João 10

Ipqitchuat Makpiġaat - Agaayyutim Uqałhi Iñupiatun (ESKNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Iḷumutuuruamik nipliutigipsi, “Iñuk isinġitchuaq ipnaiqaġvium taluagun, aglaan mayuaqtaqtuaq atlakun tigliŋniaqtauruq ivayaqtuqtaupluniḷu.|src="LB00014B.TIF" size="span" copy="Louise Bass ©The British & Foreign Bible Society, 1994." ref="Jn 10.1"
1 Jesus disse:
2 Aglaan isiġaqtuaq talukun ipnaich munaqsrigiraġigaat.
2 Mas quem entra pela porta é o pastor do rebanho.
3 Taluliqirim taluiġutiraġigaa. Ipnaich tusraaraġigaat nipaa tuqłuġaqmatiŋ atiġmiktigun, aasrii ilaan annisiraġigai.
3 O porteiro abre a porta para ele. As ovelhas reconhecem a sua voz quando ele as chama pelo nome, e ele as leva para fora do curral.
4 Annisianikamigich sivulliuġaġigai aasrii ipnaich malikługu nipaa iḷisimaplugu.
4 Quando todas estão do lado de fora, ele vai na frente delas, e elas o seguem porque conhecem a voz dele.
5 Tamatkua atlamik maliutritḷaitchut, aglaan qimagaġigaat nipaa iḷisimanġitḷugu.”
5 Mas de jeito nenhum seguirão um estranho! Pelo contrário, elas fugirão, pois não conhecem a voz de estranhos.
6 Jesus atrikusrautmik uqautipmatiŋ, iliŋisa kaŋiqsiñġiññiġaat sumik uqautitilaaqtiŋ.
6 Jesus fez esta comparação, mas ninguém entendeu o que ele queria dizer.
7 Jesus nipliutitqiŋñiġai, “Iḷumutuuruamik nipliutigipsi, Uvaŋa taluuruŋa ipnaiñi.
7 Então Jesus continuou:
8 Atlakauplutiŋ sivumni tikiaruat iluqatiŋ tigliŋniaqtaurut ivayaqtuqtauplutiŋḷu aglaan ipnaich naalaġnisaitchaich tamatkua.
8 Todos os que vieram antes de mim são ladrões e bandidos, mas as ovelhas não deram atenção à voz deles.
9 Uvaŋa taluuruŋa. Kisupayaaq isiġumi uvapkun anniqsuġisiruq; ilaa isiqtuni naagaqaa aniruni paqittaġnaqtuq niqiksraq.
9 Eu sou a porta. Quem entrar por mim será salvo; poderá entrar e sair e achará comida.
10 Tigliŋniaqti tikitchaqtuq kisianik tigligiaqhuni tuqqutchityaqhuni unniiñ piyaqquqtaityaqhuni. Uvaŋali aggiqsuŋa tamatkua iñuich iñuułiġmik piññaquplugich inuŋaiḷḷapiaġlugu.
10 O ladrão só vem para roubar, matar e destruir; mas eu vim para que as ovelhas tenham vida, a vida completa.
11 “Uvaŋa munaqsriḷḷautaġigaatŋa ipnaich. Munaqsriq nakuuruaq tuquyummatiqaqtuq ipnaiñik piqusriġuni.
11 — Eu sou o bom pastor; o bom pastor dá a vida pelas ovelhas.
12 Akiññaŋniaqtim munaqsriŋunġitchua ipnaich piginġitchai. Unitḷugich qimagaqtuq qiñiqami amaqqumik aggiaqsiruamik. Amaqqumaasrii kiŋmaqługich siamitkaqsipḷugich tamatkua ipnaich.
12 Um empregado trabalha somente por dinheiro; ele não é pastor, e as ovelhas não são dele. Por isso, quando vê um lobo chegando, ele abandona as ovelhas e foge. Então o lobo ataca e espalha as ovelhas.
13 Akiññaŋniaqti iñuk qimagaqtuq akiññaŋniaqtaułhiñałiġmigun. Suksraġinġitchai ipnaich.
13 O empregado foge porque trabalha somente por dinheiro e não se importa com as ovelhas. Eu sou o bom pastor. Assim como o Pai me conhece, e eu conheço o Pai, assim também conheço as minhas ovelhas, e elas me conhecem. E estou pronto para morrer por elas.
14 “Uvaŋa ipnaich munaqsraat nakuuruaq. Iḷisimmaaġitka ipnaitka suli iliŋisa uvaŋa.
14 — ausente —
15 Taatnatun Aapam iḷisimałha uvamnik, uvaŋaptuuq Aapa iḷisimagiga. Uvaŋa piyummatiqaġiga tuqułiksraġa piqutigilugich.
15 — ausente —
16 Aasrii atlattuuq ipnaich pigigitka munaqsriviŋmi uvaniinġitchuat. Tikiutraksraġitmigitka, aasriiñ naalaġniñiaġaat nipiga. Tarra atautchiiñaġuġniaqtut ipnaich suli munaqsriri atautchiiñamik.
16 Tenho outras ovelhas que não estão neste curral. Eu preciso trazer essas também, e elas ouvirão a minha voz. Então elas se tornarão um só rebanho com um só pastor.
17 Aapam piqpagigaaŋa tuqqutriyumałłapkun piqusriġḷuŋa iñuŋnik, aasriiñ tuqqutauŋanikkuma iñugutqikkił̣hitchuŋa.
17 — O Pai me ama porque eu dou a minha vida para recebê-la outra vez.
18 Kia-unniiñ tuqqutchumiñaitchaaŋa nunuriḷuŋa. Uvapkuiñaq qaisaġigiga pisułłapkun, qaił̣hiñaaġiplugu suli satułhiñaaġiplugu. Taamna tillisiaġikkaġa Aapaaniñ atuqugiga.”
18 Ninguém tira a minha vida de mim, mas eu a dou por minha própria vontade. Tenho o direito de dá-la e de tornar a recebê-la, pois foi isso o que o meu Pai me mandou fazer.
19 Tarani Jew-ŋuruat atinġiḷgiññiqsut piqusriqhutiŋ tamatkuniŋa uqauttutinik.
19 Quando ouviu isso, o povo se dividiu outra vez. Muitos diziam:
20 Iñugiaktuat niplianiqsut, “Ilaa tuunġaġmik piqaġniqsuq, kinniqiruq. Suvaata naalakpisiuŋ?”
20 — Ele está dominado por um demônio! Está louco! Por que é que vocês escutam o que ele diz?
21 Atlatli niplianiqsut, “Iñuk tuunġaqtalik uqaġumiñaitchuq taatna. Qanuġuni tuunġaqtalik qiñitlasripkaigisiva ayauŋaruamik?”
21 Outros afirmavam: — Quem está dominado por um demônio não fala assim! Será que um demônio pode dar vista aos cegos?
22 Ilgiññiqsuq niġiqpagvikaaq Jerusalem-mi. Itqauttutiginiġaa Jew-ŋuruat agaayyuvikpaŋat aŋmalgitqikman taimani qaayuġnaiŋanikmagich.|src="HK048C.tif" size="span" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Jn 10.22"
22 Era inverno, e em Jerusalém estavam comemorando a Festa da Dedicação .
23 Jesus pisruksaaġniqsuq Jew-ŋuruat agaayyuvikpaŋatni Solomon-ŋum Quliġutaanik taggisiliŋmi.
23 Jesus estava andando pelo pátio do Templo, perto da entrada chamada “ Alpendre de Salomão ”.
24 Aasriiñ Jew-ŋuruat avataanun kati'amiŋ nipliutiniġaat, “Qanutun taktigiruami naliġutitchaaqsivisigut? Iḷumutun uqauttutigut, Ilvich Christ-ŋuvich?”
24 Então o povo se ajuntou em volta dele e perguntou: — Até quando você vai nos deixar na dúvida? Diga com franqueza: você é ou não é o
25 Jesus kiugai, “Uqautianikkaluaġipsi, aglaan ukpiġinġitchipsitña. Savaat iñiqtaġikkaġma Aapaa saŋŋiqutaagun uqautigigaatŋa.
25 Jesus respondeu:
26 Aglaan ukpiġinġitchipsitña atakkii ipnaiġinġitḷusri.
26 mas vocês não creem porque não são minhas ovelhas.
27 Uvaŋa ipnaima nipiga naalagaġigaat, uvaŋa iḷisimaplugich, iliŋisa malikłuŋa.
27 As minhas ovelhas escutam a minha voz; eu as conheço, e elas me seguem.
28 Iñuułiġmik isruitchuamik qaitchigitka, iliŋich tuquyumiñaiqł̣ugitunniiñ. Kia-unniiñ ivayaaġiyumiñaitchai uvaŋniñ.
28 Eu lhes dou a vida eterna, e por isso elas nunca morrerão. Ninguém poderá arrancá-las da minha mão.
29 Sua Aapaa qaiñŋanikkaŋa uvaŋnun kamanatluktuq iluqaaniñ. Kia-unniiñ ivayaaġiyumiñaitchaa Aapam qaunakkutaaniñ.
29 O poder que o Pai me deu é maior do que tudo, e ninguém pode arrancá-las da mão dele.
30 Aapagalu atausriuruguk.”
30 Eu e o Pai somos um.
31 Jew-ŋuruat iyaġaŋnik tigusritqiḷgiññiqsut miḷḷuuġukługu.
31 Então eles tornaram a pegar pedras para matar Jesus.
32 Jesus nipliutiniġai, “Sivuqqapsitñi uvaŋa savaaqaqtuami iñugiaktuanik savaallautanik Aapam uvaŋnun iñiqtaġitqukkaŋiñik, nalliatigun tamatkua miḷuqtuġukpisitña?”
32 E ele disse:
33 Jew-ŋuruat kiuniġaat, “Savaallautatigun miḷuqtuġunġitchiptigiñ, aglaan sagluuqtuaġutiqałłapkun, takku iñułhiñaugaluaqhutin uqaqtutin ilipnik Agaayyutaunipḷutin.”
33 Eles responderam: — Não é por causa de nenhuma coisa boa que queremos matá-lo, mas porque, ao dizer isso, você está
34 Jesus kiugai, “Maliġutaksraġikkapsitñi aglausimaruq, ‘Agaayyun nipliġñiqsuq, Ilipsi agaayyutaurusri.’
34 Então Jesus afirmou:
35 Kaŋiqsimagivut uqałhich aglausimaruat iḷumutuugisiłhat taimuŋa. Agaayyutim taiñiġai agaayyutinik taipchua iñuich akuqtuiruat uqałiġmiñik.
35 Sabemos que as
36 Uvaŋali tigusriaġipluŋa Aapam tuyuġikkaġigaaŋa nunam iñuiñun, qanuqhusrimi nipliavisi saglupluŋa uqaġniġluutigiñipḷugu Agaayyun nipliqama iġñiġinipḷuŋa Agaayyutmun.
36 Quanto a mim, o Pai me escolheu e me enviou ao mundo. Então por que vocês dizem que blasfemo contra Deus quando afirmo que sou Filho dele?
37 Ukpiġinaŋa savaaqanġitchuma Aapaa savaaŋiñik,
37 Se não faço o que o meu Pai manda, não creiam em mim.
38 aglaan savaaġiniġupkich, ukpiġiñġitchaluaġupsitñaunniiñ, savaaġikkatka ukpiġiraksraġigisri. Taatnaġupsiuŋ kaŋiqsiñiaqtusri nalupqisrunġiġḷusri Aapam uvamniitilaaŋanik suli uvaŋa Aapamniitilaamnik.”
38 Mas, se eu faço, e vocês não creem em mim, então creiam pelo menos nas coisas que faço. E isso para que vocês fiquem sabendo de uma vez por todas que o Pai vive em mim e que eu vivo no Pai.
39 Taapkuaguuq tiguyumatqiaqsiḷgiññiġaat aglaan annalgiññiqsuq iliŋisa argaŋitñiñ.
39 A essa altura tentaram novamente prendê-lo, mas Jesus escapou das mãos deles.
40 Jesus utilgiññiqsuq Jordan kuuk ikaaqługu taivruma John paptaaġivianun, aasrii tarani itkaqsipḷuni.
40 Ele voltou de novo para o lado leste do rio Jordão, foi para o lugar onde João Batista tinha batizado antes e ficou lá.
41 Iñugiaktuat iñuich tikiagaqsiñiġaat avatmun itnaqhutiŋ, “John taimña iñiqtaqanġitchaluaqtuq quviqnaqtuanik aglaan uqauttutipayaaŋa uumuuna iñukun iḷumutuuruq.”
41 E muita gente ia vê-lo, dizendo: — João não fez nenhum milagre, mas tudo o que ele disse sobre Jesus é verdade.
42 Taatnaqhutiŋ iñugiaktuam iñuum ukpiġiniġaa Jesus.
42 E naquele lugar muita gente creu em Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.