Lucas 18

Estonian Bible: Piibel Kõigile (EKK_PKP) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
1 Disse-lhes Jesus uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca esmorecer:
2 „Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest,“ selgitas Jeesus.
2 Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava homem algum.
3 „Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
3 Havia também, naquela mesma cidade, uma viúva que vinha ter com ele, dizendo: Julga a minha causa contra o meu adversário.
4 Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
4 Ele, por algum tempo, não a quis atender; mas, depois, disse consigo: Bem que eu não temo a Deus, nem respeito a homem algum;
5 on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
5 todavia, como esta viúva me importuna, julgarei a sua causa, para não suceder que, por fim, venha a molestar-me.
6 Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik,“ ütles Issand.
6 Então, disse o Senhor: Considerai no que diz este juiz iníquo.
7 „Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
7 Não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que a ele clamam dia e noite, embora pareça demorado em defendê-los?
8 Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Contudo, quando vier o Filho do Homem, achará, porventura, fé na terra?
9 Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
9 Propôs também esta parábola a alguns que confiavam em si mesmos, por se considerarem justos, e desprezavam os outros:
10 „Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
10 Dois homens subiram ao templo com o propósito de orar: um, fariseu, e o outro, publicano.
11 Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad,abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
11 O fariseu, posto em pé, orava de si para si mesmo, desta forma: Ó Deus, graças te dou porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros, nem ainda como este publicano;
12 Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
12 jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
13 O publicano, estando em pé, longe, não ousava nem ainda levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, sê propício a mim, pecador!
14 Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que se exalta será humilhado; mas o que se humilha será exaltado.
15 Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; e os discípulos, vendo, os repreendiam.
16 Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla,“ ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
16 Jesus, porém, chamando-as para junto de si, ordenou: Deixai vir a mim os pequeninos e não os embaraceis, porque dos tais é o reino de Deus.
17 Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
17 Em verdade vos digo: Quem não receber o reino de Deus como uma criança de maneira alguma entrará nele.
18 Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“
18 Certo homem de posição perguntou-lhe: Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
19 „Miks sa mind heaks nimetad?“ vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás , não matarás , não furtarás , não dirás falso testemunho , honra a teu pai e a tua mãe.
21 „Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud,“ vastas mees.
21 Replicou ele: Tudo isso tenho observado desde a minha juventude.
22 Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
22 Ouvindo-o Jesus, disse-lhe: Uma coisa ainda te falta: vende tudo o que tens, dá-o aos pobres e terás um tesouro nos céus; depois, vem e segue-me.
23 Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
23 Mas, ouvindo ele estas palavras, ficou muito triste, porque era riquíssimo.
24 Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
24 E Jesus, vendo-o assim triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
25 Porque é mais fácil passar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
26 E os que ouviram disseram: Sendo assim, quem pode ser salvo?
27 Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
27 Mas ele respondeu: Os impossíveis dos homens são possíveis para Deus.
28 Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos nossa casa e te seguimos.
29 „Ma räägin teile tõtt,“ ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por causa do reino de Deus,
30 saab palju tagasi selles elus ja igavese elu tulevases maailmas.“
30 que não receba, no presente, muitas vezes mais e, no mundo por vir, a vida eterna.
31 Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
31 Tomando consigo os doze, disse-lhes Jesus: Eis que subimos para Jerusalém, e vai cumprir-se ali tudo quanto está escrito por intermédio dos profetas, no tocante ao Filho do Homem;
32 Ta antakse võõramaalastekätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
32 pois será ele entregue aos gentios, escarnecido, ultrajado e cuspido;
33 Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
33 e, depois de o açoitarem, tirar-lhe-ão a vida; mas, ao terceiro dia, ressuscitará.
34 Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
34 Eles, porém, nada compreenderam acerca destas coisas; e o sentido destas palavras era-lhes encoberto, de sorte que não percebiam o que ele dizia.
35 Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
35 Aconteceu que, ao aproximar-se ele de Jericó, estava um cego assentado à beira do caminho, pedindo esmolas.
36 Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
36 E, ouvindo o tropel da multidão que passava, perguntou o que era aquilo.
37 Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
37 Anunciaram-lhe que passava Jesus, o Nazareno.
38 Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
38 Então, ele clamou: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
39 E os que iam na frente o repreendiam para que se calasse; ele, porém, cada vez gritava mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
40 Então, parou Jesus e mandou que lho trouxessem. E, tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 „Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“ „Issand, ma tahan jälle näha,“ anus ta.
41 Que queres que eu te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu torne a ver.
42 „Siis näe!“ ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
42 Então, Jesus lhe disse: Recupera a tua vista; a tua fé te salvou.
43 Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.
43 Imediatamente, tornou a ver e seguia-o glorificando a Deus. Também todo o povo, vendo isto, dava louvores a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.