Mateus 19

Farongoe Lea Ana Fataleka (FAR) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Kada sa Jesus fata ka suina, nia ka leka fasia lofaa nai 'i Galili. Ma nia ka tofolo ana kafo 'i Jodan, ma ka dao ana ta lofaa 'i Jiudea.
1 Tendo acabado de dizer essas coisas, Jesus saiu da Galiléia e foi para a região da Judéia, no outro lado do Jordão.
2 Ma na wane 'oro kera leka sulia. Ma wane kera matai ki, sa Jesus ka gurada ma kera ka 'akwa.
2 Grandes multidões o seguiam, e ele as curou ali.
3 Ma tani Farasi kera leka go mai 'ada fuana ilitolana sa Jesus. Ma kera ka ledi 'uri ana, “'Uri ma na taki sa Moses, nia lea ga 'ana fua wane ka lukasia na 'afe nia 'uria ta ru boroi 'ana ne nia doria?”
3 Alguns fariseus aproximaram-se dele para pô-lo à prova. E perguntaram-lhe: "É permitido ao homem divorciar-se de sua mulher por qualquer motivo? "
4 Sa Jesus olisida ka 'uri, “'Uri ma nao mulu si manata lea sulia ru ne kamulu idumia laona Kekedee Abu? Na Kekedee Abu fata 'uri, ‘Ana safalilana mai, God nia saungainia wane ki ana welewane ma keni.’
4 Ele respondeu: "Vocês não leram que, no princípio, o Criador ‘os fez homem e mulher’
5 Ma na Kekedee Abu ka fata laugo 'uri, ‘Sulia ru nai, wane ka fasia na maa nia fainia gaa nia, ma ka 'ado fainia na 'afe nia, ma keroa ka alua na te manatalae dia te wane go.’
5 e disse: ‘Por essa razão, o homem deixará pai e mãe e se unirá à sua mulher, e os dois se tornarão uma só carne’?
6 Nao lau ta ro wane 'e'ete, boroi ma dia na te wane. Nia ne, ru God nia kani okua ka suina, nao si lea fuana ta wane ka lugea lau.”
6 Assim, eles já não são dois, mas sim uma só carne. Portanto, o que Deus uniu, ninguém o separe".
7 Ma na Farasi ki ka ledia lau kera ka fata 'uri, “Ma te taki sa Moses fata 'uri, ‘Sa Moses nia alamatainia ne wane kai kedea ta 'aba beba ana kwailukasilae, ma ka kwatea fuana 'afe nia fua nia ka lukasia na.’ Ma 'uta ne sa Moses ka alamatainia fuana wane ki ka sasi 'urinai?”
7 Perguntaram eles: "Então, por que Moisés mandou dar uma certidão de divórcio à mulher e mandá-la embora? "
8 Sa Jesus ka fata 'uri fuada, “Sa Moses nia alamatainia fua mulu Jiu ki fua lukasilana 'afe kamulu ki, sulia nia 'afitai fuana famanatalamulu, sulia manatamulu ngasi 'asiana. Sui boroi 'ana ka 'urinai, 'i nao mai ana kada God nia saungainia wane ma keni, nao nia si 'urinai.
8 Jesus respondeu: "Moisés lhes permitiu divorciar-se de suas mulheres por causa da dureza de coração de vocês. Mas não foi assim desde o princípio.
9 Ma nau ku saea fua mulu, dia 'afe ta wane nao si oee go, ma na arai nia ka lukasia ma ka adea lalau ta keni, na wane ne nia garo na ana oeelae.”
9 Eu lhes digo que todo aquele que se divorciar de sua mulher, exceto por imoralidade sexual, e se casar com outra mulher, estará cometendo adultério".
10 Burina sa Jesus ka fata 'urinai fuada, fafurongo nia ki kera 'e fata 'uri fuana, “Ma dia nia 'afitai fuana wane ka lukasia 'afe nia 'urinai, ni lea fuana wane nao si arai go.”
10 Os discípulos lhe disseram: "Se esta é a situação entre o homem e sua mulher, é melhor não casar".
11 Ma sa Jesus ka 'uri fuada, “Wane 'oro ki nao si saitamana lea ana ru mamana sulia araie. Boroi ma bara wane go ne God kwatea liatoe fuada fua kera ka malingainia famanatae ne.
11 Jesus respondeu: "Nem todos têm condições de aceitar esta palavra; somente aqueles a quem isso é dado.
12 Nau ku saea ru ne sulia tani wane nao si arai, sulia safali ana kada kera futa mai, nao ta ru si 'o'olo laona nonida, nia ne sasia kera si bobola fuana araie. Ma tani wane nao si arai sulia na wane ki kera saungainia na nonida ne sasia kera nao si bobola na fuana araie. Ma tani wane kera nao si arai fua kera ka rao nikila fuana God. Ma wane ne kera bobola fuana arailae, alamatainia kera leka sulia na famanatae ne sulia araie.”
12 Alguns são eunucos porque nasceram assim; outros foram feitos assim pelos homens; outros ainda se fizeram eunucos por causa do Reino dos céus. Quem puder aceitar isso, aceite".
13 Ma burina ru ne, tani wane kera ngalia mai na kaela wele ki siana sa Jesus, fua ka alua na 'abana fafida, ma ka foa fafida. Ma na fafurongo nia ki ka balufida.
13 Depois trouxeram crianças a Jesus, para que lhes impusesse as mãos e orasse por elas. Mas os discípulos os repreendiam.
14 Ma sa Jesus ka fata 'uri fuada, “Mulu alamatainia na kaela wele ki ka leka mai siaku, nao mulu si susida lau. Sulia God nia gwaungai ana wane ne marabibi ka dia kaela wele ne ki.”
14 Então disse Jesus: "Deixem vir a mim as crianças e não as impeçam; pois o Reino dos céus pertence aos que são semelhantes a elas".
15 Sui sa Jesus ka alua na 'abana fafida kaela wele nai ki, ma ka faleada. Sui, nia ka leka na 'ana.
15 Depois de lhes impor as mãos, partiu dali.
16 Ana te kada, te wane fi baita nia leka mai siana sa Jesus, ma ka ledi 'uri, “Wane Famanata 'ae, na ru lea te ki ne nau ku sasia fua nau ku too ana na maurie firi?”
16 Eis que alguém se aproximou de Jesus e lhe perguntou: "Mestre, que farei de bom para ter a vida eterna? "
17 Sa Jesus ka fata 'uri fuana, “'Uta ne 'oe ledi nau sulia ru lea ki? Taifilia God go ne lea. Dia 'oe doria too ana maurie firi fainia God, 'oe rosulia na taki nia ki ne nia saea.”
17 Respondeu-lhe Jesus: "Por que você me pergunta sobre o que é bom? Há somente um que é bom. Se você quer entrar na vida, obedeça aos mandamentos".
18 Ma na wane nai ka ledia lau sa Jesus ka 'uri, “Taki te ki nai?”
18 "Quais? ", perguntou ele. Jesus respondeu: " ‘Não matarás, não adulterarás, não furtarás, não darás falso testemunho,
19 Ma 'oko fabaita maa 'oe ma gaa 'oe. Ma 'oe kwaimani ana tolamu ka dia laugo ne 'oe kwaimani amu talamu.”
19 honra teu pai e tua mãe’ e ‘amarás o teu próximo como a ti mesmo’".
20 Sui wele fi baita ne ka fata 'uri fuana sa Jesus, “Ru nai ki, nau ku sasi na mai sulia. 'Uri ma te lau ne fua nau ku sasia?”
20 Disse-lhe o jovem: "A tudo isso tenho obedecido. O que me falta ainda? "
21 Ma sa Jesus olisia ka 'uri fuana, “Dia 'oe doria 'oe to 'o'olo tafau, leka 'oe fafoli ana ru 'oe ki tafau, ngalia malefo nai, 'oko kwatea fuana wane siofa ki, ma 'oe kai too ana toorue 'i langi. 'Urinai go, 'oe leka na mai suli nau.”
21 Jesus respondeu: "Se você quer ser perfeito, vá, venda os seus bens e dê o dinheiro aos pobres, e você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me".
22 Ma ana kada wele fi baita nai rongoa ru nai ki, na manatana 'e kwaimanatai 'asiana, ma nia ka leka na 'ana, sulia nia wane todaru 'asiana.
22 Ouvindo isso, o jovem afastou-se triste, porque tinha muitas riquezas.
23 Ma sa Jesus ka fata 'uri fuana fafurongo nia ki, “Nau ku saea fua mulu, nia ka 'afitai fua wane todaru ki kai ru laona maurie ne God kai gwaungai fafia.
23 Então Jesus disse aos discípulos: "Digo-lhes a verdade: Dificilmente um rico entrará no Reino dos céus.
24 Ma nau ku saea laugo fua mulu, nia 'afitai 'asiana fua ta kamel kai ru sulia na mae kwakwa tu'u ana nile. Nia 'afitai ka liufia lau fua ta wane todaru kai ru laona maurie ne God kai gwaungai fafia.”
24 E lhes digo ainda: é mais fácil passar um camelo pelo fundo de uma agulha do que um rico entrar no Reino de Deus".
25 Ma kada fafurongo nia ki kera rongoa ru nai ki, kera ka kwele 'asiana, ma kera ka fata 'uri, “Ma dia nia ka 'afitai fua wane todaru ki 'urinai, sa ti mone ne ka bobola fuana maurie firi?”
25 Ao ouvirem isso, os discípulos ficaram perplexos e perguntaram: "Neste caso, quem pode ser salvo? "
26 Ma ana kada sa Jesus fata, nia ka ada 'o'olo kau fuana fafurongo nia ki, ma ka fata 'uri, “Nia 'afitai 'asiana fuana wane ki kai toda maurie firi, boroi ma fuana God nao nia si 'afitai go. Na ru ki tafau nia ngwaluda ga 'ana fuana God.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu: "Para o homem é impossível, mas para Deus todas as coisas são possíveis".
27 Ana kada nai, sa Pita ka ledia sa Jesus ka 'uri, “Ma kalu 'uta mone? Sulia kalu fasia na toorue kalu ki tafau, ma kalu ka leka na suli 'oe. Ma te ne God kai kwatea fua malu?”
27 Então Pedro lhe respondeu: "Nós deixamos tudo para seguir-te! Que será de nós? "
28 Ma sa Jesus ka olisia fuada ka 'uri, “Nau ku saea fua mulu, ana kada God kai alua na molagali falu, nau, na Wele nia Wane, nau kai gouru ana kula ni gourue nau fuana ketolana wane ki tafau. Ana kada nai, kamulu akwala ma ro wane fafurongo nau ki, mulu kai to fai nau ana kula ana 'initoe fuana ketolana wane ki ana akwala ma ro kwalafa ana Israel ki.
28 Jesus lhes disse: "Digo-lhes a verdade: Por ocasião da regeneração de todas as coisas, quando o Filho do homem se assentar em seu trono glorioso, vocês que me seguiram também se assentarão em doze tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
29 Ma sa ti ne fasia lume nia, na wanefuta nia ki, na waiwane nia ki, na maa fai gaa nia, ma wele nia ki, naoma ta ano 'ana boroi, sulia nia leka suli nau, na wane nai kai ngalia ru lea 'oro ki liufia ru be nia too ana 'i nao ki. Ma God kai kwatea laugo maurie firi fuana.
29 E todos os que tiverem deixado casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou campos, por minha causa, receberão cem vezes mais e herdarão a vida eterna.
30 Ma wane 'oro ne kera eteta ana kada nai, kera kai 'isi. Ma wane 'oro ne kera 'isi, kera kai eteta.”
30 Contudo, muitos primeiros serão últimos, e muitos últimos serão primeiros".

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.