Mateus 9

GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Kale Yesus ayo alo tam kunu tem abe nadale wok mik yakan dá maek alam abiw tada.
1 Entrando num barco, Jesus passou para o outro lado do mar e foi para a sua própria cidade.
2 Kale kinim madik mak ika kinim kun dabim mak abin kon dim gun gun fá dew tad Yesus dádawiwe, Yesus aka imi aket afano kalin uyo utayam nadane aka kun dabim dása bakodaw, “aket kalfal dáyo! Kam ban keimin uyo lukuwu kudákami kate.” Akeisa.
2 E eis que lhe trouxeram um paralítico deitado num leito. Jesus, vendo a fé que eles tinham, disse ao paralítico:
3 Kale kanaba kabadákal sawa kukumin kinim madik iyo ilim tudun bakodiw, “kinim bela Got ididlaba. Aka Got bá be, Got alafin kanodoma mak kal bom keimiwe.”
3 Mas alguns escribas diziam entre si: — Ele está blasfemando.
4 Yesus aka im aket fukanbiw uyo utayam nadale bakoda, “watawo kale kanamin aket mafak bo bakelbiwa?
4 Jesus, porém, conhecendo os pensamentos deles, disse:
5 Yaknámin weng uta kalfong weng bakodominane? Kam ban keimin lukuwu kudákami kalin uta bade, kan tod matam be unalo, kalin utane?
5 Pois o que é mais fácil? Dizer: “Os seus pecados estão perdoados”, ou dizer: “Levante-se e ande”?
6 Kata kiba kal keidomane, Got ami Kinim aka bakan dim kadák uyo ata kitid so.” Kale aka ken ban keimin takan keiyamoma kinim kalin kala kaleyo bo kalbane, kun dabim dása kinim bakodaw, “kala kan tod kalam abin kon dew kalam abiw unal!” Akane,
6 Mas isto é para que vocês saibam que o Filho do Homem tem autoridade sobre a terra para perdoar pecados. Então disse ao paralítico:
7 bude afan kinim ayo kan tod nadale alam abiw unsa ko.
7 E o homem se levantou e voltou para casa.
8 Kale kanomin wanang kinim iyo kanodu bula utam nadiwade ika aket diking dakung bom nadiwade ika Got win kufádawsiw, watawo kaleyo bá, Got aka kanodin kitid dukum bo kinim kukáyamin kayo ko.
8 Vendo isto, as multidões, possuídas de temor, deram glória a Deus, que tinha dado tal autoridade aos homens.
9 Kale Yesus ayo kanaba kabadák kalo unom nadale kinim mak gawman takis kuámin kinim mak atama. Am win uyo ki Matiyu, aka gawman takis kuámin am kal tein be ka, akei nadale bakodaw, “kaba tad nam ibik teinaw unumo.” Akane, afan Matiyu ayo kan tod nadale Yesus dang tein unsa ko.
9 Quando Jesus saiu dali, viu um homem chamado Mateus sentado na coletoria e lhe disse: Ele se levantou e o seguiu.
10 Kale Yesus ayo Matiyu am kal kuina wanin wan bidiwo kanomin gawman takis kuámin kinim so ban keimin kinim so iyo tad Yesus so alam weng kidimin kinim so itamiw nikil makuw wanin wan bidiwo,
10 Estando Jesus à mesa, na casa de Mateus, muitos publicanos e pecadores vieram e tomaram lugares com Jesus e os seus discípulos.
11 kabadákal Fedasi iyo itam nadiwade ika Yesus weng kidimin kinim bakoyam, “watawo kaleyo kimi Kukumin kinim ayo gawman takis kuámin kinim so ban keimin kinim so iso makuw wanin wanbiwe? Yakiwe,
11 Vendo isto, os fariseus perguntavam aos discípulos de Jesus: — Por que o Mestre de vocês come com os publicanos e pecadores?
12 Yesus asik weng atung fakadu weng guton bakoyam kala ko. “Kinim kasá tein bidiw ika yak iwit abumin kinim so atamodiw banim, kata alam be asani ka kaleyo kuw yak iwit abumin kinim atamámin ka.
12 Mas Jesus, ouvindo, disse:
13 Kale yak bom nadiwo mew kanamin Got ami sawa weng kalesuno, kale bakoyamokabi be yaknámin mit utane, kale taktaka dau aket fukan dádin kala, ‘naka nam aket iniman wane ilkádawin usono, kalbi bá, nakade kinim im aket budunlawa budunlawa keimin uta ki ko.’ Kalesa. Kaleyo nam tasi mit ayo tad yak wanang kinim kidel bidiw imi gán dáyam dakoyam unono, kale tasi bá, ban keimin kinim ita ko.”
13 Vão e aprendam o que significa: “Quero misericórdia, e não sacrifício.” Pois não vim chamar justos, e sim pecadores.
14 Kale beta Yon wok ban boyámin kinim ami weng kidimin kinim iyo tad Yesus dákadá nadiwe bakodiw, “watawo kaleyo nuso Fedasi so nuta wanin falamámaluw ade kam weng kidimin kinim ita ken wanan áliwe?” Akiwe,
14 Vieram, depois, os discípulos de João e perguntaram a Jesus: — Por que nós e os fariseus jejuamos muitas vezes, mas os seus discípulos não jejuam?
15 Yesus asik alam guton bakoyam, “kiba ken kinim wanang imin kama fakudula liwliw wananumo, kale kinim gán dáyama tadiw iyo ken wanin faleyamodiwe? Kata am mak dánokaba wanang imin fakuduba kinim ayo kalo dew unokabiw, bemi atan beta alam duw ifin iyo wanin falamokabiw ko.
15 Jesus respondeu:
16 Kale kinim so mak ilim alokso uyo badal ku kudew yak ilim simid badalin dim kuti bakimoma banim. Aka kanama namti, aka ilim alokso uyo kuw mafak dádokaba ade ilim simid badalin uyo alokso ilim ulutaw keidomu banim ko.
16 Ninguém põe remendo de pano novo em roupa velha; porque o remendo tira um pedaço da roupa, e o buraco fica ainda maior.
17 Kan kinim mak wom lek simid asik dedák liw teiyamine kanodon kalokabaw, bede simid tabe alokso wom abál alilawokabu kala. Kale be kanamin bá, yak alokso wom lek akal alam doka ade simid akal alam doka keimokaba, beta alew alew kenokabiw ko.
17 Nem se põe vinho novo em odres velhos, porque, se alguém fizer isso, os odres se rompem, o vinho se derrama, e os odres se perdem. Mas põe-se vinho novo em odres novos, e ambos se conservam.
18 Kale Yesus aka kanamin weng bela bakayam bom keim álano kawed am kin modin kinim mak tad nadale Yesus kin gubuyo kal katun luko dák tein nadale bakoda, “nam mun uyo mew kama fikalu kuti tadi, kale tadawo yak naduwo kam teng kudew yak umi dim teidawo uka matam kenuko.” Akane,
18 Enquanto Jesus lhes dizia estas coisas, eis que um chefe da sinagoga, aproximando-se, o adorou e disse: — Minha filha morreu agora mesmo; mas venha impor a mão sobre ela, e ela viverá.
19 Afan Yesus ayo kan toda alew uniwe, alo alam weng kidimin kinim iyo iliso dang teiniw abemiwe,
19 E Jesus se levantou e o seguiu, juntamente com os seus discípulos.
20 bude wanang mak uka alam wokam ki unsu. Kata wokamal ayo banimoma banim kanom kuek tademamsa ki bi itol ulumi ki kilung kal keisuno, uka yak Yesus mul dawsik tadom nadule yak ilim kimisung mikiba ami un bi dák kinang be malelawsu.
20 E eis que uma mulher, que durante doze anos vinha sofrendo de uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele.
21 Be watawo kaleyo bá, uka aket fukan dá, naka yak Yesus ilim mikiba malelawon kalokabi, be nam wokamal banimokabu. Kale nadano kayo ko.
21 Porque dizia consigo mesma: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Kale uka be kanodune, Yesus aka falmek dumade wanang bo utam nadale aka bakomam kala ka. “Kuba aket atud fakadáyo, bo watawo kaleyo bá, kulum aket afano kalin ta bom kasáya kamudu ka.” Wakane, kawákal uka kasásu.
22 Então Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: E, desde aquele instante, a mulher ficou sã.
23 Kale Yesus ayo yak kin modin gebom kinim am wakas tam am somane wanang mát uyo fikalu kaw tam fong ket bidenin kinim so kanomin wanang kinim ika amanin dukum kei bidiwo aka tam itam nadale
23 Tendo Jesus chegado à casa do chefe e vendo os tocadores de flauta e o povo em alvoroço, disse:
24 bakoyam, “sakun dádina! Wanang mát bo fikalebu bá, uka akálbu bo.” Yakane, ika kanamin weng be kidi nadiwade aban fakodawiw ko.
24 — Saiam daqui! Porque a menina não está morta, mas dorme. E riam-se dele.
25 Kale beta yanol wanang kinim iyo fotaba tam bániwe, aka alo wakas tam nadale yak wanang mát teng dew fakumamane, uka kan tod matam teinune,
25 Mas, quando o povo tinha sido colocado para fora, Jesus entrou, tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 ami kanoda umi sung uyo yak abe maek abe anang bakan kawák wanang kinim iyo adik kidisiw ko.
26 E a notícia deste acontecimento se espalhou por toda aquela terra.
27 Kale Yesus ayo kanaba kabadák kudá unane, kinim kin mat alew mak Yesus alam yán tem ei bom nadiwade gán dádaw kaliw ko. “Dewit man low kaba, wol mat so keiyamalo.” Ak bom keimiwe,
27 Saindo Jesus dali, dois cegos o seguiram, gritando: — Tenha compaixão de nós, Filho de Davi!
28 aka yak am mak tam unane, kinim alew kin mat iyo tad atamiwe, aka bakoyama. “Alew kim aket fukanin afan aka tá imudomano, kalbiwe?” Yakane, ika weng atung fakadu bakodaw, “au, Kamok.” Akiwe,
28 Quando ele entrou em casa, os cegos se aproximaram, e Jesus lhes perguntou: Eles responderam: — Sim, Senhor!
29 beta aka yak im kin ayo maleyam nadale bakoda. “Kibilimi aket afano kalin uta ta bom kanoyamongin keimu ka.” Yakei kei badale,
29 Então Jesus tocou nos olhos deles, dizendo:
30 alew imi kin ayo bá kidel keidiwe, Yesus ayo atin weng anuyam, “mew kanoyami sung uyo wanangá kinimá so bakayamin báno.” Yakeisa.
30 E os olhos deles se abriram. Jesus, porém, os advertiu severamente, dizendo:
31 Kata ika yak nadiwade kanomin sung uyo bakodiw yak abe maek abe bakan kabadák kasel iyo adik kidisiw kala.
31 Eles, porém, saíram e espalharam a notícia a respeito de Jesus por toda aquela terra.
32 Kale Yesus so alam nikil so iyo am kanabiw bo kudá unumo kanamiwe, kinim mak sinik mafak gei dausano, aka weng bakodoma banim keisa. Kale ika dew tad Yesus dádawiwe,
32 Quando eles saíram, eis que trouxeram a Jesus um mudo endemoniado.
33 Yesus ayo sinik mafak fotaba yakabanom kinim dabadáliwe, aka weng dakat bakodane, kanomin wanang kinim iyo aket madiw beso kuwe kal bom nadiwade bakodiw, “kuin kanodin kukuw bo Isadael bakan kadák mak utamongin banim betana.” Kalsiw.
33 E, assim que o demônio foi expulso, o mudo passou a falar. E as multidões se admiravam, dizendo: — Jamais se viu tal coisa em Israel!
34 Kata Fedasi ika bako nadiwe kaliw. “Yesus aka sinik mafak ilimi gebom kinim ami win dim sinik mafak iyo fotaba bano.” Kalsiw ko.
34 Mas os fariseus diziam: — Ele expulsa os demônios pelo poder do maioral dos demônios.
35 Kale Yesus ayo abiw dukum abe abiw katiw abe ká bom nadale ilimi kawed am tem tem katam kal Got weng kukuyam ká bom nadale Got kasák gu tem biyámin sung kidel uyo weng kukáyam tam tam ká bom nadale imi adikum asanin so kál funin so uyo kidel bom aka wanang kinim kidelyam kanam tase ko.
35 E Jesus percorria todas as cidades e aldeias, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do Reino e curando todo tipo de doenças e enfermidades.
36 Kale kana bom nadano kanomin wanang kinim bo itam wol mat so keidawsu. Be watawo kaleyo bá, ika kál funin kudusiw ade imi dakáyamin banim. Kale ika siwsiw ilim kin modin kinim banim taw keisiw kayo ko.
36 Ao ver as multidões, Jesus se compadeceu delas, porque estavam aflitas e exaustas como ovelhas que não têm pastor.
37 Kale Yesus aka alam weng kidimin kinim bakoyam, “kinim wanang bude bináliw imin yum tabin taw keisu. Kata imin fákamongin kinim wanang itane mew mada kul fakadu ita kuw ko.
37 Então Jesus disse aos seus discípulos:
38 Kale kiba Got bináliw kayak alata dákadáliwo, bude aka wok fakudin kinim imak dádayo yak bináliw imin uyo fákamino.” Kalesa ko.
38 Por isso, peçam ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.