Atos 23
cug (CUG) vs NVT
1 Bɔɔl lɔmsi dzə́kəh i bəni bə̀ bɔ sakaki tumi kiwɔ, ka dzaka a, “Bwa bə nih bəŋ, i nɔni kəŋŋ wə i dzə buku daiŋ, mih si fə num a gia yə mih kiəki a yi kɔ chəŋ i Nyɔ nshiŋ, gia yidɔkɔ kɔbi yə yi sakaki mih i shɔm yiŋ wə.”
1 Paulo olhou fixamente para o conselho dos líderes do povo e disse: “Irmãos, tenho vivido diante de Deus com a consciência limpa”.
2 Ananias wə wi nì kɔ fwu wi bətii mfə gia, dzaka i bəni bə̀ bɔ nì numbɛiŋ i kɔmsi i Bɔɔl kpəŋ, a bɔ chɔ̂kɔ wi i dzaka wə.
2 No mesmo instante, o sumo sacerdote Ananias ordenou aos que estavam perto de Paulo que lhe dessem um tapa na boca.
3 Bɔɔl chukuli i wi a, “Nyɔ ni chɔkɔ lə wɔ tə. Wɔ bwɔsiki kimbu ki juŋ kə bə chikə bəh fiəŋ wi fuku a biŋ. Wɔ lansi num a wɔ sakaki mih biəli nchi, chuku bwiŋ nchi wiwɔ chu dzaka a bə twɛ̂iŋ mih a?”
3 Então Paulo lhe disse: “Deus o ferirá, seu grande hipócrita! Que espécie de juiz é o senhor, desrespeitando a lei ao mandar me agredir dessa forma?”.
4 Bəni bə̀ bɔ nì num bɛiŋ i kɔmsi i Bɔɔl wə bikə i wi a, “Wɔ tɔyi fwu wi bətii mfə gia wi Nyɔ a?”
4 Os que estavam perto de Paulo lhe disseram: “Você ousa insultar o sumo sacerdote de Deus?”.
5 Wi chukuli a, “Bwa bə nih bəŋ, mih si kiəki kə a, akɔ fwu wi bətii mfə gia. Bə nyaka a,
5 “Irmãos, não sabia que ele era o sumo sacerdote”, respondeu Paulo. “Pois as Escrituras dizem: ‘Não fale mal de suas autoridades’.”
6 Jɔbi wə Bɔɔl nì yɛiŋ a bəni bədɔkɔ nì kɔ fɛiŋ a num Bəsadusi, bədɔkɔ num Bəfalasi, wi ka dzaka bə ja yiləkəli i kintəəŋ ki bəni bə̀ bɔ sakaki tumi a, “Bwa bə nih bəŋ, mih kɔ mi wi Falasi, mih num waiŋ wi Bəfalasi. Mih kɔ fa i nsaka wə kɔm mih tsɛiŋki tsəki a ninshiŋ, kiə a bəŋkwu bi dza lə i kpi wə.”
6 Sabendo Paulo que alguns membros do conselho dos líderes do povo eram saduceus e outros fariseus, gritou: “Irmãos, sou fariseu, como eram meus antepassados! E estou sendo julgado por causa de minha esperança na ressurreição dos mortos!”.
7 Si wi dzaka yakadəiŋ, Bəsadusi bəh Bəfalasi ka yisi i yɔliki, kijuŋni kiwɔ gaali.
7 Quando Paulo disse isso, o conselho se dividiu, fariseus contra saduceus,
8 Bɔ nì yɔliki yakadəiŋ, kɔm Bəsadusi nì shiki dzakaki a bəŋkwu bi dza kə i kpi wə, chu dzaka a fiɛŋ fidɔkɔ kɔkə ka bəchinda bə Nyɔ nabə biŋ'waka. Ayakalə, Bəfalasi nì bumki lə a biɛiŋ biələ bichi kɔlə.
8 pois os saduceus afirmam não haver ressurreição, nem anjos, nem espíritos, mas os fariseus creem em todas essas coisas.
9 N'yɔli wiwɔ ləkə tsə a ninshiŋ, bəni bədɔkɔ bə̀ bɔ nì laniki bənchi num i mbaŋ wi Bəfalasi wə, numbɛiŋ fɛiŋ dzaka bəh ŋga, dzakayi a, “Buku ka yɛiŋ gia yə mi wələ gbɔ yɛiŋ. A kɔlə numki kiŋ'waka kidɔkɔ, yuwidɔkɔ chinda wi Nyɔ wi dzakaki i wi.”
9 Houve grande alvoroço. Alguns dos mestres da lei que eram fariseus se levantaram e começaram a discutir energicamente. “Não vemos nada de errado com este homem!”, gritavam. “Talvez um espírito ou um anjo tenha falado a ele!”
10 N'yɔli wiwɔ ka nəŋki a fiəni chu jwɔ, tikwili wi fwu wi bəni bə jum ka lwaki a yudɔkɔ bɔ kɔlə i shakyi Bɔɔl fɛiŋ i biŋka wə. Wi ka dzaka a bəni bə jum shî tsə̂ lɔ̂kɔ Bɔɔl fɛiŋ i kaŋ yibɔ wə, fîəni yâka dzə̂ bəh wi i kwili wi bəni bə jum wə.
10 A discussão ficou cada vez mais violenta, e o comandante teve medo de que Paulo fosse feito em pedaços. Assim, ordenou que os soldados o retirassem à força e o levassem de volta à fortaleza.
11 A num nchɔkɔ, Bah numbɛiŋ i kɔmsi i Bɔɔl wə, dzaka i wi a, “Kaŋa shɔm. Si wɔ kɔ wɔ fuku lɔ i bəni kɔm mih i Jɛlusalɛm, akɔ tə a liŋ si wɔ ni fuku tə i Lum kɔm mih.”
11 Naquela noite, o Senhor apareceu a Paulo e disse: “Tenha ânimo, Paulo! Assim como você testemunhou a meu respeito aqui em Jerusalém, deve fazê-lo também em Roma”.
12 Chɔkɔ buku wɔɔ, Bəju bədɔkɔ jiə kimfasi, dzi ŋkaiŋ a bɔ ni dzi kə fiɛŋ nabə i mu a kɔbi a bɔ ni wɔɔ lə Bɔɔl.
12 Na manhã seguinte, alguns judeus se juntaram para conspirar, jurando solenemente que não comeriam nem beberiam antes de matar Paulo.
13 Bəni bə̀ bɔ nì jiə kimfasi kiwɔ dzi ŋkaiŋ biwɔ nì tsəki lə bəni mbaŋnyani.
13 A conspiração envolveu mais de quarenta homens.
14 Bɔ ka tsə i bətii mfə gia bəmbum, bəh bəni bə̀ bɔ sakaki kwili, dzaka i bɔ a, “Buku kɔ buku lansi dzi ŋkaiŋ, a buku ki ləkəsiki kə fiɛŋ i dzaka wə a kɔbi a buku ni wɔɔ lə Bɔɔl.
14 Foram aos principais sacerdotes e aos líderes do povo e lhes disseram: “Juramos solenemente, sob pena de castigo divino, que não comeremos nem beberemos antes de matar Paulo.
15 I liə wə, mbɛiŋ bəh bəni bəchi bə̀ bɔ sakaki tumi chîŋsi ntum i tikwili wi fwu wi bəni bə jum, mbɛiŋ kwâyi dzaka i wi a wi fîəni chîŋsi shî dzə̂ Bɔɔl, wi dzə i mbɛiŋ nshiŋ, a mbɛiŋ nəŋki i tsɛiŋ baiŋsi i nsaka wi nalə. Ayakadəiŋ, buku ni gbɔ wi i dzəh, jɔbi wə bɔ ni shiki dzəki bəh wi, buku ka ni wɔɔ wi a kɛiŋ i dzəh.”
15 Agora peçam, vocês e o conselho dos líderes do povo, que o comandante traga Paulo de volta ao conselho. Finjam que os senhores desejam examinar o caso com mais detalhes. Nós o mataremos no caminho”.
16 Si bɔ nì jiə kimfasi kiwɔ yakadəiŋ, waiŋ jɛmi wi Bɔɔl wi nyukuni wɔkɔ, wi ka tsə i di bi bəni bə jum wə, fuku i Bɔɔl.
16 Contudo, o sobrinho de Paulo, filho de sua irmã, soube do plano deles e foi à fortaleza contar a seu tio.
17 Wi ka bɔɔŋ fwu wi mbaŋ wi bəni bə jum widɔkɔ dzaka i wi a, “Dzɔ̂ sumi wələ ma wɔ tsə̂ bəh wi i tikwili wi fwu wi bəni bə jum, wi kaŋaki lə gia i fuku i wi.”
17 Então Paulo mandou chamar um dos oficiais romanos e disse: “Leve este rapaz ao comandante. Ele tem algo importante para lhe contar”.
18 Wi ka dzɔ wi, ka tsə bəh wi i tikwili wi fwu wi jum wə, dzaka i wi a, “Bɔɔl mi wi nsəŋ bɔɔŋ mih, dzaka a mih dzɔ̂ sumi wələ ma mih dzə̂ bəh wi i wɔ, a wi kaŋaki lə gia i fuku i wɔ.”
18 O oficial o levou ao comandante e explicou: “O preso Paulo me chamou e pediu que eu trouxesse ao senhor este rapaz, pois ele tem algo a lhe contar”.
19 Tikwili wiwɔ ka kaŋa wi i tsɛiŋ wə, bəh wi baka gwu, wi bikə i wi a, “Akɔ nə wɔ nəŋki i fuku i mih a?”
19 O comandante tomou o rapaz pela mão e o levou à parte. “O que você quer me dizer?”, perguntou.
20 Sumi wiwɔ chukuli a, “Bəju bədɔkɔ jiə kimfasi a bɔ ni dzaka lə i wɔ a wɔ nyâ shî dzə̂ Bɔɔl wi dzə i bəni bə̀ bɔ sakaki kwili kijiəli, a bɔ nəŋki tsɛiŋ ləkə baiŋsi i nsaka wi wə bindzɔŋ, bɔ dzakaki yaka kwayi fə fəni i wɔɔ wi.
20 O sobrinho de Paulo respondeu: “Alguns judeus pedirão que o senhor apresente Paulo diante da reunião do conselho amanhã, fingindo que desejam obter mais informações.
21 Kiə wɔ ki bûm kə, kɔm bəni kɔlə fɛiŋ bɔ tsə bəni mbaŋnyani num bɔ gbɔ wi i dzəh, bɔ dzi ŋkaiŋ a bɔ ni dzi kə fiɛŋ nabə i mu fiɛŋ a kɔbi a bɔ wɔɔ lə Bɔɔl. Bɔ kɔ i liə num bɔ kɛiŋsi lɔ gwu, ka wɔkɔliki num gia yə wɔ ni dzaka.”
21 Não acredite neles. Há mais de quarenta homens emboscados para matar Paulo. Juraram solenemente, sob pena de castigo divino, que não comeriam nem beberiam antes de matá-lo. Estão de prontidão, apenas esperando sua permissão”.
22 Tikwili wi fwu wi bəni bə jum wiwɔ ka dzaka a sumi yiwɔ tsə̂ki, ka kiŋ i wi a si wi tsəki kiə wi ki fə̂ kə a mi widɔkɔ kîə a wi fuku gia yiwɔ i ŋgaiŋ.
22 O comandante despediu o rapaz e o advertiu: “Não deixe ninguém saber que você me contou isso”.
23 Tikwili wi fwu wi bəni bə jum wə ka bɔɔŋ kifwu kimbaŋ ki bəni bə jum bəfa dzaka i bɔ a, “Mbɛiŋ kɛ̂iŋsi jîə bəni bə jum gi yifa (200) bəh bəni bə bikum mbaŋnanitaŋ (70) bəh bəni bəgɔŋ gi yifa (200), i mbiəŋə wə bwukə nchɔkɔ, bɔ ni nyə tsə i Kaysalia.
23 Então o comandante chamou dois de seus oficiais e ordenou: “Preparem duzentos soldados para partir a Cesareia hoje às nove da noite. Levem também duzentos lanceiros e setenta soldados a cavalo.
24 Mbɛiŋ kɛ̂iŋsi tə kikum i Bɔɔl, mbɛiŋ dzɔ̂ tsə̂ bəh wi i Fɛlek mi wi nsaka fiɛŋ fidɔkɔ ma kɔ̂m wi i dzəh.”
24 Providenciem um cavalo para Paulo e levem-no em segurança ao governador Félix”.
25 Si wi dzaka yaka, ka nyaka kiŋwakti ki dzaka a.
25 Em seguida, escreveu a seguinte carta ao governador:
26 “Akɔ mih Klawdius Lisias. Mih nyakaki kiŋwakti kələ i wɔ mi wimbum Fɛlek wə mi wi sakani. Mih bɔniki dzəki i wɔ.
26 “De Cláudio Lísias ao excelentíssimo governador Félix. Saudações.
27 Bəju si kwa mi wələ ka nəŋki i wɔɔ. Mih ka wɔkɔ a, akɔ mi wi Lum, buku bəni mbəŋ bə jum ka liə fɛiŋ lɔkɔ wi i kaŋ yibɔ wə.
27 “Este homem foi capturado por alguns judeus que estavam prestes a matá-lo quando cheguei com meus soldados. Ao ser informado de que ele era cidadão romano, transferi-o para um lugar seguro.
28 Mih bə́ nəŋ i wɔkɔ gia yə bɔ jiəki i wi fuŋ, mih ka shi bəh wi i bəni bəbɔ bə̀ bɔ sakaki tumi.
28 Então levei-o diante do conselho supremo dos judeus para investigar o motivo das acusações.
29 Jɔbi wə bə ni tsɛiŋ ləkə i yɛiŋ, mih ka yɛiŋ a gia yə bə bwaŋki i wi chɛiŋ akɔ a kiŋgukuli kɔm bənchi bəbɔ maka wi fə gia yidɔkɔ yə bə si kɔ i wɔɔ wi yɛiŋ, nabə i jiə wi i juŋ yi nsəŋ mə.
29 Não demorei a descobrir que ele era acusado de algo relacionado à lei religiosa, sem dúvida nada que justificasse a pena de morte ou mesmo a prisão.
30 Jɔbi wə mi si fuku i mih a Bəju bədɔkɔ jiə kimfasi i wɔɔ mi wələ, mih ka chiŋsi wi i wɔ akisəkə. Mih dzaka tə a bəni bə̀ bɔ jiəki gia i wi fuŋ dzə̂ yɛ̂iŋ num wɔ, bɔ dzaka gia yə bɔ kaŋaki bəh wi.”
30 Fui informado, porém, de uma conspiração para matá-lo e enviei-o de imediato ao senhor. Também informei aos acusadores que devem apresentar suas denúncias diante do senhor”.
31 Bəni bə jum ka fə asi tikwili wibɔ dzaka, dzɔ Bɔɔl nchɔkɔ, bəh bɔ tsə buku i Antibati.
31 Naquela noite, os soldados cumpriram as ordens que haviam recebido e levaram Paulo até Antipátride.
32 Chɔkɔ buku wɔɔ, bəni bə jum bə̀ bɔ ni nyaniki bəh gvu bee Bɔɔl i kaŋ yi bəni bə̀ bɔ ni nyaniki i bikum bɛiŋ a bɔ tsəki bəh wi a ninshiŋ ka fiəni i jum wə i di bibɔ wə.
32 Voltaram à fortaleza na manhã seguinte, enquanto a cavalaria prosseguiu com ele.
33 Bɔ tsə liə i Kaysalia, ka nya kiŋwakti kiwɔ i mi wi sakani wiwɔ chu nya tə Bɔɔl i wi.
33 Quando chegaram a Cesareia, apresentaram Paulo e a carta ao governador Félix.
34 Wi fa kiŋwakti kiwɔ, ka bikə i Bɔɔl di biə wi buku yɛiŋ. Wi ka wɔkɔ a Bɔɔl kɔ mi wi Silishia,
34 O governador leu a carta e perguntou a Paulo de que província ele era. “Da Cilícia”, respondeu Paulo.
35 ka dzaka i wi a, “Mih ni wɔkɔli lə nsaka wa i jɔbi wə bəni bə̀ bɔ kaŋaki nsaka bəh wɔ ni dzə buku fa.” Wi ka dzaka a bɔ dzɔ̂ Bɔɔl ma bɔ tsə̂ jîə wi i ntɔŋ wi Hɛlɔd wə, ma bə tsɛ̂iŋki wi.
35 “Ouvirei seu caso pessoalmente quando seus acusadores chegarem”, disse o governador. Em seguida, ordenou que Paulo fosse mantido na prisão do palácio que Herodes havia construído.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.