Mateus 22
Estonian Bible: Piibel Kõigile (EKK_PKP) vs AAI
1 Jeesus kõneles neile veel näitlikke lugusid kasutades.
1 Naatu Jesu iban maiye oroubon tabo sabuw hai tur eowen eo,
2 „Taevariik on nagu kuningas, kes korraldas oma pojale pulmapeo,“ selgitas Jeesus.
2 “Mar ana Aiwob ana itinin i boro iti na’atube. Ana veya ta aiwob orot natun tabin isan ana hiyuw bogaigiwas.
3 „Ta saatis oma sulased välja kõigi juurde, kes olid pulma kutsutud, et nad tuleksid kohale, kuid nad keeldusid.
3 Naatu ana akir wairafih iyunih kob hin sabuw iyabowat hiyuw aamih hibowabow isah, baise etei’imak hikwahir hima.
4 Nii saatis ta välja veel sulaseid, korraldusega: „Öelge kutsutuile, et ma olen pulma peolaua valmis saanud. Härjad ja nuumvasikad on tapetud, kõik on valmis. Nii et tulge pulma!“
4 “Imih aiwob orot iban maiye ana akir wairafih afa’abo iyunih eo, ‘Kwanan sabuw iyabowat na hiyuw aamih au’uwih hai tur kwana’owen, masanuw etei arauw hitab, naatu hiyuw etei abogaigiwas sawar, imih kwanan tabin ana hiyuw tanaa.’
5 Kuid nad eirasid kutset ja lahkusid. Üks läks oma põllule, teine äri eest hoolt kandma.
5 “Baise hin hi’o, sabuw hiyuw aayah tur men hinowar, hai kokomaim hire nanabin hin. Orot ta au masaw in, orot ta re ana sitow bowamih in.
6 Ülejäänud võtsid kuninga sulased kinni, kohtlesid neid halvasti ja tapsid nad.
6 Naatu sabuw afa akir wairafih hibow hirouw, afa hi’asbunubunuw himorob.
7 Kuningas sai maruvihaseks. Ta saatis oma sõdurid neid mõrvareid hävitama ja nende linna maha põletama.
7 Aiwob orot anababatun yan so’ar, basit ana baiyowayah iyafarih hin sabuw ana akir wairafih hi’asbunubunuw etei hibow hirouw himorob naatu hai bar etei hi’afusar.
8 Siis ütles kuningas oma sulastele: „Pulma peolaud on valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud väärt osa saama.
8 “Imaibo aiwob orot ana akir wairafih afa’abo eaf hina iuwih eo, ‘Tabin ana hiyuw i abogaigiwas sawar, baise sabuw au’uwih men yait ta namih.
9 Minge tänavatele ja kutsuge pulma kõiki, keda leiate.“
9 Imih kwanatit kwanan ef gagamih yahimaim sabuw kwana’i’itih etei kwana’uwih hinan tabin ana hiyuwamaim hinarun.’
10 Siis läksid sulased välja tänavatele ja tõid kaasa kõik, kelle leidsid, nii häid kui ka halbu. Peosaal sai täis.
10 Basit akir wairafih hitit hin ef gagamih yahimaim orot babin hi’itih etei hibow, kakafin, gewasin etei hiteten hinatabin ana efanamaim hitit.
11 Aga kui kuningas tuli külalistega kohtuma, märkas ta üht meest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
11 “Aiwob orot na nanawan hai merar yi ibabatiyih inan, basit orot ta tabin ana faifuw usina’e na ma’am itin.
12 Kuningas küsis mehelt: „Mu sõber, kuidas sa ilma pulmarõivata siia sisse said?“ Mehel ei olnud midagi öelda.
12 Naatu ibatiy eo, ‘Au begon, o mi’itube’emih tabin ana faifuw usina’e ina irun kuma’am, etawan menane irun?’ Baise orot men tur ta eo.
13 Siis kuningas käskis oma sulaseid: „Siduge ta käed ja jalad kinni ning heitke ta pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
13 “Basit aiwob orot ana akir wairafih iuwih eo, ‘Orot an uman kwafatum kwabai kwan ufun kwaisaroun ere gugumin wanawanan nama, narerey wan nitarfofor naso’ob.’”
14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.“
14 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim eo, “Sabuw moumurih na’in God ea’afih, baise matan ta’amo boro narubinih.”
15 Siis variserid lahkusid ja tulid kokku, et sepitseda plaani, kuidas nad saaksid tema sõnadega ta lõksu püüda.
15 Basit Ofafar Bai’obaiyenayah afa hin sa’ab akisihimo hiku’ay Jesu baikubibiruwin isan hiyakitifuw.
16 Nad saatsid oma jüngrid tema juurde koos Heroodese pooldajatega. „Õpetaja, me teame, et sa oled ausameelne inimene ja et sa õpetad, et Jumala tee on tõde,“ alustasid nad. „Sa ei lase end kellelgi mõjutada ja sa ei hooli auastmest ega seisusest.
16 Imaibo hai bai’ufununayah afa naatu Herod ana kou’ay sabuw afa hin Jesu biyan hitit hio, “Bai’obaiyenayan, aki aso’ob. O i anababatun turamaim kuo, God ana sabuw isah abisa ekokokomaim kubi’obaiyih, abisa sabuw tenotanot isan men kubiyababan, anayabin o men orot babin ufuhine ku’i’itin.
17 Anna siis meile teada oma arvamus. Kas on õige maksta keisrile makse või mitte?“
17 Imih kuo anowar. Caesar isan kabay tanabibaiyan boro ata ofafar tana’astu’ub, ai en? O mi’itube kunotanot?”
18 Jeesus teadis, et nende ajendid olid kurjad. Ta küsis neilt: „Miks te üritate mind lõksu püüda, te silmakirjatsejad?
18 Jesu mar ta’imon hio hai tur naniyan bai uwih eo, “Kwa i wanawan rerekabih! Aisim ayu kwabikubibiruwu?
19 Näidake mulle münti, mida kasutatakse maksu tasumiseks.“ Nad tõid talle ühe denaarinäha.
19 Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.” Naatu kabay hibai hina hitin.
20 „Kelle pilt ja kelle tiitel on siia graveeritud?“ küsis ta neilt.
20 Itin sawar imaibo eo, “Iti kabayamaim i yait ayubin naatu wabin tema’am?”
21 „Keisri,“ vastasid nad. „Keisrile tuleb anda tagasi see, mis keisrile kuulub, ja Jumalale see, mis Jumalale kuulub,“ ütles ta neile.
21 Hiya’afut hio, “Caesar.” Basit Jesu iuwih eo, “Abisa Caesar nowan Caesar kwanitin, naatu abisa God nowan God kwanitin.”
22 Kui nad Jeesuse vastust kuulsid, olid nad jahmunud. Nad läksid ära ja jätsid ta rahule.
22 Iti na’at eo hinonowar ana maramaim hifofor men kafaita. Naatu hihamiy himatabir maiye hin.
23 Hiljem samal päeval tulid tema juurde mõned saduserid. (Nemad on need, kes ütlevad, et ülestõusmist ei ole.)
23 Nati veya ta’imon kau’ay ta wabin Sadducee hai sabuw afa hina Jesu biyan hitit hio, “Sabuw morobone boro men hinayawas maiye.”
24 Nad küsisid talt: „Õpetaja, Mooses ütles, et kui abielusmees sureb ilma lapsi saamata, peaks ta vend tema lesega abielluma ja oma venna jaoks lapsi saama.
24 Naatu hio maiye, “Bai’obaiyenayan Moses eo tautabin orot ain natun en namomorob tain boro tuwah ana kwafur ni’aawan, saise hairi hina’in kek hinatufuw tuwah efanin.
25 Meie kandis elas kord seitse venda. Esimene abiellus ja suri ning kuna tal ei olnud lapsi, jättis ta oma lese oma vennale.
25 Imih marasika orot, ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin naatu kek en morob. Ana kwafur tain i’aawan.
26 Sama juhtus teise ja kolmanda vennaga, kuni seitsmendani välja.
26 I auman kek en morob. Naatu tain ta bo kwafur i’aawan maiye. Kek en morob ef ta’imon na’atube hisinaf re in yomanin hi’asa’ub.
27 Lõpuks suri ka see naine.
27 Uf toro’ot, babin morob.
28 Kui nüüd ülestõusmine tuleb, kelle naiseks ta neist seitsmest vennast saab, sest ta oli abielus nende kõigiga?“
28 Orot etei i babin ta’imon hi’aawan, imih ana maramaim morobone hinamimisir maiye, babin i boro menatan ni’aawan?”
29 Jeesus vastas: „Teie viga on, et te ei tunne Pühakirja ega seda, mida Jumal suudab teha.
29 Jesu iyafutih eo, “Kwa i a not hikwaris. Anayabin Buk Atamanin men kwaso’ob, naatu God ana fair auman men kwaso’ob.
30 Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele − siis ollakse nagu taeva inglid.
30 Anayabin morobone hinamimisir ana veya tounamatar maramaim tabina’e tema’am na’atube bairi boro hinama.
31 Mis puutub surnute ülestõusmisesse, siis kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile ütles:
31 Naatu morobone hinamisir maiye isan God eo Buk Atamaninamaim hikirum inu’in kwaiyab kwa’itin ei en? God iti na’atube eo,
32 „Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal“? Ta ei ole surnute, vaid elavate Jumal.“
32 ‘Ayu i Abraham ana God, Isaac ana God, naatu Jacob ana God.’ Nati God i sabuw yawasih hai God men sabuw murubih hai Godamih.”
33 Kui rahvahulgad tema sõnu kuulsid, olid nad tema õpetusest hämmastuses.
33 Sabuw rou’ay gagamin iti tur hinonowar, hifofor men kafaita, anayabin abisa bi’obaiyih i tur anababatun.
34 Kui variserid kuulsid, et ta oli saduseride suu sulgenud, tulid nad kokku ja esitasid veel küsimusi.
34 Jesu tur eo Sadducee sabuw hai tur etei rabirab ana maramaim Pharisee sabuw hi’itin. Basit etei hina hita’imon.
35 Nende hulgast üks, kes oli seadusetundja, esitas talle küsimuse, üritades teda lõksu püüda:
35 Wanawanahimaim ofafar so’obayan orot ta na Jesu ikubibiruw eo,
36 „Õpetaja, missugune on tähtsaim käsk seaduses?“
36 “Bai’obaiyenayan, obaiyunen tur menatan i gagamin ofafar etei wanawanahimaim?”
37 Jeesus ütles neile: „„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges, mida sa mõtled, kõiges, mida sa tunned, ja kõiges, mida sa teed.“
37 Jesu iya’afut eo, “Regah, a God isan dogor tutufin etei, a not tutufin etei, naatu biya tutufin etei iniyabuw.
38 See on tähtsaim käsk, esimene käsk.
38 Iti ofafar i gagamin naatu ofafar ana ukwarin.
39 Teine on üsna samasugune: „Armasta oma kaasinimest nagu iseennast.“
39 Naatu ofafar bairou’abin i iti. ‘Taituwa isah iniyabow o taiyuw isa kubiyabow na’atube.’
40 Kogu piibellik seadus ja prohvetite kirjutised tuginevad neile kahele käsule.“
40 Moses ana ofafar tutufin etei naatu God ana dinab oro’orot hai bai’obaiyen etei i iti ofafar rou’ab tebi’ukwarih.”
41 Kuna variserid olid sinna kogunenud, esitas Jeesus neile küsimuse.
41 Pharisee sabuw hiru’ay hita’imon, basit Jesu ibatiyih
42 „Mida te arvate Messiast?“ küsis ta. „Kelle poeg ta on?“ „Taaveti poeg,“ vastasid nad.
42 eo, “Kwa a notamaim Keriso isan mi’itube kwanotanot? I boro orot yait natun?” Naatu i hiya’afut hio, “Keriso i boro David ana agirane nan.”
43 „Aga kuidas saab Taavet inspireeritult nimetada teda Issandaks?“ küsis Jeesus neilt. „Ta ütleb:
43 Naatu Jesu ibatiyih eo, “Bo aisim Anun Kakafiyin ana fairamaim David iwanasum, Regah isan eo,
44 „Issand ütles minu Issandale: istu mu paremale käele, kuni ma su vaenlased võidan.“
44 ‘Regah au Regah isan eo, Umau au asukwafune kumare inama’am. Ana maramaim ayu boro anatit a kamabiy sabuw anabow babamaim anaya.’
45 Kui Taavet nimetas teda Issandaks, kuidas saab ta siis tema poeg olla?“
45 “David Roubininenayan orot isan i ana Regah rauw eo, imih men karam Roubininenayan orot i David ana agir narauw nao.”
46 Keegi ei osanud talle vastata ja nüüdsest peale ei söandanud keegi enam talle küsimusi esitada.
46 Men yait ta Jesu ana tur wan yimih. Nati ana veya’amaim men yait ta baibat afa bow na Jesu ibatiyimih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.