Atos 19

IYA YONAI (GDN) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Apunu Aporosi natere Korini rabineya tondawa ki makeya ka Poru yawata kweyau e kerareya kaya-wena umawa da natere Epeso bauwena. E Iyesu sumapamawa ragidai dai ika bananatapu,
1 Enquanto Apolo estava em Corinto, Paulo viajou pelas regiões do interior até chegar a Éfeso, no litoral, onde encontrou alguns discípulos.
2 manako mu manutapu, wagubu ke; “Wi Iyesu wauneya suma-mupu makeya ki ka wi Mamanuga God e Keyai Tanai Bagi Kawaya ki kasiyarai mete wadumupu bo pa mena?”
2 Ele lhes perguntou: “Vocês receberam o Espírito Santo quando creram?”. “Não”, responderam eles. “Nem sequer ouvimos que existe o Espírito Santo.”
3 Mu inako tagubu, manako Poru mu ade manutapu, wagubu ke; “Ko wi gwede siruwai siruwaigubu?”
3 “Então que batismo vocês receberam?”, perguntou ele. “O batismo de João”, responderam.
4 Mu inako tagubu ki pokere Poru mu ade tadebu, wagubu ke; “Apunu Diyoni naiya iyapana siruwatamiyawa ki ka e mu beramaga berokoi kamada-mana ade mu notamaga wirawagana ki siruwai mu siruwatamiyawa. E mu siruwatamiyawa ka e mu mete tadeyawa, wagawa ke; ‘Apunu mosi nau ewaneya baiyagisi ki e mena sumapiyoi.’ Apunu Diyoni yona ki wagubu ki ka e Iyesu nene wagubu.”
4 Paulo disse: “João batizava com o batismo de arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que viria depois, isto é, em Jesus”.
5 Iyapana Poru e yonai wagubu ki wainamupu ki ka mu ubumpu nu Kaiwawonuga Iyesu e si pokaiya siruwatagubu,
5 Assim que ouviram isso, foram batizados em nome do Senhor Jesus.
6 manako Poru ubupu e idai mu kawarimugu tapu. E idai mu kawarimugu tarawa ki makeya ka Mamanuga God e Keyai Tanai Bagi Kawaya kawapu mu kawarimugu minibu siwa kasiyara tagebu manako mu tenawarimaga wirawena da mu yona ebo ebo tagamawa ade Mamanuga God e bonanai mete wainapamawa iyapana tademawa.
6 Paulo lhes impôs as mãos e o Espírito Santo veio sobre eles, e falaram em línguas e profetizaram.
7 Iyapana ki kena mu ka iyapana uratanai mena ida esida kewowena kerapu apeya.
7 Eram ao todo uns doze homens.
8 Apunu Poru Diyu ragidai mu gurigurimaga tawaiya siragamu apeya eyaka kewowena ki rabineya maramara yabarayabara uburawa wagawa kasiwara ade iyapana Mamanuga God e gari rabineya kaiwana idiwana ki sisiyai mu mete deni deni tagamawa da mu notamaga wirawagana ki nana.
8 Em seguida, Paulo foi à sinagoga e ali pregou corajosamente durante três meses, argumentando de modo convincente sobre o reino de Deus.
9 Ko mu dai tagamawa mama mu midimaga togawena manako iyapana kuduba mu yabaramugu ubumpu nu Kaiwawonuga Iyesu nu Iyanuga Yawatai mebu ki sisiyai girimupu. Giripamawa ki pokere Poru mu kamaditapu ubupu Iyesu sumapamawa ragidai waratapu kaya-tagubu kabuwa tawai mosi si ka ‘Siranisi’ ki rabineya maramara iyapana Mamanuga God e yonai ika tadeyawa kabukabuwa tondawa.
9 Mas alguns deles se mostraram endurecidos, rejeitaram a mensagem e falaram publicamente contra o Caminho. Paulo, então, deixou a sinagoga e levou consigo os discípulos, passando a realizar discussões diárias na escola de Tirano.
10 E iyapana inako tadeyawa kabuwa tondawa kaniyawa da kwamura apeya kewowena. Tawana Aisiya rabineya ka Diyu ragidai ade tawana kwaiyanai ragidai mete kina nu Kaiwawonuga e yonai ki mu kuduba wainamupu gawarara.
10 Isso continuou durante os dois anos seguintes, e gente de toda a província da Ásia, tanto judeus como gregos, ouviu a palavra do Senhor.
11 Mamanuga God apunu Poru pokaiya matakira ropani kawaya ebo ebo kwaewagawa.
11 Deus concedeu a Paulo o poder de realizar milagres extraordinários.
12 Poru e kiyabui surusurui bo aukwarai bo inako ki iyapana te-pamawa kayatagamawa sigira ragidai mu kawarimugu nakapamawa manako sigira ragidai ki iyatagamawa ade keyai berokoi mu rabinamugu idiwa ki mete bau-tagamawa kayatagamawa.
12 Quando lenços ou aventais usados por ele eram colocados sobre enfermos, estes eram curados de suas doenças e deles saíam espíritos malignos.
13 — ausente —
13 Alguns judeus viajavam pelas cidades expulsando espíritos malignos. Tentavam usar o nome do Senhor Jesus, dizendo: “Ordeno que saia em nome de Jesus, a quem Paulo anuncia!”.
14 — ausente —
14 Os homens que faziam isso eram os sete filhos de Ceva, um dos principais sacerdotes.
15 Mu inako tagubu ko keyai berokoi ki denai mu tadebu, wagubu ke; “Nau Iyesu kataineya ade apunu Poru e nau mete kataineya ko wi ka gwedewau?”
15 Certa ocasião, o espírito maligno respondeu: “Eu conheço Jesus e conheço Paulo, mas quem são vocês?”.
16 Keyai berokoi apunu ki rabineya tondawa ki inako wagubu manako e kasiyarai apunu ki rabineya matara-wena da apunu ki ubupu iyapana ki waipara mena taunibu sipasipara. E mu aukwaramaga tegerepupu ade mu sipumamaga rikatapu manako mu nimaga matarau wakapatagubu tawa ki kamadumpu garugarumupu kayatagubu.
16 O homem possuído pelo espírito maligno saltou em cima deles e os atacou com tanta violência que fugiram da casa, despidos e feridos.
17 Diyu ragidai ade tawana kwaiyanai ragidai mete kina natere Epeso rabineya idiwa sisiya ki wainamupu ki ka mu notamaga kowena kudu mete waina-mupu manako nu Kaiwawonuga Iyesu e si tepamupu.
17 A notícia do ocorrido se espalhou rapidamente por toda a cidade de Éfeso, tanto entre judeus como entre gregos, e sobre eles veio um temor reverente, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Iyesu sumapamawa ragidai ropani kawaya bautagubu iyapana yabaramugu ubumpu mu mubo beramaga berokoi wekemupu ki tagubu matara.
18 Muitos dos que creram confessaram suas obras pecaminosas.
19 Iyapana dai muwara bo simaga kwaetagamawa ki ka mu muwara bo simaga ki purapurai bo okai kuduba ki temupu iyapana yabaramugu matau pasumupu kwarisi. Mu purapuramaga pasumupu kwarisi ki denai ka kawaya daganani.
19 Vários deles, que haviam praticado feitiçaria, trouxeram seus livros de encantamentos e os queimaram publicamente. O valor dos livros totalizou cinquenta mil moedas de prata.
20 Mara ki makeya ka Mamanuga God e yonai kawayawagawa yarawa manako iyapana ropani kawaya e yonai ki kasiyarai mete empamawa.
20 Assim, a mensagem a respeito do Senhor se espalhou amplamente e teve efeito poderoso.
21 Gwedegwede yau kuduba wenawena eweya ka apunu Poru natere Diyerusaremu ade kayawagana waina-pupu. E nuwaiya ka tawana Makedoniya yo Akaiya ki yawatai kayawagana ki nana manako e iyapana tadebu, wagubu ke; “Nau natere Diyerusaremu bausugani ki ka nau ewa natere Roumi mete empana ki nana kayasugani.”
21 Depois disso, Paulo se sentiu impelido pelo Espírito a passar pela Macedônia e a Acaia antes de ir a Jerusalém. “E, de lá, devo prosseguir para Roma!”, disse ele.
22 E inako wagubu manako e kowakowai-yoma Simosi yo Erastasi tonotapu tawana Makedoniya kayatagubu ko e eya ka mara dai ika tawana Aisiya rabineya tondawa.
22 Então, enviou adiante dele à Macedônia dois assistentes, Timóteo e Erasto, e permaneceu um pouco mais na província da Ásia.
23 Mara ki makeya ka yawira kawaya mo wenawena natere Epeso rabineya nu Kaiwawonuga Iyesu nu Iyanuga Yawatai mebu ki yonai kawareya.
23 Por essa época, houve enorme tumulto em Éfeso por causa do Caminho.
24 — ausente —
24 Começou com Demétrio, ourives que fabricava modelos de prata do templo da deusa grega Ártemis e que empregava muitos artífices.
25 — ausente —
25 Ele os reuniu a outros que trabalhavam em ofícios semelhantes e disse: “Senhores, vocês sabem que nossa prosperidade vem deste empreendimento.
26 Ko apunu beraberai Poru yewe bauwena badidi kwaewagau ki wi yabugere empiyamu bo pa mena? Nu iyapananuguma yewe Epeso rabineya ade tawana Aisiya kuduba mete kina ki mu rabinamaga e wirapiyau da mu ropani kawaya e eweya mena kayatagamu. E wagau da keyakeyai ki nu nubo idanugu kaite-pemei ki mibai ka pa mena.
26 Mas, como vocês viram e ouviram, esse sujeito, Paulo, convenceu muita gente de que deuses feitos por mãos humanas não são deuses de verdade. Fez isso não apenas aqui em Éfeso, mas em toda a província.
27 E inako wagau ki pokere iyapana kuduba e yonai ki sumapomoto ki ka mu keyakeyai nu kaitepemei ki eba gimara-pomoto manako nu sinuga giriyagisi. Ade nu daisusunuga sumapemei ridai Atemesi e tawai ki mu mete kamadini gumoroyagisi. Ridi Atemesi e ka nu daisusunuga kawaya. Iyapana kuduba tawana Aisiya rabineya ade tawana tawana madega kauwagau madega posiwagau e si nu tepapemei idiwei. Ko iyapana karako apunu Poru e yonai sumapomoto ki ka mu nu sumanuga ridai ki e si mete kaupomoto.” Apunu Demeteresi inako wagubu.
27 Claro que não me refiro apenas à perda do respeito público por nossa atividade. Também me preocupa que o templo da grande deusa Ártemis perca sua influência e que esta deusa magnífica, adorada em toda a província da Ásia e ao redor do mundo, seja destituída de seu grande prestígio!”.
28 Iyapana kuduba ika dibimupu idiwa yona ki wainamupu ka mu nuwamaga pupuwena manako mu bonanamaga ragiragi kawaya tagubu ke; “Nu natere Epeso ragidai nima sumapemei ka ridi Atemesi e mena.”
28 Ao ouvir isso, ficaram furiosos e começaram a gritar: “Grande é Ártemis dos efésios!”.
29 Mu inako tagamawa manako garugaru mena ka mu yonamaga ki kawayawena kayawena iyapana kuduba natere ki rabineya mu nuwamaga pupuwena mete dibimupu yawira kayatagubu. Mu ubumpu Poru e kowakowaiyoma apeya apunu Gaiyasi yo Aristakasi tawana Makedoniya were bautagubu ki mu waditampu dokodoko manako tainitampu garugarumupu yonatagamu watai mosi ika bautagubu.
29 Em pouco tempo, a cidade toda estava uma confusão. O povo correu para o anfiteatro, arrastando os macedônios Gaio e Aristarco, companheiros de viagem de Paulo.
30 Poru nuwaiya ka yawira ragidai ki mu yabaramugu uburana ki nana wainapiyawa ko Iyesu sumapamawa ragidai e munamupu.
30 Ele também quis entrar, mas os discípulos não permitiram.
31 Tawana ki mu kawakawaimuguma dai ki ka Poru e kowaiyoma ki pokere mu yona tono-mupu e bameya simupu, tagubu ke; “Kabai, kau yonatagamu wateya eba kayanuwagi kwaenda iyapana kau nunimoto poyo.”
31 Alguns amigos de Paulo, oficiais da província, também lhe enviaram um recado no qual suplicaram que não arriscasse a vida entrando no anfiteatro.
32 Iyapana ika yonatagamu wateya dibipamawa patapamawa kwetagamawa idiwa mu rabinamaga ka ebo ebo. Mu dai ki yona mubo tagamawa ade dai ki yona kudubai mosi tagamawa, ko yawira ki kerarai ki mu eba kataimugu.
32 Lá dentro, em polvorosa, o povo todo gritava, e cada um dizia uma coisa. Na verdade, a maioria nem sabia por que estava ali.
33 Ki makeya ka Diyu ragidai dai ki mu apunumaga mosi si ka Arekisanda wadumpu iyapana yabaramugu tampu ubupu ki pokere iyapana mu notamaga wagubu ke; ‘Yawira yau debai ka bani eyo.’ Apunu Arekisanda ubupu iyapana kerekereretagamana da e yona denai mo wagana ki nana e idai bagipupu,
33 Entre a multidão, os judeus empurraram Alexandre para a frente e ordenaram que explicasse a situação. Ele fez sinal pedindo silêncio e tentou falar.
34 ko ki makeya ka mu emupu da e ka Diyu apunai ki pokere mu bonanamaga ragiragi kawaya madega napusi apeya rabineya ewapuru mena kawareya kawareya patapamawa, tagamawa ke; “Nu natere Epeso ragidai nima suma-pemei ka ridi Atemesi e mena.”
34 No entanto, quando a multidão percebeu que ele era judeu, começou a gritar novamente e continuou por cerca de duas horas: “Grande é Ártemis dos efésios!”.
35 Mu inako tagamawa idiwa da tagamawa idiwa da paunau ka natere ki yona okai tarawa apunai mosi ubupu wagubu manako e umuneya ka iyapana kuduba yona kerekereretagubu. Apunu ki wagubu ke; “Kowaniyoma natere Epeso ragidai, nau yonani suwagani wainapumuri; Iyapana tawana tawana kuduba mu kataimugu da nu Epeso ragidai nu daisusunuga kawaya suma-pemei ridai Atemesi e tawai yewe uburau ki nu kwayubapemei. Bowa kawaya kunumau kauwena ki nu daisusunuga ki mete kaisitamemei.
35 Por fim, o escrivão da cidade conseguiu acalmar a multidão e disse: “Cidadãos de Éfeso, todos sabem que Éfeso é a guardiã do templo da grande Ártemis, cuja imagem caiu do céu para nós.
36 Iyapana mo eba baiyagisi nu beraniyoto yagisi da ki pa mena. Ki pokere wi karako kwe kamadumuri. Wi rabinaga kwarisiyagisi nota baba eba wadoi.
36 Portanto, sendo este um fato inegável, acalmem-se e não façam nada precipitadamente.
37 Wi iyapana yau tempu yewe baigubu ki mu ka nu daisusunuga tawai ki rabineya gwede mosi eba kuwatagubu ade nu sumapemei ridai Atemesi e si mu mete eba giri-mupu.
37 Vocês trouxeram estes homens aqui, mas eles não roubaram nada do templo nem disseram coisa alguma contra nossa deusa.
38 Ko apunu Demeteresi e kowai-yoma mete kina mu nuwamugu mu idamaga gurai iyapana mosi e naureya ugwadamana ragiragi ki nana waina-piyamu ki ka nu iyapana tadeyamu wirawira tawai yewe mete kina da mu tawa ki rabineya mu mubo empepe-togomono deni deni togomono.
38 “Se Demétrio e seus artífices têm alguma queixa contra eles, os tribunais estão abertos e há oficiais disponíveis para ouvir o caso. Que façam acusações formais.
39 Wi yona yau kawareya ade iwagamana wainapiyamu ki ka natere yau ragidai kuduba baitagisi were nu yona ki iwagamu.
39 E, se há outras queixas que desejam apresentar, elas podem ser resolvidas em assembleia, conforme a lei.
40 Ki pokere wi karako gwede ba ratapiyamu? Yawira yau debai ka nau yo wi eba katainugu ki pokere iyapana kawakawai baitagisi nu manunimoto ki ka nu denai badidi iwagamu?
40 Corremos o perigo de ser acusados de provocar desordem, pois não há motivo para este tumulto. E, se exigirem de nós uma explicação, não teremos o que dizer”.
41 Ko baganai, yona yau karako kewowena.” Apunu ki inako wagubu manako iyapana tonotapu mu mubo mubo tawamugu kayatagubu.
41 Então os despediu, e a multidão se dispersou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.