüshua
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 sümaa namüin nümüin Jesús:
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Je saashin tü nüshajakat Moisés, ouktüinjatü süka a'ina'aluushin süka ipa wayuu eekai saa'inrüin makat aka tüü. ¿Jamüinja'a eera pünüiki soo'opünaa tüü? —namakalaka.
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Müsü nanüiki nümüin shii'iree niweetirüin wane pütchi kasalajanainjatkat nümüin natüma.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Je saa'u masütaajuin naya sünain asakiraa nia, nüsha'walaakalaka sünain nümüin wane pütchi namüin:
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Nejepülaakalaka Jesús nüchikua sünain ashajaa süka najapü sünain tü mmakat.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Sütüma tü nümakat Jesús, o'unayaa müshii naya wane'ewai nakua sünain nayain o'unüin palajanale'eya na alatüinakana ouyase. Je no'unapa napüshua, nia'ala ne'e apütüüka Jesús sümaa tü jietkat yaa sha'watüin nü'ütpa'a.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Asha'walaa müshia Jesús sünain nümüin sümüin:
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 —Ekirajüikalee, nnojotsü jaralüin —sümakalaka.
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Süchikijee tia, naashajaakalaka Jesús nüchikua sümüin tü wayuukolüirua sünain maa sümüin:
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Narütkaataalakalaka joo na fariseokana nachikua nünainmüin Jesús süpüla namajaainjanain nümüin:
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Nüsouktakalaka Jesús namüin na fariseokana:
14 Jesus respondeu:
15 Jiyoujüin taya süka ne'e tü jülüjakat saa'in wayuu. Otta tayakai, nnojoishi antüshin süpüla kasalajanain tatüma sümüin saainjala wayuu.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Otta müleka süsarale shia saainjala tatüma, lotüsü ma'i tü tamakat, süka nnojolin tamüiwain taya. Eeshi chi Tashikai tamaa, chi kajünalakai taya.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Saashin tü nüshajakat Moisés jüpüla, müleka wanaawale naküjala piamashii wayuu soo'opünaa nukuaippa wane wayuu, pansaasü tia.
17 Na
18 Akaajaa müleka taküjiraale tachiki, pansaasü shia süka wanaawain sümaa tü nüküjakat tachiki chi Tashikai, chi kajünalakai taya. Je sükajee tia, anakaja müleka kapürale jaa'in shia —nümakalaka Jesús namüin.
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Nasakirataalakalaka Jesús na fariseokana:
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Nümüsü tüü wanaa sümaa nikirajüin yaa sulu'u tü a'waajüleekat sü'ütpa'a eere shi'itaanüin tü neerü asülajünakat. Mayaainje eejanain sa'aka tü aapajüsükalüirua nünüiki wane ka'ürülakana nia, nnojoishi ata'ünnüin natüma süka nnojoyülüin keraain nükalia.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Süchikijee tia, aashajaashi Jesús nüchikua sümüin tü wayuukolüirua yaa sulu'u tü a'waajüleekat Maleiwa sünain nümüin mayaa:
21 Jesus disse outra vez:
22 Otta na laülaayuu judíokana, naashajaajiraakalaka sünain maa:
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Ayatshi Jesús sünain yootüin namaa na wayuukana sünain nümüin mayaa:
23 Jesus continuou:
24 Taküjaitpa jümüin sünain oukteenain jia sümaa jaainjala. Müleka nnojorüle kapülain jaa'in tü tamakat sünain tayain tayakai chi taküjakai achiki, shiimain sünain oukteenain jia sümaa jaainjala —nümakalaka Jesús namüin.
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 —¿Jaraikai piawai? —namakalaka nümüin.
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Isasü wainma tü kasa tamüinjatkat jümüin sünain tayoujüin jia saaliijee jiyouktüin tanüiki. Otta tü taküjakat jümüin jiakana sainküin mmakat, shia ne'e tü nüküjalakat tamüin chi kajünalakai taya, süka pansaain waneepia tü nümakat tamüin —nümakalaka namüin.
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Sükajee nnojolüin nayaawatüin saa'u sünain niain nüküjüin achiki chi Nüshikai namüin,
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 nümakalaka Jesús namüin:
28 Por isso Jesus disse:
29 Otta chi Tashikai, chi kajünalakai taya, tamaashi waneepia. Nnojoishi nuu'ulaain taya tamüiwa, süka taa'inrüin weinshi tü kasa talatakat atüma naa'in —nümakalaka Jesús namüin.
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Je wainma tü wayuu aapajüsükalüirua nünüiki Jesús, kapülasü naa'in tü nüküjakat namüin sümaa nanoujain nünain.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Nümakalaka Jesús namüin:
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Je jiyaawateerü aa'u tü shiimainkat süpüla jujuittüinjanain sütüma suulia achepchiaa —nümakalaka namüin.
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Otta na laülaayuu judíokana, nasouktakalaka nümüin Jesús sünain maa:
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Nümakalaka Jesús namüin:
34 Jesus disse a eles:
35 Soto jaa'in tüü: Wane wayuu achepchiee, nnojoishi kasain nünain chi kachepchiakai. Alu'ujasa wane nüchon, nia kasaka nünain waneepia.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Müleka nujuittirüle jia chi Nüchonkai Maleiwa, shiimüin sünain taashiinapain jia. Nnojoliinapa jia müinya aka wane achepchiee. Müinapa aka wane achonlu.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 Tatüjaa aa'una jia sümaa nuu'uliwo'uin Abraham. Otta saa'u nnojolüin kapülain jaa'in tanüiki, ju'utee aa'inchi taya.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Taküja achikit jümüin tü nii'iyatakat chi Tashikai tamüin. Otta tü jaa'inrakat, shia tü nüküjakat achiki jümüin chi jüshikai —nümakalaka Jesús namüin na laülaayuu judíokana.
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 —Chi washikai, nia Abraham, chi koo'uliwo'ukai waya —namakalaka nümüin.
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Akaajasa jia, ju'utee aa'inchi taya mayaainje taküjüin jümüin tü shiimain aküjünakat tamüin nütüma Maleiwa. Nnojotsü naa'inrüin Abraham kasa eekai müin aka tia, tü jaa'inrakat jiakana maa'ulu yaa.
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Shia jüshataka ne'e tü kasa naa'inrakat chi jüshikai jüpüleerua —nümakalaka namüin.
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Nümakalaka Jesús namüin na laülaayuu judíokana:
42 Jesus disse a eles:
43 Nnojotsü jiyaawatüin aa'u tü taküjakat achiki jümüin, süka nnojolüin kapülain jaa'in tanüiki.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Shia jaa'inreeka ma'i tü kasa mojusü nüchekakat jüpüleerua chi sülaülakai yolujaa, süka niain shiimüin jüshin. Nia o'ttatüjüikaja'a sünain uwomuyuwaa sümaiwa paala je ayatayüija'a nia maa'ulu yaa sünain. Nia kanainjeejachika'aya tü alawaakat. Niyouktüin tü shiimüinkat, shia jülüjaka naa'in tü alawaakat waneepia.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Akaajaa jiakana, nnojotsü joonooin amaa tü tamakat jümüin süka shiain tü shiimüinkat.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Nnojotsü süpüla “wayuu kaainjarai pia” jümüinjatüin tamüin. Taküjain waneepia tü shiimüinkat jümüin, ¿jamüsü nnojotka'a kapülain jaa'in shia?
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Na eekai nüpüshin Maleiwa, kapülasü naa'in nünüiki. Otta jiakana, nnojotka'a kapülain jaa'in nünüiki sükajeejatü nnojoliin nüpüshin jia —nümakalaka Jesús namüin.
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Nasouktakalaka na laülaayuu judíokana sünain mojulu'ulüin nanüiki nümüin Jesús:
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Nümakalaka Jesús namüin:
49 Jesus respondeu:
50 Nnojoishi tayain kee'ireein aa'in kojutuu sütüma wayuu. Nia chi Tashikai Maleiwa kee'ireeka aa'in kojutüinjachin taya atümaa, süka niain kaneekajalain taya süpüla.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Shiimainkalaka ma'i tü tamakat jümüin joolu'u: Chi wayuu eekai noonooin sümaa tanüiki, nnojoleechi e'rüin ouktaa —nümakalaka.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Nasouktakalaka na laülaayuu judíokana nümüin:
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Abraham, ouktüshi oo'ulaka napüshua na nünüikimaajanakana Maleiwa. ¿Piataale ma'i alana'aleein sünain miyo'uwaa noulia? ¿Jaraikai pia saa'in pümüin? —namakalaka nümüin Jesús.
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Nüsouktakalaka Jesús namüin:
54 Ele respondeu:
55 chi ju'waataakai alu'u sümaa nnojolin ji'raajüin nia. Alu'usa tayakai, te'raajüin. Müleka “nnojoishi te'raajüin” tamüle, meechi aka taya jiakana aküjakana alawaa. Shiimüin sünain te'raajüin nia je toonooin waneepia sümaa nünüiki.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Otta müshia chi jutuushikai Abraham, talatüshinka ma'i süka nütüjaain saa'u sünain tantajachin so'uweena wane ka'i. Talatüsü ma'i naa'in süka nütüjaain saa'u tü kasa anasü taa'inrajatkat tantapa sa'akamüin wayuu —nümakalaka Jesús namüin.
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Namakalaka na laülaayuu judíokana nümüin Jesús:
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Nüsouktakalaka Jesús namüin:
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Nayasa nayakana, naapaakalaka ipa süpüla na'ina'alüinjachin nia saalii tü nümakat namüin sünain niain Maleiwain naajüin. Otta Jesús, nujuittaakalaka najuuna sulu'ujee tü a'waajüleekat Maleiwa.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.