Neemias 2

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Anpur nuw, Nehemiyasi kurakaam Artarjereem yásimapan taarangina. Ashiriya, minush zari, tsup marsush, kurakaam vinoo yásiranguri, kuraksha yuwaa nuw mangi mantsaki, anoo sirú nda yasarangiya. Itaru, anumunsha nuwaa natstarangu,
1 O que vou contar aconteceu quatro meses mais tarde, no vigésimo ano do reinado de Artaxerxes . Um dia, quando o rei estava jantando, eu peguei vinho e o servi. O rei nunca me havia visto triste
2 ¿Shiy mayaamsha mangish mantsaksha? Watam nda wanguytakshawa. Wanasirtishcha. ¿Ndusha shiyaam xarashish taar? kurak nuwaa tárangiya. Tárangu anush, nuwsha kapung punirangitaati, itaru kurakaa tsiyatarangina.
2 e por isso perguntou: — Por que você está triste? Você não está doente; portanto, deve estar se sentindo infeliz. Então eu fiquei com muito medo
3 ¡Kurakaa, urutamari shiy taachsha! Zurkutishcha nuwaa atatasha. Nuwaam xarashish taariya. Ashirucha, mangi kapung mantsaki, watam nuwaa yaktari, yuwash zitaminarinee mapurangana anoo, izuuru kapeetaranganawa. Mishat, tandapunuzeetstam wach sumasish muchirangtamsinawa, kurakaa tárangina.
3 e respondi: — Que o rei viva para sempre! Como posso deixar de parecer triste, quando a cidade onde os meus antepassados estão sepultados está em ruínas, e os seus portões estão queimados?
4 Itaru, kuraksha, Ashiri nuwsha shiyaa istamaam ¿tamaycheezee? tárangiya. Ashiri nuwsha mangishiriti, Apanllee tsiyatkuri, Apaa, istanda, táranguri,
4 O rei perguntou: — O que é que você quer? Eu orei ao Deus do céu
5 kurakaatssha; Shiy nuwaa chinakinaareesha, yakat Irusarinap, Utaáp tsap zanganingandama. Amb naakchuri, yusur yaktaa wanasiri yaramaam zandkina, watam anush nuwaa zitaminarinee mapuranganawa, tárangina.
5 e depois disse ao rei: — Se o senhor está contente comigo e quiser atender um pedido meu, deixe que eu vá para a terra de Judá a fim de reconstruir a cidade onde os meus antepassados estão sepultados.
6 Ashiri kuraksha, wizanllpa ipunanaw ashirangsin; Naakchush, ¿wanipaja zar apus maachish? Mishat, ¿wanipaja zar yusur ningtam kanapchish? kurak tárangiya. Ashiri nuwsha zaree itsinsaru kamaniranguri, kuraksha zanganimaam izuuru zandarangiya.
6 Aí o rei, tendo a rainha sentada ao seu lado, concordou com o meu pedido. Ele perguntou quanto tempo eu ficaria fora e quando voltaria. E eu disse.
7 Ashiri nuwsha kurakaa, Nuwaa chinakeesha, kirakaa kurakaam yandayarush pananda. Ashiri nuwsha kung Eufratis tushiykchuri, kurakaam kirakaa panachima, nuwaa nda tuxaramaama. Amb ashkachuri, kuraksha nuwaa mapiyru tuzanganichusin, nuwsha Utaáp tsap kuschina.
7 Então pedi ao rei um favor: que me desse cartas para os governadores da província do Eufrates-Oeste , com instruções para que me deixassem passar até chegar à região de Judá.
8 Mishat, kirakaa, Asafaam manginaa ksutamapaneem yandangtamcha. Ashiri uwsha yasinaa katspamaaw, táwaraptari nuwaam panachiya. Ashkachu, nuwsha anpa yusur patuzinazeem wayachina, yuwash sundar ksutkana Apanllinung pangu. Mishat, tandapunuzeemtam wach washtungasheem kaneesich wayachima. Mishat, pangus yuwash nuw taachi anoomtamta, tárangina.
8 Também pedi uma carta para Asafe, o guarda florestal do rei, mandando que me desse madeira para fazer os portões da fortaleza que protege o Templo e para fazer as muralhas da cidade e a casa onde eu iria morar. E o rei me deu tudo o que pedi, porque Deus estava comigo.
9 Ashiri nuw Irusarinap naakchuri, kurak nuwaam ksutamaam sundaroo kapaachurineetstam zanganirangiya. Yap zar puku amb naataranguri, kung Eufratisaa kiteeramchuri, Artarjeree wirkar anshucheem kurak panarangina.
9 O rei mandou que fossem comigo alguns oficiais do exército e uma tropa da cavalaria. Então eu viajei para a província do Eufrates-Oeste e ali entreguei aos governadores as cartas do rei.
10 Itaru, tsimbun kurak, Horonshuch urkar, Sambalat suru, misha Amónshuchtam urkar, Tobíyasa suru, anshtisin mazinayarusin, kapung tsiyantaranganaya. Israelchicheetspari tputs istakatssin, ningeem kusaranganaya, atusin, tsiyantaranganaya.
10 Mas Sambalate, da cidade de Bete-Horom, e Tobias, um oficial do país de Amom, ficaram muito zangados quando souberam que alguém tinha vindo para ajudar o povo de Israel.
11 Ashiriya, nuw Nehemiyasi Irusarinash kusaranguri, tuchip zar kanusarangina.
11 Eu cheguei a Jerusalém e durante três dias
12 Itaru, yuwaa Apanll nuwaa, Irusarinaa yarangcha, tárangu anoo nda tputsee kamanirangina.
12 não contei a ninguém o que pensava fazer pela cidade de acordo com o que Deus havia posto no meu coração. Eu me levantei no meio da noite e saí, junto com alguns dos meus companheiros. Só levei um animal, o jumento que eu montava.
13 Anuritam psaan yaktaa tandapunuma shitungeeranlluri, tándsash naantachuri, tandapunuz kapeetamawa annungiri itsinsaru naaranginiya. Yapsha kung, sur tumuz kázamish, taaru amb naataranguri, anootssha tushiyaranlluni, yapsha chishee kapeetkana ambsha kusaranganiya. Ashiranguni, tandapunuz kapeetamawa naparanguni, mishat wachootstam washtangashee muchima parangitamaniya.
13 Era noite quando eu saí da cidade pelo Portão do Vale, no oeste, e fui para o sul, passando pela Fonte do Dragão, até o Portão do Lixo. Conforme andava, eu ia examinando as muralhas da cidade que haviam sido derrubadas e os portões que haviam sido destruídos pelo fogo.
14 Sheeranlluni, aranginasha naataranguni, yap kung shtungataru, zaw shitaru taaku, amb kusaranganiya, yakta tandapunurangana annung wachu, kurakanung wakunguri. Itaru, anoo burruri tushiymaam pinasarangiya.
14 Então virei para o norte e fui para o Portão da Fonte e para a Represa do Rei. Mas o jumento não pôde encontrar lugar para passar pelo entulho.
15 Sheeranlluni, anush psaanaritam, yakat tandapunuzee kapeetamawaa naparanginiya. Sheeruni, wapitam kanapuranganiya. Yaptam tandapunuzi shitungarangini, ambitam yaktashtam pshturanginiya.
15 Por isso, fui até o vale do Cedrom e passei por ele, sempre olhando para as muralhas. Então voltei pelo mesmo caminho pelo qual tinha ido e entrei de novo na cidade pelo Portão do Vale.
16 Itaru, tputssha minumtiyam anoo nda yasaranganaya. Gobernadorshitisin yuwaa nuw psaan tandapunuzee napeeshini anoo nda yasarangitamanaya. Mishat, Utaáchchitam kurak, mishat apanllpantam, mishat kurakawtam tiptsir nda minamtiyam yasaranganaya. Watam Utaáchchee nda minamtiyam kamaniranginawa. Nuwaam tarawzu istapanda aturi, chinarangitaati, itaru nda wasina kamanirangina.
16 Nenhuma das autoridades da cidade ficou sabendo aonde eu tinha ido, nem o que tinha feito. Até ali, eu não tinha contado nada a nenhum dos judeus — aos sacerdotes, às autoridades, aos oficiais ou a qualquer outra pessoa que iria tomar parte no trabalho.
17 Ashiri putamsha tputsee kuruzuranguri, tputssha shaniyarangusin, nuwsha; Nish Irusarinush xarashish kapung taariya. Siy anoo yasaktamsa. Kundararini tandapunuzee ichipambarangusin, kapeetarangana. Mishat, ichinguru washtangasheetstam iwacheersin, sumasish muchirangana anoom nuwaam istanda. Washunand kaxayiruni, ashpartini Irusarinaa tandapunuzeem kaneesichsha, mishat washtangasheemtam kaneesichtam wayayani, átana, kundararini nda iyaa aranginasha tayutaritamaama, táranguri,
17 Mas aí eu lhes disse: — Vejam como é difícil a nossa situação! A cidade de Jerusalém está em ruínas, e os seus portões foram destruídos. Vamos construir de novo as muralhas da cidade e acabar com essa vergonha.
18 anumunsha yuwaatssha Apanll nuwaa istarangu, kurakaa Artarjeree mang' p'tseerangu; Istachintspa, tárangu, anoo ichingaroo tputsee kamanirangitamana. Ashiri tputssha anoo mazinayarusin; Ashiri mikeeruch chtayaruch, yakta tandapunuzeem pangunda átparee, táranganaya. Mang' kis istamaam zandaranganaya.
18 Então contei a eles como Deus havia me abençoado e me ajudado. E também contei o que o rei me tinha dito. Eles disseram: — Vamos começar a reconstrução! E se aprontaram para começar o trabalho.
19 Itaru, Sambalatsha, mishat Tobíyassha, mishat Arabiyashuchtam tputs, Guersem suru, iyaa yasarangusin, tsiyantaranganaya. Iyash kusarangsin, ¿Tamaksasa siya? ¿Mayaamsha siy ashiksa? Ashiri siy kurakaa izuuru kasimaam zandakpasa, iyaa tárangusin, tayutaritaranganaya.
19 Porém Sambalate, Tobias e um árabe chamado Gesém souberam do que estávamos fazendo. Eles começaram a rir e a caçoar de nós. E disseram: — O que é que vocês estão fazendo? Vocês vão se revoltar contra o rei?
20 Itaru, nuwsha yamaranguri; Apanll waamari kanindash kasiru taaku an, waana iyaa istachiya. Iy Apanlltanicha wamachtashini. Ashiri tandapunuzee yusur wanasir wayamaam iyaa waana istachiya. ¿Antaati siy Irusarinshucheezis kurakis? Siy iyaa kamachtamaam wanindaja.
20 Eu respondi: — O Deus do céu nos dará sucesso. Nós somos

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Neemias 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.