Gálatas 5
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NVT
1 ¿Nitaati iy Móysisarinimand yusur kiyung kachiymaam waritakeezini? nda. Ashiriya, anoo watsta tángtsa. Isusootsimari kuk chinangtsa; watam iyaa izuuru Móysisarinee kuk itutseeru, Apanlleem wip ínaranguwa. ¿Mayaama ashku Móysisarinimun kuk yusur kiyung kachiychich? Watsta átana, nuw siyaa atashina.
1 Portanto, permaneçam firmes nessa liberdade, pois Cristo verdadeiramente nos libertou. Não se submetam novamente à escravidão da lei.
2 Apanllee kamachtamarini sirapuch payupani átus, nutseetsis ktsupkinaareesa ashirus, anumand Isus siyaam istamaam pinasakiya.
2 Prestem atenção! Eu, Paulo, lhes digo: se vocês se deixarem ser circuncidados, Cristo de nada lhes servirá.
3 Yusur tayuschintspa: tputs waanaatsi wanuts ktsupkinaariya ashiru, Apanllee kamachtamarini ichinguru payuchpa tina, nda minamtiyam k'kuzee niyramaam waritakiya. Izuuru payuchpa, atashina.
3 Volto a dizer: todo aquele que se deixa ser circuncidado deve obedecer a toda a lei.
4 Móysisarinee kuk yachapi átpasha. Payukuri, ¿kamapa Apanll nuwaa chinachiya? átush, Isusoo kuk kapeetaksha; Apanllee taárash kanachaksha. Apanll shiyaam mangu istamaam pinasakiya.
4 Pois, se vocês procuram tornar-se justos diante de Deus pelo cumprimento da lei, foram separados de Cristo e caíram para longe da graça.
5 Itaru, iysha Isusoo mangoonkuni, Apanllsha Wani mangoozee istakiya Apanllee kutamaama. Mangeetsini izuuru yarku Apanllingaziri taárash chinakaniya.
5 Mas nós que vivemos pelo Espírito esperamos ansiosamente receber pela fé a justiça que Deus nos prometeu.
6 Isusumun mangini tatkuni Apanlleem wip kinakaniya. Ichingurootsini Apanll tatsamooru kis chinakiya. Nutseetsich ktsupkachuch, nda chiyaa istakiya Apanlleema. Nutseetsich nduntaatiya ktsupkachuch, anumun istaktamtaja. Itaru, Isusootsimari mangoonkachuch, tputseetssha chinakuch, anumari chiyaa kizpur istakiya. Apanll anoo kis napkiya.
6 Pois, em Cristo Jesus, não há benefício algum em ser ou não circuncidado. O que importa é a fé que se expressa pelo amor.
7 Chtakchus Isusush kis tachitarangsa. ¿Chaksha siyaa waneerangu Isusumun xaraksa? ¿Tamaree Isusoo kuk musásiri kasamaam zandaksa? ¿Tamasha nda kitsis mazinaksa?
7 Vocês estavam indo bem na corrida; quem os impediu de seguir a verdade?
8 ¿Antaati Apanll siyaa Isusumun tapachindarangitaa na siyaa yusur sirapchee k'kuz payungtsa át? ndambaree.
8 Certamente não foi Deus quem os levou a pensar assim, pois ele os chamou para serem livres.
9 Tputs siyaa yutarit tayaspatakana anumand ashiksa. Napa: tpootamamshee pakchitaa warinush pshtakchuch ¿tamakeeja? shuneeru tpootkiya. Siyashuch minamtaata tputs Móysisarinee kuk tayaspatakchu, ichingasha tpootakpaz ashtatssa.
9 Um pouco de fermento se espalha por toda a massa.
10 Itaru, ¿siy tamaree wash tachitchis? watam siy Isusumun mangis taturangsawa. Ashiri nuw siyaa yasayana; ¿tamaree nllitarisha k'kuz chinachis? atina. Mishat, yuwamand tputs siyaa piyari tayaspataku anumand Apanll waana kapung wanichiya, watam tamundakuwa.
10 Confio que o Senhor os guardará de crer em falsos ensinamentos. Aquele que os perturbar, seja ele quem for, será julgado.
11 Itaru, mazinangtsa. Apaz nuw: Ashiritaata; nutseetsis ktsupangints atinaari, ¿chakaja nuwaa natsacha? ¿Mayamandaja nuwaa kiyung yachach? Ayu atinaareena, Móysispaniri tputs nuwaa ndusha natsachinllina. Isus yutaritshishirineetsini izuuru tachingamaam tsiparangiya yasinamuna, ndusha táchina. Ndusha tputs nuwaa kiyung yachachindanaya.
11 Irmãos, se eu ainda prego que vocês devem ser circuncidados, como dizem alguns, por que continuo a ser perseguido? Se eu não pregasse a salvação exclusivamente por meio da cruz, ninguém se ofenderia.
12 Itaru, Móysispaniri siyaa tamundaksin, siyaa: Mshireetsis tas ktsupangi; táta táta ashkanaya. Anuree chinaksin, ¿mayaamshta waanaatsi wayaree ktusheerusin nda kapeetkanaya?
12 Esses sujeitos que os perturbam deveriam castrar a si mesmos!
13 Itaru, zuwanllee, Apanll siyaa waama wip ínarangiya. Apanlleem wip kinakchus, yutaritshisheem chinarintspa. Nazandshishee nazandiyaspa; ksangtsa. Itaru, saanpata chinangtsa; uru istangtsa.
13 Porque vocês, irmãos, foram chamados para viver em liberdade. Não a usem, porém, para satisfazer sua natureza humana. Ao contrário, usem-na para servir uns aos outros em amor.
14 Shingtsa, watam minamari k'kuz Apanll kamachtaranguwa. An minamaritaata k'kuzi, itaru Apanllee kamachtamarini ichinguru tatsamookcha. Ateeja;
14 Pois toda a lei pode ser resumida neste único mandamento: “Ame o seu próximo como a si mesmo”.
15 Ndunnaa anoo kuk payukus, kitsis ndunnaa mazinakus, saanpata pseertachpasa. Saanpata warat warat ashkus, mantsiri taakus, ¿tamaree washunand taachis Isuschichpatatis? Ashimaam watsta atina; saanpata chinangtsa tina.
15 Mas, se vocês estão sempre mordendo e devorando uns aos outros, tenham cuidado, pois correm o risco de se destruírem.
16 Itaru, nuw siyaa atashina; Yuwaatsimari Apanll Wani mangeetsis p'tseeku anuri ttsamungtsa; tina. Ambi ashkus, ndusha nazandshishee nazandchis; yutaritshishingaz ndusha chinatssa.
16 Por isso digo: deixem que o Espírito guie sua vida. Assim, não satisfarão os anseios de sua natureza humana.
17 Mazinangtsa; Nazandshish Apanllee Wani kundartakiya. Apanllpat chínash pachirungakiya; nda washtata. Apanll Wani wanasirimshee zandkiya; mangoozee p'tseekiya. Itaru, chiynaa yutaritamashee urutari chinakchi. Ashkitaa, Apanll Wani mangeetsini tumanakpaz ashku tuxarakiya.
17 A natureza humana deseja fazer exatamente o oposto do que o Espírito quer, e o Espírito nos impele na direção contrária àquela desejada pela natureza humana. Essas duas forças se confrontam o tempo todo, de modo que vocês não têm liberdade de pôr em prática o que intentam fazer.
18 Itaru, Apanll Wani chiyaa machkachu, uwash uru tachitkuch, ndusha yutaritshishee payuchich. Ashkuch, Móysisarinimuni kuk nduntam kiyung kachiychich; ndusha waneeshish taachchi.
18 Quando, porém, são guiados pelo Espírito, não estão debaixo da lei.
19 Itaru, nazandshishee kamiran kamanimaam natstakich. Tputs nazandamapaniri taaku, mantsiri taakiya. Yutarit taakiya; imbangarzeemari chinaku; minsha tumuximaam chinakitamta.
19 Quando seguem os desejos da natureza humana, os resultados são extremamente claros: imoralidade sexual, impureza, sensualidade,
20 Mishat, apanllputsee chinaku, yashing'shuri tachitchittar ashkanaya. Wishunush tachitkitamta. Mishat, nda washunand tputspata mapiyrsin taakana; mantsir taakana. Natsakana. Waratkana. Watsiyunuptari taakana. Yutaritangazim támarakana. Shuchimaam chinakana. Tputsee niyrkusin; tputsee tsiyantaksin ashkana. Waanitari shaniykana.
20 idolatria, feitiçaria, hostilidade, discórdias, ciúmes, acessos de raiva, ambições egoístas, dissensões, divisões,
21 Mishat, tputsee yutaritam ínamamari chinakana. Mishat, karusamamari chinaksin, waampaniri taakana. Ashkusin, yutaritshisheemari chinakana. ¿Anumasheem sirú siyaa wanip waneerangina? Wandaritam na siyaa waneekina. Anumash tputs Apanllee watsapun nda pangchiya, nduni atina. Apanllee taárash yachazinllinaja, ndambaree.
21 inveja, bebedeiras, festanças desregradas e outros pecados semelhantes. Repito o que disse antes: quem pratica essas coisas não herdará o reino de Deus.
22 Itaru, Apanllush Wani iy tachitkuni, tatsamooru taakaniya wanasirirta. Uru tputsee chinakani. Ksari taakani. Tputspat mapiyru taakani. Tputs iyaa yutaritam ínaktaa, itamsaruni taakani. Tputsee kis napkiniya. Istampanirisha taakani. Yaanaatsi k'kini payukaniya.
22 Mas o Espírito produz este fruto: amor, alegria, paz, paciência, amabilidade, bondade, fidelidade,
23 Tputsee wanasiri napkiniya; kisatakeezini. Mangiptani taakaniya. Ashimamish tputs taaku, Apanllee kuk izuuru payukiya. Wanimaam wanindaja.
23 mansidão e domínio próprio. Não há lei contra essas coisas!
24 Isusumun mangini taturangurini, nazandshishee izuuru watsta, tárangini. Isus yasinamun tsipayaru, yutaritshishee izuuru tachingarangiya; tashitungarangiya. Ashiritam taakani. Iysha Isusush tachitkachurini, yutaritshisheetstam izuuru kasakani.
24 Aqueles que pertencem a Cristo Jesus crucificaram as paixões e os desejos de sua natureza humana.
25 Ashirucha, Apanllimun Wani taakuni, ashiri uwash izuuru tachiteeni átana.
25 Uma vez que vivemos pelo Espírito, sigamos a direção do Espírito em todas as áreas de nossa vida.
26 Sheeruni, chiyamarisha tputsee kasimaam ndusha zandchiniya. Tputsee ndusha kiyung yachchiniya. Yaanpatatini ndusha natsachini. Wanasiriri taachiniya, Apanllish Wani tachitkuni. Ashirucha, Apanllshumari Wani tchitangtsa nuw siyaa atashina.
26 Não nos tornemos orgulhosos, provocando e invejando uns aos outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.