Romanos 3
GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs NTLH
1 Kale atin Yu kayak im kinim dásiw imi kál wakelin ban bosiw, umi dam bo utakun uta?
1 Então qual é a vantagem de ser judeu? Será que ser circuncidado tem algum valor?
2 Au afan leiw seng seng bude, kata atin Got alam weng kudew kámino kale Yu kayak kuyamsa uta atin iwkuk ka.
2 Tem, sim, e de muitas maneiras! E a primeira vantagem é que Deus entregou a sua mensagem aos cuidados dos judeus.
3 Kale be afan Yu kayak madik ika ilim Got kanodokabiw kalesa uyo abodongin banim. Kata be watawo kaleyo bá, ika Got weng takadálawsiw uyo lukeláliw. Kale bemi mit be ken Got ayo alam weng takadáyamsa uyo lukelomane?
3 Mas, se alguns não foram fiéis, será que por isso Deus vai ser infiel?
4 Bá be! Kinim ika ibakamodiw, kata Got aka alam afan weng kuw bakayaw kala. Kaleyo Got godin weng uyo Got alam sung bako, “kam weng bakanin uyo afan matam dam keimin kuw ade yaknámin mak kuek dikam dákadálokabiw, kam weng uyo dam so tatun kuw bakamokabaw.” Kalesu.
4 De modo nenhum! Que Deus continue a ser verdadeiro, mesmo que todas as pessoas sejam mentirosas. Como dizem as Escrituras Sagradas a respeito dele: “Que fique provado que tu tens razão quando falas e que sejas vencedor quando fores julgado.”
5 Kale wanang kinim iyo numi ban keibuw, be atam kal keidomo, Got ata kuw kukuw kidel kanamin kinim ka, kalokabiw kala. Kaleyo nuka ken bako, “Got aka mafak kei sok gei imkanbano, kaloluwe?” Naka bo masi kinim aso kalin weng so mak bakanodiwo kale nadino bakabi.
5 Mas, se as injustiças que cometemos servem para mostrar que Deus age com justiça, o que é que podemos dizer? Que Deus é injusto quando nos castiga? (Eu falo aqui como as pessoas costumam falar.)
6 Kata bo afan namti, Got aka yakno yakno nadano bakan dim wanang kinim iyo taktak imkan bom sok gei imkanokaba?
6 É claro que não! Se Deus não fosse justo, como poderia julgar o mundo?
7 Masi kinim mak bako nada, “naka ibakodi namti, bo atin Got win kufádabi.” Be watawo kaleyo bá, num ibakamin ayo Got kuku Got aka tatun weng kuw bakanin kaloma. Kale kinim aket fukanin kukuw, be dákadá watawo kale, Got aka kuek dinam, kaba ban keimin kinimo, nakeisa? Kalbiw kaí,
7 Mas digamos que a minha mentira faz com que a verdade de Deus fique mais clara, aumentando assim a glória dele. Nesse caso, por que é que devo ainda ser condenado como pecador?
8 kanodin weng bakabiw be bako, nuka mafak uta kanam suduwo kidel uyo matam taduk, kalin taw keibiw ka. Wanang kinim madik iyo nam namákan bom bako, “bu ami kukumino,” nakanbiw. Kata kan ata kanodin aket fukan bom bu nata kukuyabino, kalbiw kaí, ika mafak keibiw ade ika be alam sok gei tabin kala.
8 Então por que não dizer: “Façamos o mal para que desse mal venha o bem”? Na verdade alguns têm me caluniado, dizendo que eu afirmo isso. Porém eles serão condenados como merecem.
9 Yu kayak nuta kinim madik iyo im tam mo imadá yak bán kidel teinbuduwe? Bá be! Nuka alo kuku naduw Yu kayak so Mifiw so nuka makuw kale suduw. Kale nuka adikum ban keimin fatom gei imusa ka.
9 Então será que nós, os judeus, estamos em melhor situação do que os não judeus? De modo nenhum! Já mostrei que todos, judeus e não judeus, estão debaixo do poder do pecado.
10 Kale Got godin weng uyo kale bakosu.
10 Como dizem as Escrituras Sagradas: “Não há uma só pessoa que faça o que é certo;
11 Mew wanang kinim teinu mánu iyo mak kal keidongin banim, mew wanang kinim teinu mánu iyo Got atam kal keidomo, kale leiw mak fenodiw banim.
11 não há ninguém que tenha juízo; não há ninguém que adore a Deus.
12 Wanang kinim adikum kuek kuek Got ibik daudawsiw. Wanang kinim adikum mafakanbiw. Kinim makuw so mak kidel katiw so mak kanamongin banim.
12 Todos se desviaram do caminho certo, todos se perderam. Não há mais ninguém que faça o bem, não há ninguém mesmo.
13 Kale imi geduk uyo fom gu bisudin taw keisu kala. Kaleyo ilimi falang tuw ibakamaliw ade imi weng ayo faimkun atud taw ko. Kalesa.
13 Todos mentem e enganam sem parar. Da língua deles saem mentiras perversas, e dos seus lábios saem palavras de morte, como se fossem veneno de cobra.
14 Kale imi bon tem ayo gán abumin weng kuok atud kuw weinsa ko.
14 A boca deles está cheia de terríveis maldições.
15 Ika sun kuw kinim amumo, kale faskoyabiw.
15 Eles se apressam para matar.
16 Ade adikum yaknang uniw ika mafak kuw kei bom nadiwe wanang kinim idum kukayamábiw.
16 Por onde passam, deixam a destruição e a desgraça.
17 Ade ika wanang kinim so dakbu abino, kale teinámin bo im kal banim.
17 Não conhecem o caminho da paz
18 Ade ika fingán dá Got win kufámongin banim keisiw kala.”
18 e não aprenderam a temer a Deus .”
19 Kale sawa abem uyo seng kanamino kalesu. Kale nuka nulum kal sawa abem umi kanamino kalesu, bo yak kan ata sawa abem akfak tem bidiw imi kuw bakoyamsu. Kata uka adikum weng atiti bakamin umi dam uyo atisu ade wanang kinim adikum imadew maek Got ami taktakin akfak tem imtisu.
19 Nós sabemos que tudo o que a lei diz é dito para os que vivem debaixo da lei. Isso a fim de que todos parem de se justificar e a fim de que todas as pessoas do mundo fiquem debaixo do julgamento de Deus.
20 Kale bemi mit ayo ki Got ata adikum anang bakan kuw tabodu uyo taktakokaba. Kale be watawo kaleyo bá, kinim so mak sawa abo alom Got kin dim ken keidoma banim. Kale sawa abem bo mada kukukamu kal keidomo, naka ban keibi ka kalin kuw ko.
20 Pois ninguém é aceito por Deus por fazer o que a lei manda, porque a lei faz com que as pessoas saibam que são pecadoras.
21 Got aka wanang kinim kanoyama yak alam kin dim ken keiyámin ukul leiw kutida bu, kata sawa abem aboyámin uta kanoyamoma bá. Kale aka bulami leiw be kamane kal kuw misun teiyaba. Kale be Sawa abem so Lum senin kinim so ita bemi sung uyo bakoyamsiw.
21 Mas agora Deus já mostrou que o meio pelo qual ele aceita as pessoas não tem nada a ver com lei . A Lei de Moisés e os Profetas dão testemunho do seguinte:
22 Kale Got aka wanang kinim alam kin dim kena, imkanba uyo ki ilim afan kalin ki abo Yesus dim kal kidel imkanba. Kale Got aka belami wanang kinim adikum kan ata Yesus Kadais afan akbiw imi kanayaba, be watawo kaleyo bá, wanang kinim ika kukum kukum so bá.
22 Deus aceita as pessoas por meio da fé que elas têm em Jesus Cristo. É assim que ele trata todos os que creem, pois não existe nenhuma diferença entre as pessoas.
23 Kale wanang kinim adikum ban keimin so kayo ken Got kin dim maek alam lamlam tem todoliw banim ko.
23 Todos pecaram e estão afastados da presença gloriosa de Deus.
24 Got aka wanang kinim alam kin dim kidel imkanba, be alam min gelemin tuw kidel imkanba ayo ki Yesus Kadais dim ban keimin uyo min talá imadába uta ko.
24 Mas, pela sua graça e sem exigir nada, Deus aceita todos por meio de Cristo Jesus, que os salva. Deus ofereceu Cristo como sacrifício para que, pela sua morte na cruz, Cristo se tornasse o meio de as pessoas receberem o perdão dos seus pecados, pela fé nele. Deus quis mostrar com isso que ele é justo. No passado ele foi paciente e não castigou as pessoas por causa dos seus pecados; mas agora, pelo sacrifício de Cristo, Deus mostra que é justo. Assim ele é justo e aceita os que creem em Jesus.
25 Kale Got aka Yesus Kadais dabadála madák wanang kinim imi ban keimin idum kudulako, kale nadano kayo Got aka wanang kinim keng kuyamomi báyo, kale kanose. Aka Kadais ami kaim so wanang kinim ilim afan kalin so tuw Got alam keng uyo kail bá takeikuyaba. Kale leiw makuw belami leiw ki, aka kidel kanamin kinim ade kukuw kikiw kuw kanamin kinim kala. Kaleyo aka kamakikiw wanang kinim dil biyámsiw imi ban keimin umi yán uyo mak sok gei imusa bá, be watawo kaleyo bá, aka alam kal, yanol Kadais ayo tad nadane ban keimin bela takan keiyamokaba kale nadano kayo ko.
25 — ausente —
26 Kale kamane Got aka kanodin kukuw beta kuku nadano aka wanang kinim adikum iyo tatun kuw taktakin kinim, yakba. Ade Got aka wanang kinim ilim Yesus afan kalin dim kiba wanang kinim kidelo, yakba kala.
26 — ausente —
27 Kaleyo be wataw mit uta nuka nulum tok bakabuw? Bá ade watawo kaleyo? A be, Yesus afan kalin umi leiw uta ta bom nulum tok bakanin leiw uyo atisu make! Um kanosu be sawa abem uta ta bom leiw be atisu bá.
27 Será que temos motivo para ficarmos orgulhosos? De modo nenhum! E por que não? Será que é porque obedecemos à lei? Não; não é. É porque cremos em Cristo.
28 Kale kinim ika ilim afan kalin dim ki Got kin dim ken keibiw ka. Be yak ilim sawa abem kanamino yak budu kanabiw umi dim kal bá ko.
28 Assim percebemos que a pessoa é aceita por Deus pela fé e não por fazer o que a lei manda.
29 Got be Yu kayak ita kuw imi Got tei? Bá be! Got be Mifiw iliso im Got ka!
29 Ou será que Deus é somente Deus dos judeus? Será que não é também Deus dos não judeus? Claro que é!
30 Watawo kaleyo bá, Got makuw ata kuw Yu kayak iyo ilim afan kalin dim alam kin dim ken kei imudokaba. Ade Mifiw iliso ilim afan kalin dim alam kin dim ken kei imudokaba ka.
30 Deus é um só e aceitará os judeus na base da sua fé e também aceitará os não judeus por meio da fé que eles têm.
31 Kale nuka nulum Yesus afan kaluw Got kin dim ken keibuw umi leiw uta sawa abem uyo kuw mafak dákanbune? Bá be! Afan kalin uta kanoyamuno, sawa abem umi atin kanamalo, kalbu dam uyo kal keibuw make.
31 Será que isso quer dizer que, por causa da fé, nós tratamos a lei como se ela não valesse nada? Não; de modo nenhum! Pelo contrário, afirmamos que a lei tem valor.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.