Mateus 5

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Ashiriya, Isusush putam putam tachitchittar ashirangana. Isussha machip kárirangu. Machip káreeru anush kuxinarangiya. Wipunash anshutam káreerteersin, kuxineersin, ashiri Isussha Apanllush tachitamaam waneerangiya wipunasheetsi.
1 Vendo as multidões, Jesus subiu ao monte e se assentou. Seus discípulos aproximaram-se dele,
2 Isus tayaspataku, tárangiya.
2 e ele começou a ensiná-los, dizendo:
3 Tputs Apanllingaz támaraku, yutaritshishee nda zandku, Apanll anoo kizpur chinakiya. Shiyaa nuwaanacha tputsiri táchiya Apanlli; yuwaa Apanllingaz chinaku anootsi.
3 "Bem-aventurados os pobres em espírito, pois deles é o Reino dos céus.
4 Tputsich yutaritshishimandich mangich mantsakuch waritakcha, watam Apanll mangeetsich yarchiya.
4 Bem-aventurados os que choram, pois serão consolados.
5 Tputsich mangich mapiyruch Apanllimun kis taakuch annaashacha wanasiri. Apanll anoo kizpur chinakiya. Tputs ashku anu tsapurunasush nuwaana tamapari ashiru taachiya.
5 Bem-aventurados os humildes, pois eles receberão a terra por herança.
6 Tputsich Apanllingaz kuk payumaam támarakuch, wanasircha. Apanllingaz mangoonamaam kizpur zandku, wanasircha. Apanll anoo kizpur chinakiya. Izuuru mangoo p'tseekiya mangoonamaama.
6 Bem-aventurados os que têm fome e sede de justiça, pois serão satisfeitos.
7 Tputsee nayanikuch wanasircha. Apanll anoo kizpur chinakiya. Tputs ashku anoo Apanll nayanichtamtiya.
7 Bem-aventurados os misericordiosos, pois obterão misericórdia.
8 Tputsich uru Apanlleem mangeetsich yaramaam taakuch, wanasircha. Apanll anoo kizpur chinakiya. Uwsha Apanllee kis pangchiya.
8 Bem-aventurados os puros de coração, pois verão a Deus.
9 Yuw tputspatatin yaramapan taaku, anu wanasircha. Apanll anoo kizpur chinakiya. Uwaatssha: Nuw shiyaa ipartana táchiya Apanlli, yuwaa ashku anootsi.
9 Bem-aventurados os pacificadores, pois serão chamados filhos de Deus.
10 Tputs Apanllingaz tachitamaam támaraku, tputssha anoo kiyungutaa yachaksin, ashiritaa nda kasaku, anu wanasircha. Ashku an uru Apanllush taachiya; wipunashee, tárangiya Isusu.
10 Bem-aventurados os perseguidos por causa da justiça, pois deles é o Reino dos céus.
11 Ashiri tputs siyaa ashkinaari ashiru, nuwamun siyaa kiyung yachaku, mantsir tsiyatku, yutaritaam ínaku, ashtaata siysa mangis mantsarintspa.
11 "Bem-aventurados serão vocês quando, por minha causa os insultarem, perseguirem e levantarem todo tipo de calúnia contra vocês.
12 Mangis kis taangtsa. Mapiyngtsa. Nuwash kanindush kuskachus, nuwapat washunand kis taachchi; nuw siyapat mangi kis taachina. Apanllee kuk kamanimapani sirútamasa kiyungutam yacharangana. Ashiri siyaatstam nuwamand kuki tputs kiyung yachachiya. Ashkitaateesinaya mapiyngtsa; wipunashee, tárangiya.
12 Alegrem-se e regozijem-se, porque grande é a recompensa de vocês nos céus, pois da mesma forma perseguiram os profetas que viveram antes de vocês".
13 Mazinangtsa; nuw siyaa yumpaz ashiru tsapurunasush wayachintspa tputseem istamaama; Apanllee mangoonamaama. Itaru, nda wanasir taakus, ¿tamaree istachis? Yum saratamaam wanasircha. Itaru, misangapshi, tputssha: Misingapishcha. Tsapush kpitangcha. Tputs kátimamshita, táchparee. Ashikpaz ashkitamta yuwis nda itsinsaru Apanllee tayapstakis anis. Itaru, nuw siyaa yum wanasirpaz ashiru wayachintspa. Siy nuwaa kuki tputsee kamankus, tputssha mazinakchu, nda yutarit taachinlliniya.
13 "Vocês são o sal da terra. Mas se o sal perder o seu sabor, como restaurá-lo? Não servirá para nada, exceto para ser jogado fora e pisado pelos homens.
14 Yuwaam tputs tapushpaz ashirusin taakana anoom nuw siyaa 'sineemaam wayachintsa, tputsee mangu 'sineekpaz ashimaama. Napa yakat machip taaku an ipishungamaam wanindaja. Ashiri nuw siyaam yakta machip taaku an tamapari ashiru wayachintspa.
14 "Vocês são a luz do mundo. Não se pode esconder uma cidade construída sobre um monte.
15 Mishat, tputs mbarinaa tirooku antaati kajonish wayak, nduni. Yuwash ichinguru tputs taaru anush wayakiya. Íwari wayakiya 'sineemaama.
15 E, também, ninguém acende uma candeia e a coloca debaixo de uma vasilha. Pelo contrário, coloca-a no lugar apropriado, e assim ilumina a todos os que estão na casa.
16 Ashiri siysa nuwaa kuki payukus, mbarinpaz ashku tapish 'sinitssa. Ashirucha, wanasiri taangcha atashina. Wanasiri taakinaareesa, tputsee istakinaareesa, tputssha siyaa pakchusin, Apanllingaz chinachtampasinaya. Siyamun Apanlleetstam mangoonachpasinaya; wipunashee tárangiya Isusu.
16 Assim brilhe a luz de vocês diante dos homens, para que vejam as suas boas obras e glorifiquem ao Pai de vocês, que está nos céus".
17 Nuwaantaja kuki kaneesich tayapstaki. Apanlleetsimari kuk yuw sirú yandarangu anoo kamankina. Anootsimari izuuru tuminpi turi kusarangina. Móysisarinee kuk kpitintspa átana. Apanllee kamanimapani kuk kpitintspa átana. Anoo kapeetamaam wanindaja.
17 "Não pensem que vim abolir a Lei ou os Profetas; não vim abolir, mas cumprir.
18 Ashiri mazinangantsa; Apanllee kuk nda minamari kapeetchima. Apanll nda minamtiyam kuk mangu tsiyatarangiya. Yuwaa tsiyatarangu anoo ichinguru payuchiya. Tsapurunas zapshina pastachparee. Kanindtam pastachparee. Itaru, Apanll kuk nda minamtiyam pastachiya. Ichinguru payuyaru, Na tatsameenllcha, táchiya Apanlli.
18 Digo-lhes a verdade: Enquanto existirem céus e terra, de forma alguma desaparecerá da Lei a menor letra ou o menor traço, até que tudo se cumpra.
19 Ashirucha, nuw siyaa atashina; tputsis Apanllee kuk niyrkus, pakchitaa kapeetkus, mishat saanpata tayutaritkus, Apanllsha anoo nda kis napkiya. Siysa tputsee tsipas Apanllush taatssa. Itaru, tputs Apanllee kuk ichinguru payukus, mishat tputseetstam: Ichinguru chinangtsa átus, Apanll anu siyaa kis chinachiya. Nuw shiyaa tputsirtana táchiya, Apanlli yuwis wanasiri ashkis anootsis. Siyamari tputsee kasirus Apanllush taatssa.
19 Todo aquele que desobedecer a um desses mandamentos, ainda que dos menores, e ensinar os outros a fazerem o mesmo, será chamado menor no Reino dos céus; mas todo aquele que praticar e ensinar estes mandamentos será chamado grande no Reino dos céus.
20 Itaru, tputs zapan Apanllee kuk tayapstakitaatssin, waana nda payukana; ngatkana. Móysispaniri wirkari kamanimapani ashkana. Parísiypanshuch táyapstash ashkitamsina. Tayapstakitaatssin, itaru waana payumaam ngatkana. Ashiri siy ashkinaareesa, Apanllush watsapun pshtumaam pinasaksa. Apanlleem tiptsiri kinamaam pinasaksa. Ashiruch Apanllee kuk izuuru payungtsa tina; wipunashee tárangiya.
20 Pois eu lhes digo que se a justiça de vocês não for muito superior à dos fariseus e mestres da lei, de modo nenhum entrarão no Reino dos céus".
21 ¿Ashiri Móysisarini iyaa zitaminarinee amarangeeja? Ateeja Móysisarini kuku; Ngutis tputsee pcharintspa. Pachakinaareesa, wanimaam waritakcha, tárangiya Móysisarini.
21 "Vocês ouviram o que foi dito aos seus antepassados: ‘Não matarás’, e ‘quem matar estará sujeito a julgamento’.
22 Ashiruch nuw siyaa atitamana; Tputsee pcharintspa átana. Tputsee natsakinaareesa ashirus, saanpatatis wanimaam waritakcha. Itaru, tputsee tsiyantakus, tputsee mantsir ngutis ngichkus, kurakush wanimaam waritakcha. Itaru, zuwanlleetsis natsakus, natsampaniri taakus, annacha kizpur yutaritcha. Paptsa atina, watam ashku anoo Apanll sumasush wanichparee.
22 Mas eu lhes digo que qualquer que se irar contra seu irmão estará sujeito a julgamento. Também, qualquer que disser a seu irmão: ‘Racá’, será levado ao tribunal. E qualquer que disser: ‘Louco! ’, corre o risco de ir para o fogo do inferno.
23 Ashiriya, uru zuwanllpatatis wanasiri chinangtsa. Tsiyantakinaareesa musásiri yarangtsa. Ndunnaari ashkus, yaramaam ngatkus, Apanllsha siyaa mangishis yaramaam ngatchitamparee.
23 "Portanto, se você estiver apresentando sua oferta diante do altar e ali se lembrar de que seu irmão tem algo contra você,
24 Zuwanllish shiyaa natsakinaaree, ashiri anoo saanpatatis yarangimasints. Opeejareetsis Apanllish pang' kamingeerus, zuwanllpatatis yarangtsa. Zuwanllpatis tsiyateerus, anumun opeejareetsis pachamaam waritariya. Pachayarus, Apanllsha mangeetsis yarchiya. Ashiriya, uru zuwanllpatatis mapiyrus taangtsa. Mishat, uru Apanllpat mangis yaram taangtsa.
24 deixe sua oferta ali, diante do altar, e vá primeiro reconciliar-se com seu irmão; depois volte e apresente sua oferta.
25 Ndatuma Apanllush kuschus, mangeetsis yarangtsa. Napaz shiy tputsee tumashtakush, itaru tuwapamaam pinasakush, shiyaa kurakap machkinaariya, Na pangpani; kamapa tsiyatchiya átu, shiyaa tumaneeru, ¿tamaycheezish shiya? Kiyung kachiyachpasha.
25 "Entre em acordo depressa com seu adversário que pretende levá-lo ao tribunal. Faça isso enquanto ainda estiver com ele a caminho, pois, caso contrário, ele poderá entregá-lo ao juiz, e o juiz ao guarda, e você poderá ser jogado na prisão.
26 Tumashireetsish izuuru tuwapayarush, kiyung kachiyeerush, zapishsha shitungachsha. Itaru, ndatuma shiyaa kurakap machiru, shiyma wanasiri tsiyateerush, yareerush, ndusha kiyung kachiyachsha. Kamungachsha. Apanlleem ashiritamta. Ndatuma Apanllush kuschus, mangoonangtsa. Sheerus kamungatssa; nuw siyaa atashina; wipunashee tárangiya.
26 Eu lhe garanto que você não sairá de lá enquanto não pagar o último centavo".
27 Mishat, Móysisarini kuk atitamta; Ngutis minpa kiz imbangartarinllpa, átcha. Siy anoo yasaksa.
27 "Vocês ouviram o que foi dito: ‘Não adulterarás’.
28 Ashirucha, nuw siyaa atitamana; Tputs kizaa yutarit napkuch, kachich naatambu ashkuch, anoo yutarit patatamaam watatamcha.
28 Mas eu lhes digo: qualquer que olhar para uma mulher para desejá-la, já cometeu adultério com ela no seu coração.
29 Ashiri siysa nutseetsis ksutangtsa. Ksutamaam pinasakus, ashiri kcheetsis yuxeerus, arap kpitangtsa nda sumasip naamaama. Yutaritshishee kpitangtsa átana. Ngatkus, nutsis sumasush kurachparee.
29 Se o seu olho direito o fizer pecar, arranque-o e lance-o fora. É melhor perder uma parte do seu corpo do que ser todo ele lançado no inferno.
30 Kuwiptis uru yutarit ashkus, ashiri turuyarus, arap kpitangtsa nda sumasip naamaama. Yutaritshishireetsis kapeetamaam ngatkus, nutseetsis ichinguru sumasush kurachparee. Ashiri nda ashishtamaam mangiptis taangtsa; tárangiya Isusu wipunasheetsi.
30 E se a sua mão direita o fizer pecar, corte-a e lance-a fora. É melhor perder uma parte do seu corpo do que ir todo ele para o inferno".
31 Zitamin Móysisarinee kuk piyari tayapstarangusin; Izanlleetsis izuuru kasamaam zandkus, kirakaa kasamaam tuyandangcha. Izanlleemis panangcha. Ashkchush, zurampatari kapeetachsha, zitamin mangu tayapstaksin, táranganaya.
31 "Foi dito: ‘Aquele que se divorciar de sua mulher deverá dar-lhe certidão de divórcio’.
32 Ashirucha, nuw siyaa atina; Izanlleetsis msangeerus ksarintspa. Izuuru chinangtsa. Izanllish nllitaritpat tputs yutarit patatkinaari, anumandamari kasamaam taarcha. Itaru, ndunnaa ashku, watsta; msangarinaaris ksarintspa. Ngutaritis kasakinaareesa, Apanlleem izanllis yutarit taachparee. Tputstam kizaa kasama msanguru yamakchu, yutarittamsha taachiya. Ashiri izanlleemis izuuru yamangtsa.
32 Mas eu lhes digo que todo aquele que se divorciar de sua mulher, exceto por imoralidade sexual, faz que ela se torne adúltera, e quem se casar com a mulher divorciada estará cometendo adultério".
33 Mishat, Móysisarini kuk atitamta; Apanllpat tsiyatkus, ngutis tsiyatintspa; zurampatari tsiyatangtsa. Nuw ashchima; shiyamun áti átus, saanaa kukis izuuru payungtsa; tárangiya Móysisarini. Móysisarini, tárangitaa, itaru zitamin anoo tayapstarangu, aranginasha yutarittam tsiyatamaam tayapstarangana. Apanllimun sura tputspata tsiyatamaam tayapstarangana.
33 "Vocês também ouviram o que foi dito aos seus antepassados: ‘Não jure falsamente, mas cumpra os juramentos que você fez diante do Senhor’.
34 Ashirucha, nuw siyaa atina, Apanllee sura tamasingayarus ngichimaam tsiyatintspa. Zuraktana; Apanllimun sura áti tárintspa, watam tputs mangu ngichimaam atanawa. Mishat, ngutis kanindamuna áti tárintspa, watam Apanll kanindush taakuwa.
34 Mas eu lhes digo: Não jurem de forma alguma: nem pelo céu, porque é o trono de Deus;
35 Mishat, ngutis tsapurunasimun áti tárintspa, watam Apanll tsapurunasee tinarangu, wandatari ksutkuwa. Mishat, yaktamuna Irusarinamun áti tárintspa, watam Apanlli Ipusamarini Irusarinush wamari kasiru taachuwa.
35 nem pela terra, porque é o estrado de seus pés; nem por Jerusalém, porque é a cidade do grande Rei.
36 Mishat, saanamuntatam muchis ngichchintspa. Apanll siyaatstam tinaranguwa. Siy zandkitaatis, saanaatsee muchis nllitaritamashi tinamaam pinasaksa. Ashiriya, muchimunis tamasingayarus ngichimaam tsiyatintspa.
36 E não jure pela sua cabeça, pois você não pode tornar branco ou preto nem um fio de cabelo.
37 Ántangat shirintspa; saanaatsi kukis payungtsa. Atinaareesa, Yashingoo kuk payutssa. Zurampatari ashtachparina tángtsa; nduntaati ashiru, Ashcheezi tángtsa; aranginasha tsiyatintspa. Sheerus, saanaatsi kukis payungtsa; wipunashee tárangiya Isusu.
37 Seja o seu ‘sim’, ‘sim’, e o seu ‘não’, ‘não’; o que passar disso vem do Maligno".
38 Mishat, Móysisarini tputsee wanimaam kamachtarangu; Chakaatsimasaja tputs wanimaam taariya anoo kaapa natstayarus, tatsamooru waneeyarus ksangtsa. Wambaz tputs waratkinaariya, wachoo tsseekchu, siysa wachoo tsseeyaritamtis ksangtsa. Wapaz tputs nasishish tuzimku, naseetsish kurumbtakchu, siysa anoo wanasseetstam kuwayaritamtis ksangtsa; tárangiya Móysisarini. Itaru, zitamin anootstam kuk yáyarusin, yutarit kisatamaam tayapstarangana.
38 "Vocês ouviram o que foi dito: ‘Olho por olho e dente por dente’.
39 Itaru, nuwsha siyaa atina; Tputs siyaa yutarit ashkinaariya, siysa anumand kisatarintspa; mapiyngtsa; siyaa atashina.
39 Mas eu lhes digo: Não resistam ao perverso. Se alguém o ferir na face direita, ofereça-lhe também a outra.
40 Waantari chtaru tputs tuzimkitaatiya, anumand tístarintspa. Maxeetsis yakchinaariya, k'tunareetstamtis pchindintspa; anumand tsiyatintspa; mapiyngtsa.
40 E se alguém quiser processá-lo e tirar-lhe a túnica, deixe que leve também a capa.
41 Siyaa putayaru, Nattu nuwaa intsiri chipayarush, tsimbun kilometru anush wayangandama tákchu, siysa; Ayu, ipunpunarparee kilometru ngutaritis istachinllpa tángcha.
41 Se alguém o forçar a caminhar com ele uma milha, vá com ele duas.
42 Maachiritaatsis tputs mashku pchindintspa. Panangcha. Istanda átu, siysa istangtsa. Itaru, siysa anumand tsiyantarintspa; mapiyngtsa. Kisatarintspa átana; tárangiya Isusu wipunasheetsi.
42 Dê a quem lhe pede, e não volte as costas àquele que deseja pedir-lhe algo emprestado".
43 Mishat, zitamin tayapstarangu, Maachiritaatsimtis chinangtsa. Kundarareetsis natsangcha, mangu tayapstaku, tárangana.
43 "Vocês ouviram o que foi dito: ‘Ame o seu próximo e odeie o seu inimigo’.
44 Ashirucha, nuw siyaa: Kundarareetstaatis chinangtsa; natsarintspa; atashina. Siyaa mantsir tsiyatkitaatssin, siysa yutarit tsiyatintspa. Wanasir tsiyatangtsa. Siyaa natsakitaatssin, tsiyantarintspa. Chinangtsa. Siyaa kiyung yachakitaatssin, siysa Apanllee tsiyatangtsa kundararis Apanllee mangoonamaama.
44 Mas eu lhes digo: Amem os seus inimigos e orem por aqueles que os perseguem,
45 Ashkachus, Aparich yuw kanindap taaku an siyaa Ipartana táchiya. Watam Aparich tputsee yutaritaatstaa chinakuwa. Napaz zari zatku, nitaati wanasirimunari tputs mazari zatkeeja, nda. Yutaritamuntam tputs zatkiya. Sin sinaku, ashiritam tatsamooru tputsimun mazari sinakiya. Apanll tputsee tatsamooru chinaku ashkiya. Ashiri siysa shingtamtsa; yutaritaatstaa tputs chinangtamtsa. Yutaritaatstaa istamaam ngatintspa; watam Aparich tputsee ichinguru napkuwa; ichinguru chinakuwa.
45 para que vocês venham a ser filhos de seu Pai que está nos céus. Porque ele faz raiar o seu sol sobre maus e bons e derrama chuva sobre justos e injustos.
46 Maachiritaatsimaritis chinakus, antaati siyaam wanasireeja, watam yutaritshishpan tputs waanpata maachirit chinaktamtawa. Itaru, siysa kundarareetstaatis chinangtamtsa átana.
46 Se vocês amarem aqueles que os amam, que recompensa receberão? Até os publicanos fazem isso!
47 Saanpatatis istangtsa. An wanasircha, watam ichinguru tputs ashkanawa. Apanllee nda yasakitaatssin, tputs uru zoonllpatatin istakana.
47 E se vocês saudarem apenas os seus irmãos, o que estarão fazendo de mais? Até os pagãos fazem isso!
48 Itaru, siysa aranginasha saanpatatis chinangtsa. Aparich ashiritamtis tputsee ichinguru chinangtsa; istangtsa; nuw siyaa atashina; tárangiya Isusu wipunasheetsi.
48 Portanto, sejam perfeitos como perfeito é o Pai celestial de vocês".

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.