Romanos 2

Jini wen bʌ tʼan (CTU76) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jin cha'an jatyet mu' bʌ a sub i mul majchical jach bʌ a pi'ʌlob cha'an jach a wom a bajñel otsan a bʌ che' bajche' ajmel mulilet, mi' tsictiyel an a bajñel a mul je'el. Como jini mu' bʌ i sub i mul i pi'ʌlob lajalʌch mi' cha'len mulil bajche' mi' sube' an i cha'an i pi'ʌl.
1 Por isso, você é indesculpável quando julga os outros, não importando quem você é. Pois, naquilo que julga o outro, você está condenando a si mesmo, porque pratica as mesmas coisas que condena.
2 Pero la cujil isujm cha'an yoque tyoj mi' cha'len melojel Dios che' mi' mele' quixtyañu mu' bʌ i cha'len ili tyac.
2 Bem sabemos que o juízo de Deus é segundo a verdade contra os que praticam tais coisas.
3 Ixcu jatyet mu' bʌ a sub i mul a pi'ʌlob pero lajalʌch ma' bajñel cha'len, ¿ch'ujbi ba a puts'tyan i melojel Dios ma' lon al? Mach ch'ujbi.
3 E você, que condena os que praticam tais coisas, mas faz o mesmo que eles fazem, pensa que conseguirá se livrar do juízo de Deus?
4 ¿Chʌncol ba a p'aje' i yutslel i pusic'al Dios? Mach'an ma' saj ña'tyan yubil chucoch ma'an mi' wa' melet. Chʌncol a lolon q'uel che' bajche' lolom jach i yutslel i pusic'al Dios. Pero cha'an ti caj i yutslel chʌncol i jal pijtyañet cha'an a q'uextyan a pensal cha'an a cʌye' a mul.
4 Ou será que você despreza a riqueza da bondade, da tolerância e da paciência de Deus, ignorando que a bondade de Deus é que leva você ao arrependimento?
5 Pero tsʌts a pusic'al. Mach a wom a q'uextyan a pensal cha'an a cʌye' a mul. Jin cha'an chʌncol jach a woc' isan a xot'mulil mu' bʌ a wersa xot'e' ti jim bʌ q'uin che' Dios mi quejel i yʌc' tyoj bʌ melojel bajche' yom.
5 Mas, por ser teimoso e ter um coração impenitente, você acumula contra si mesmo ira para o dia da ira e da revelação do justo juízo de Deus,
6 Dios mi quejel i yʌq'uen jujuntiquil jiñʌch bajche' ti' cha'le.
6 que retribuirá a cada um segundo as suas obras:
7 Jini mu' bʌ i bele' cha'len wen bʌ cha'an wersa yom mi q'uejlel ti ñuc ti Dios yic'ot wersa yom jini wen tyac bʌ mach'ʌ yujil jilel, mi quejel i yʌq'uentyel i cuxtyʌlel mach'ʌ yujil jilel.
7 a vida eterna aos que, perseverando em fazer o bem, procuram glória, honra e incorruptibilidade;
8 Pero jini mu' bʌ i cha'leñob bajche' yom i bajñel i pusic'al, mach'ʌ ba'an mi' jaq'ue jini melel bʌ pero che' jach mi' cha'len mach bʌ wen bʌ, mi quejel i yubiñob i mich'lel Dios. Mi quejel i yʌq'uentyelob i xot'ob i mul.
8 mas ira e indignação para os egoístas, que desobedecem à verdade e obedecem à injustiça.
9 Ñoj mach cujch i wocol yic'ot i pensal mi quejel i yubiñob jujuntiquil mu' bʌ i cha'len i simaronlel. Chʌ'ʌch mi quejel i ñaxan yubiñob jini israel bʌ quixtyañujob tsa' bʌ i cha'leyob simaronlel. Ti wi'il mi quejel i yubin jini mach bʌ israelobic.
9 Tribulação e angústia virão sobre todo aquele que faz o mal, ao judeu primeiro e também ao grego;
10 Pero jini israelob mu' bʌ i bele' cha'len wen bʌ mi quejel i sujbel ti ñuc, mi q'uejlel ti ñuc ti Dios. Mi quejel i yʌq'uentyelob i ñʌch'tyʌlel i pusic'al ti Dios. Ñaxan mi quejel i yʌq'uentyelob jini israel bʌ quixtyañujob, ti wi'il je'el jini mach bʌ israelobic.
10 mas haverá glória, honra e paz a todo aquele que pratica o bem, ao judeu primeiro e também ao grego.
11 Como Dios junlajal mi' q'uel quixtyañujob.
11 Porque Deus não trata as pessoas com parcialidade.
12 Ti pejtyelelob tsa' bʌ i cha'leyob mulil max tyo bʌ ubibil i cha'an i mandar Moisés mi quejel i lu' jilelob cha'an i mul. Dios mach'an mi quej i c'ʌñe' jini mandar tyac cha'an mi' melob. Jini tsa' bʌ i yubiyob jini mandar tyac, pero ti' cha'leyob mulil, Dios mi quejel i c'ʌñe' jini mandar cha'an mi' melob.
12 Assim, todos os que pecaram sem lei também sem lei perecerão; e todos os que pecaram sob a lei serão julgados pela lei.
13 Como mach'an mi q'uejlel ti tyoj ti Dios jini mu' jach bʌ i nʌch'tyan bajche' ts'ijbubil ti mandar. Pero mi q'uejlel ti tyoj jini mu' bʌ i ch'ujbin bajche' ts'ijbubil.
13 Porque justos diante de Deus não são aqueles que somente ouvem a lei, mas os que praticam a lei é que serão justificados.
14 Pero jini mach bʌ israelo' bʌ quixtyañu mach'ʌ ba'an i cha'an jini mandar tyac, che' ti i bajñel i pusic'al jach mi' cha'leñob che' bajche' ts'ijbubil ti mandar, che' bajche' an jini mandar tyac ti i pusic'al yubil.
14 Quando, pois, os gentios, que não têm a lei, fazem, por natureza, o que a lei ordena, eles se tornam lei para si mesmos, embora não tenham a lei.
15 Cha'an ti caj i cha'libal mi' pʌs'ob che' bajche' ya' ts'ijbubil mandar tyac ti i pusic'al. Ti i pusic'al mi' ña'tyañob chʌ bʌ yom i cha'leñob. Ti i pusic'al mi' pensaliñob mi añob i mul o mi tyojʌch i cha'libal.
15 Estes mostram a obra da lei gravada no seu coração, o que é confirmado pela consciência deles e pelos seus pensamentos conflitantes, que às vezes os acusam e às vezes os defendem,
16 Chʌ'ʌch mi quejel i yujtyel ti jim bʌ q'uin che' Dios mi quejel i c'ʌñe' Jesucristo cha'an mi' melob quixtyañujob cha'an jini tsa' bʌ i mucu cha'leyob. Chʌ'ʌch mi yʌle' ti jini wen bʌ t'an cha'an laj cotyʌntyel chʌncol bʌ c sub majlel.
16 no dia em que Deus, por meio de Cristo Jesus, julgar os segredos das pessoas, de acordo com o meu evangelho.
17 Jini c pi'ʌlob, jini israel bʌ quixtyañujob, mi' xuc'chocoñob i bʌ ti i mandar Moisés. Mi' lolon chan isañob i bʌ cha'an weñʌch añob mi yʌlob cha'an i cha'añob Dios.
17 Mas, se você diz que é judeu, confia na lei e se gloria em Deus;
18 Yujilob isujm chʌ bʌ yom Dios. Cha'an cʌntisʌbilob ti mandar tyac yujilob i yajcañob chʌ bʌ wen.
18 se você conhece a vontade de Deus e aprova as coisas excelentes, sendo instruído na lei;
19 Mi' lolon ña'tyañob cha'an ch'ujbi i pʌse' i bijlel Dios jini mach'ʌ ba'an mi' ña'tyañob. Mi' lolon ña'tyañob cha'an mi' pʌs'eñob i sʌclel pañimil jini año' bʌ ti ic't'ojñal yubil. Chʌ'ʌch mi' lolon q'uelob i bʌ.
19 se você está convencido de que é guia dos cegos, luz dos que se encontram em trevas,
20 Mi' pensaliñob cha'an ajtyoj isayajob cha'an jini sojquemo' bʌ yic'ot mi yʌlob cha'an yujilob i cʌntisañob jini mach'ʌ cʌntisʌbilobic ti' t'an Dios. Mi' ña'tyañob cha'an ya' ti mandar tyac mi' tyajob i ña'tyʌbal yic'ot i sujmlel tyac.
20 instrutor de insensatos, mestre de crianças, tendo na lei a forma da sabedoria e da verdade —
21 Mi chʌ'ʌch yujilob i cʌntisan yaño' bʌ, ¿chucoch ma'ix mi' bajñel cʌntisañob i bʌ che' jini? Mi yʌlob cha'an mach wen i cha'len xujch'. ¿Chucoch mi bajñel cha'leñob xujch' che' jini?
21 você, pois, que ensina os outros, não ensina a si mesmo? Você, que prega que não se deve roubar, rouba?
22 Mi yʌlob cha'an mach wen mi' cha'leñob i tsuculel quixtyañujob. ¿Chucoch chʌ'ʌch mi' bajñel cha'leñob, che' jini? Mi' wen ts'a'q'uelob dios tyac melel bʌ ti c'ʌbʌl. Pero mi yochelob i xujch'iben chʌ bʌ an ya' ti i yotyotlel tyac.
22 Você, que diz que não se deve cometer adultério, adultera? Você, que detesta ídolos, rouba os templos?
23 Mi' wen chan isañob i bʌ cha'an cʌñʌlob i cha'an jini mandar tyac pero mi yʌc'ob ti wajlentyel Dios cha'an chʌncol i ñusañob jini mandar tyac.
23 Você, que se gloria na lei, desonra a Deus pela transgressão da lei?
24 Jin cha'an an i sujmlel jini Ts'ijbubil bʌ i T'an Dios ba' mi yʌle': Jini mach bʌ israelobic bʌ quixtyañujob mi' tyaje' Dios ti leco bʌ t'an cha'an ti caj i cha'libal jini israelo' bʌ. Che' mi yʌle' ti Ts'ijbubil bʌ i T'an Dios.
24 Pois, como está escrito: “O nome de Deus é blasfemado entre os gentios por causa de vocês.”
25 Como jini israel bʌ quixtyañujob melelʌch an i c'ʌjnibal tsep pʌchʌlel i cha'an mi ti' ts'ʌctisʌ ti pejtyelel bajche' xiq'uil ti i mandar Moisés mu' bʌ i jac'ob. Pero mi ti' ñusʌyob jini mandar tyac, che' bajche' mach'an ti tsepbenti i pʌchʌlel che' jini como chʌncol i yajñelob lajal bajche' mach bʌ israel bʌ quixtyañujob.
25 A circuncisão tem valor se você pratica a lei; mas, se você é transgressor da lei, a sua circuncisão já se tornou incircuncisão.
26 Yic'ot je'el, mi jini mach bʌ tsepbil i pʌchʌlel bʌ quixtyañu, jiñʌch jini mach bʌ israelob, mi tyojʌch mi' cha'len bajche' mi yʌle' ti mandar, lajal mi quejel i q'uejlel che' bajche' jini tsepbil bʌ i pʌchʌlel aunque mach tsepbil i cha'an.
26 Portanto, se a incircuncisão observa os preceitos da lei, não será essa incircuncisão considerada como circuncisão?
27 Como che' ts'ʌcʌl mi' jac'ben jini mandar tyac jini mach bʌ israel bʌ quixtyañu jiñʌch jini mach bʌ tsepbil bʌ i pʌchʌlel, mi yʌc' ti tsictiyel la' mul jatyetla mu' bʌ la' ñusan mandar tyac, aunque an la' cha'an jini ts'ijbubil bʌ mandar yic'ot je'el tsepbil la' pʌchʌlel.
27 E, se aquele que é incircunciso por natureza cumpre a lei, certamente ele julgará você, que, embora tenha a letra da lei e a circuncisão, é transgressor da lei.
28 I tyʌlel i cha'año' bʌ Dios jini israelob. Pero ma'ix mi yochel ti i cha'an bʌ Dios cha'an jach israel bʌ quixtyañu i tyat i ña' mi cha'an jach mi' ch'ʌm i marcajlel tsep pʌchʌlel ti i bʌc'tyal.
28 Porque não é judeu quem o é apenas exteriormente, nem é circuncisão a que é somente na carne.
29 Pero jini yoque israel bʌ quixtyañu jiñʌch jini tsa' bʌ yʌc'ʌ ti tyoj isʌntyel i pusic'al ti Ch'ujul bʌ i Ch'ujlel Dios mach ti mandar tyac jach tsa' bʌ ts'ijbunti ti quixtyañu. Jini yoque israel bʌ, mach'an mi sujbel ti wen ti quixtyañu, pero ti Dios.
29 Porém judeu é aquele que o é interiormente, e circuncisão é a do coração, pelo Espírito, não segundo a letra, e cujo louvor não procede de seres humanos, mas de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.