Lucas 18
Estonian Bible: Piibel Kõigile (EKK_PKP) vs AAI
1 Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
1 Jesu bai’obaiyen ta oroubonamaim ana bai’ufununayah i’obaiyih eo, “Mar etei kwanayoyoyoban, men guban nahurir yoyoban kwanihamiyimih.”
2 „Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest,“ selgitas Jeesus.
2 “Veya ta bar merar gagamin ta’amaim tur nowarayan orot ta nati’imaim ma’am, i men kafa’imo God isan birubir naatu orot babin isah birubirumih.
3 „Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
3 Nati bar meraramaim i kwafur babin auman ma’am. Nati babin mar etei tur nowarayan orot ifefeyan eo, ‘Ayu akokok inibaisu au kamabiy wairafin airi kwanao ayu ana ma gewas.’
4 Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
4 Veya moumurih maiyow orot iti babin ana fefeyan nonowar men kafa’imo abisa ta sinafumih. Baise yomaninamaim taiyuwin ma binotanot eo, ‘Ayu i men God abibiruw naatu orot babin men akakafiyih.
5 on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
5 Baise iti babin i mar etei isau enan, gewasin babin i boro anibais nama gewas, saise men mar etei nan ayu nihaharu’umih.’”
6 Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik,“ ütles Issand.
6 Naatu Regah Jesu eo, “Tur nowarayan orot kakafin ana tur kwanowar.
7 „Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
7 Naatu kwanotanot God ana roubinen sabuw fai mar isan hinarererey boro men na’itin nibaisih hinama gewas? Naatu baibaisih isan boro nama narubirabir?
8 Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
8 Baise a tur ao’owen, God i boro hai yababan na’itin naatu boro matan nakabiy nasinaf. Baise Orot Natun namatabir maiye nanan ana veya, tafaramamaim boro sabuw baitumatumayah natita’urih.”
9 Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
9 Sabuw afa taiyuwih tebora’ahih gewasih terouw, taih tuwah tinunufuruwih isan, Jesu oroubonamaim eo.
10 „Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
10 “Ana veya ta orot rou’ab hitit hin Tafaror Baremaim yoyoban isan, orot ta i Pharisee, naatu orot ta i kabay o’onayan.
11 Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad,abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
11 Pharisee orot akisin nabin bat yoyoban eo, ‘God a merar ayiy gagamin maiyow, anayabin ayu i men sabuw afa na’atube’emih, ayu men kabat mowan, men baifufuwenayan, men bainowan mowan, men taituwau a’aawah ufuh a nan, naatu ayu i men iti kabay o’onayan na’atube.
12 Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
12 Fur ta’imon wanawanan mar rou’ab ayoyohar naatu au kabay abaib roumukur etei o a siwar abit ofafaramaim eo na’atube.’
13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
13 Baise kabay o’onayan akisin babanane bat, uwan yi dogoron rab yoyoban eo, ‘God kwiwanbabanu, ayu bowabow kakafin wairafu.’
14 Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
14 A tur ao’owen, orot rou’ab yoyoban ufunamaim au bar hinan kabay o’onayan God matanamaim i roumutufuren bai yasisiramaim ana ubar in, men Pharisee. Anayabin orot yait taiyuwin ebobora’ah God boro nab nayare, baise orot babin yait taiyuwin eyayare God boro nayara’ah orot gagamin namatar.”
15 Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
15 Sabuw afa natunatuh Jesu baigegewasinih isan hibow hina biyan hititit, ana bai’ufununayah hi’itih, sabuw higam hi’uwih.
16 Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla,“ ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
16 Baise Jesu kek eafih hina biyan hitit naatu eo, “Kek kwaihamiyih tena biyou titit, men kwanao tanihimih, anayabin sabuw iyab dogoroh iti kek gidigidih na’atube God ana aiwobomaim boro hinarun.
17 Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
17 A tur ao’owen, orot yait nayare iti kek na’atube God ana aiwobomaim boro narun.”
18 Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“
18 Jew sabuw hai bonawiyenayan orot ta Jesu ibatiy, “Bai’obaiyenayan Gewas, kuo anowar, abisa anasinaf boro yawas ma’ama wanatowan anab.”
19 „Miks sa mind heaks nimetad?“ vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
19 Jesu iya’afut eo, “O aisim ayu orot gewasu irouw kuo’o? Men yait ta gewasinamih, baise God akisinamo i gewasin.
20 Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
20 Ofafar etei Moses ana Bukamaim kikirum iso’ob? ’Taituwa a’aawah ufuh men inan, men sabuw ina’asbunuw, men inabain, men inifufuwen, men inayanuw, naatu hinat tamat fanah inabosiyasiyar.’”
21 „Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud,“ vastas mees.
21 Orot iya’afut eo, “Ayu kek ana veya’ika abusuruf iti ofafar etei ai’ufnunen, men ta astu’ubimih.”
22 Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
22 Jesu nonowar ufunamaim eo, “Sawar ta’imonamo men isinafumih. Inan sawar etei inabow sabuw hinatobon naatu kabay yababan wairafih inafaramih. Imaibo inan ayu ni’ufnunu, saise maramaim o boro totobuyoy wairaf inamatar.”
23 Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
23 Baise orot iti tur nonowar ana maramaim ana yababan ra’at, anayabin i totobuyoy wairafin.
24 Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
24 Jesu iti orot biyababan itin basit eo, “Sabuw iyab totobuyoy wairafih maramaim run isan boro isah nafokar.
25 Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
25 Sinak ana sou awan kikimin camel imaim boro karam nasorabon, baise orot totobuyoy wairafin God ana aiwobomaim run isan boro men karam narun.”
26 Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
26 Sabuw iti tur hinonowar hio, “Orot yait i boro yawas natita’ur?”
27 Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
27 Jesu iyafutih eo, “Sabuw isah i fokar, baise God isan i hamehamen maiyow.”
28 Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
28 Imaibo Peter, Regah isan eo, “Aki ai bar ai tumar o abi’ufnuni ku’itin.”
29 „Ma räägin teile tõtt,“ ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
29 Jesu iuwih eo, “Anababatun a tur ao’owen, orot yait ana bar, aawan, natunatun, taintuwan, hinah tamah, ihamiyen God ana aiwob isan i’akir ebowabow
30 saab palju tagasi selles elus ja igavese elu tulevases maailmas.“
30 boro sawar moumurih na’in iti tafaramamaim tafan hinaya’abar nabow naatu yawas mar boro enan ma’ama wanatowan boro nab.”
31 Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
31 Jesu ana tur abarayah nah 12 buwih nabinamaim iuwih eo, “Kwananowar! It i au Jerusalem tayey, naatu nati’imaim dinab oro’orot Orot Natun isan abisa mataramih hio hikikirum boro imaim yabin namatar.
32 Ta antakse võõramaalastekätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
32 Nati’imaim i boro hinab Eteni Sabuw umahimaim hinayai, hinab hini’i’iyab, hinigigim, hinakwaitututur, hinawabir naatu hina’asabun namorob.
33 Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
33 Baise veya tounu ufunamaim boro nayawas maiye namisir.”
34 Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
34 Naatu bai’ufununayah Jesu abisa eo men kafa’imo tur naniyan hibai hinotaboun. Anayabin kawen turamaim eo naniyan bain isan fokar.
35 Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
35 Jesu yena Jericho biyubin auman orot ta matan fim nati ef yanamaim ma fefefeyan.
36 Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
36 Sabuw hinan fanah nowar, basit ibatiyih, “Abisa matar kwa’i’itin?”
37 Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
37 Sabuw hiya’afut hio, “Jesu Nazareth matuwan enan.”
38 Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
38 Basit orot matan fim erererey auman eaf eo, “Jesu David ana’agir kwiwanbabanu.”
39 Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
39 Sabuw wan hi’iyon hinan hitatabir orot hikwarar tatab awan fotamih hio. Baise orot matan fim fan sib aumetawat na’in eaf eo, “David ana agir kwiwanbabanu!”
40 Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
40 Basit Jesu nutanub bat naatu eo, “Orot kwabai kwana aitin.” Orot hibai hina Jesu biyan hitit, Jesu orot ibatiy.
41 „Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“ „Issand, ma tahan jälle näha,“ anus ta.
41 “Abisa kukokok isa anasinaf?” Orot iya’afut eo, “Regah ayu akokok matau nigewasin ana nuw maiye.”
42 „Siis näe!“ ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
42 Basit Jesu orot iu, “Mata igewasin kunuw, abaitumatumamaim ebiyawasi.”
43 Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.
43 Mar ta’imonamo orot matan igewasin nuw naatu God ana merar yi bora’ara’ah auman Jesu i’ufunun hairi hin. Naatu abisa matar sabuw hi’itin ana maramaim God ana merar hiyi wabin hibora’ara’ah.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.