Êxodo 9

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ashiriya, Taarashipan Móysisee tárangiya, shiysha nuwaa kuki kurakaa kamaningcha; Taarashipani, Israelchich Apanllirini, shiyaa ateeja, tángcha; Nuwaa tputsiri zanganichpa. Waani arap naayarusin, nuwaa ungirtapana, Taarashipan shiyaa átcha, tángcha.
1 O Senhor Deus disse a Moisés: — Vá falar com o rei e diga que o
2 Mishat, nduniya nuwaa tputsiri tashitungakchush, wandari tashitungamaam pachindkush,
2 Pois, se você não deixar e continuar impedindo que ele vá,
3 nuw shiyaa waneekchuri, nuw wizpuriri shiyash wakararish wayakchuri, wakarareetsish tsutashishsha kizpur yutarit tsutatchiya. Ashkachu, wakararish, tsipachinlliniya; misha kapaachtamtiya, misha chiptamtiya, misha kameechtamtiya, misha wakar wizariya, misha opeejarish tsipachinllinaya.
3 eu o castigarei com uma doença horrível, que atacará todos os seus animais, isto é, os cavalos, os jumentos, os camelos, o gado, as ovelhas e as cabras.
4 Itaru, Israelchich wakararini Ijiptoshtaa tsap taarusin, ashtaa nda minumtiyam chinu tsipachinlliniya, Taarashipani shiyaa átcha, tángcha.
4 Farei diferença entre os animais dos israelitas e os dos egípcios, e não morrerá nenhum animal dos israelitas.
5 Mishat, Taarashipan waneeshee wayamaam zaree wayarangcha. Nuw putari zar waneeshee wayachima, átcha, tángcha, Taarashipan Móysisee tárangiya. [Táyaru; Móysissha parawap naatarangu, ichinguru kamanirangiya. Ashiritaa, paraw wand Israelchichee zanganimaam pachindarangiya.]
5 Eu, o Senhor , marquei um prazo: farei isso amanhã.”
6 Ashiri putamsha zar Taarashipan waneeshishsha wakarashu wayarangiya. Ijiptoshuch wakararinee tsutashshimun ichinguru tsiparanganaya. Itaru, Israelchichsha chin wakararini nda minumtiyam tsiparanganaya.
6 No dia seguinte o Senhor fez como tinha dito, e todos os animais dos egípcios morreram; porém não morreu nenhum dos animais dos israelitas.
7 Ashiri parawsha kurak tiptsiree kamachtarangiya, Israelchichee chin wakaraa napangtsa, táyaru, Ayu táyarusin, Israelchichee wakararini napeeshinusin, kanapeersin, parawaa kamankusin, Itaru Israelchichsha chin wakararini nda minamtiyam tsiparanganaya, táranganaya. Itaru ashiritaa, kurak nda Israelchichee tashitungamaam zandarangiya. Izuuru pachindarangiya.
7 O rei mandou ver o que havia acontecido e foi informado de que não havia morrido nenhum animal dos israelitas. Apesar disso o rei continuou teimando e não deixou o povo ir.
8 Ashiri Taarashipansha Móysisee misha Aaronaa tárangiya; Siysa sumasish puzachee minam kuwiz tachuyarush, kurakash pangu pshtuyarush, kurakanung íwar puzachee kuruta shingcha.
8 Então o Senhor Deus disse a Moisés e a Arão: — Peguem punhados de cinza de um forno, e que Moisés jogue essa cinza para o ar diante do rei do Egito.
9 Ashkachush, puzachsha tsutashishsha chiteemsha kinachiya. Chitsha tputsee tsutatkachu, tputs wanuts kuchá kuchá ashchinlliniya. Ijiptoshchee tputs chit ichinguru tsutachiya. Mishat, wakaraatstam ashpari shuneeru chit tsutachtamtaya, Apanll Móysisee tárangiya.
9 Ela se espalhará como um pó fino sobre toda a terra do Egito, e em todos os lugares a cinza produzirá tumores que se abrirão em úlceras nas pessoas e nos animais.
10 Ashiri Móysissha misha Aaron ashirusin, puzachee tachuyarandsin, parawash pangu pshtuyarusin, Móysissha puzachee íwar kuruta ashirangiya. Ashkachu, puzachsha tsutashish chiteem kinarangiya. Sheeru, chitsha Ijiptoshchee tputs ichinguru tsutarangiya; misha, chinuzeetstam wakara ichinguru tsutatarangitamta.
10 Assim, Moisés e Arão pegaram cinza e ficaram de pé na frente do rei. Moisés jogou a cinza para cima, e ela produziu tumores, que viraram úlceras nas pessoas e nos animais.
11 Itaru, wishunsha nda amb ashiranganaya. Nda Móysispa tatsamooranganaya, watam waanaatstatam wishunu chit tsutarangitamtawa. Mishat, watam ichinguru Ijiptoshchee tputs shuneeru chit tsutataranguwa.
11 Os mágicos não puderam aparecer diante de Moisés porque eles e todos os outros egípcios estavam cobertos de tumores.
12 Itaru ashiritaa, kuraksha wandari Israelchichee zanganimaam pachindarangiya. Watam waana Taarashipan kurakush mang' xarashish wayaranguwa. Ashirucha, yuwari Taarashipan Móysisee; Shiyaa kukish kurak payucheeja, ndunaree, tárangu anuritam izuuru tuminurangiya.
12 Porém o Senhor Deus fez com que o rei continuasse teimando. E, como o Senhor tinha dito a Moisés, o rei não atendeu o pedido de Moisés e Arão.
13 Ashiriya, Taarashipan Móysisee tárangiya, Ashiri shiy pu puturi chiyzayarush, naayarush, kurakush kuseerush, kurakaa parawa kamaningcha nuwaa kuki. Kamankush tángcha, Taarashipani, iy Apanllirini ateeja, Nuwaa tputsiri zanganichpa. Waani naayarusin, arap nuwapa ungirtapana, Taarashipani átcha, tángcha,
13 O Senhor Deus disse a Moisés: — Amanhã cedo vá se encontrar com o rei e diga-lhe que o
14 Mishat, tángcha, Nuwaa tputsiri pachindkachinaareesha, ashiri nuwsha na ini yusur aranginashat ichinguru waneeshish kasiru zanganchima. Nuwaanaatsi waneeshi shiyaama, misha sundareemish, misha tputsireemtamtish zanganchima. Anumun shiy nuwaa yasachsha. Min Apanll tsapurunasush wanindaja nuw tamapari ashiru, Taarashipan átcha, parawaa tángcha.
14 Pois desta vez eu vou fazer todas as minhas pragas caírem sobre você, sobre os seus funcionários e sobre o seu povo, para que você fique sabendo que em todo o mundo não há ninguém como eu.
15 Mishat, Nuw siyaa kachingamaam zandkinaareena, izuurinaapari tputsirpatartish tpachingachina tsutashishpata.
15 Se eu tivesse atacado você e o seu povo com doenças, você já teria sido completamente destruído.
16 Itaru, nuw nda siyaa ashiru chinarangina. Waani nuwaa wizpuriri pangpana aturi, ningat waneekina. Ashirucha, nda siyaa tpachingakina. Mishat, waani tputs ichingurusin tsapurunas ztaru nuwaa yasapana aturi ashkina. Taarashipan átcha, tángcha.
16 Mas estou deixando que você viva para mostrar a você o meu poder e para fazer com que o meu nome seja conhecido no mundo inteiro.
17 Itaru, shiy nuwaa wizpurireetsi paktaatish, ashiritaa wandari shiy nuwaa tputsiri pachindaksha; nda tashitungamaam zandaksha
17 Você ainda continua orgulhoso e não quer deixar o meu povo ir.
18 Mishat, watam wandaya shiy nuwaa kuki nda payukush, nuwsha pu zar puturita nuw kachizamashee kapeetchima íwarpichi kapungumashi ashich patumbich kapungumashi kiyakawa. Yuw nda sirútama pataris anoo pangatssa. Siysa anumun nuwaa yasayarus, siyashuch Ijiptoshuch nda sirútamastaa ashima paturusin, itaru natpursha kachizamashee kapungumashi Ijiptoshuch tputsi pangchinlliniya.
18 Porém amanhã a esta hora eu vou fazer cair uma chuva de pedra tão forte como nunca houve igual em toda a história do Egito.
19 Ashiriya, shiysha parawaa, Tputsireetsish kamaningcha; Wakar ksutamapan, mishat maachiritawaatsis chinuziwaa ichinguru pangush wanasir pishuchinllinpa, tángcha. Wakararis yuw pastu xitangatana anootsi pangusush tapshtungtsa, watam kachizamash pantsatkachu tputseewa pachakchu, tsipachinllinaya; misha chinuzeetstam wakarawaa pachachtamtiya, átcha Taarashipani, tángcha, Taarashipan Móysisee tárangiya. [Ashiriya, Móysissha parawap naayaru, ichinguru kamanirangiya, yuwaa Apanll kachizamashee tárangu anootsi.]
19 Portanto, agora mande recolher o seu gado e tudo o que você tem no campo. Se as pessoas e os animais que estiverem no campo não forem para casa, quando cair a chuva de pedra, todos eles morrerão.”
20 Ashiri anoo kurak wasundurur mazinayarusin, ashpatam Taarashipanee waneesh kapung puniranganaya. Ashiri chinuzee ksutamapani wakaraa pangush tapshturanganaya. Papcha, kachizamash pantsatkachu, pachatpa, atusina ashiranganaya.
20 Alguns funcionários do rei ficaram com medo daquilo que o Senhor tinha dito e levaram os seus escravos e os seus animais para os abrigos.
21 Itaru, ashpatamsha wasundurur mazinarangitaatssin, chinoo nda pangush tapshturanganaya. Wakararineetsi izuurusin mapiyranganaya. Wandari wakararni pastush xitangat ashirangiya.
21 Mas os que não deram atenção ao que o Senhor tinha dito deixaram os seus escravos e os seus animais nos campos.
22 Ashiri Taarashipansha Móysisee tárangiya; Tushuwshish yáyarush, íwar kanindap tusumingcha; waani kachizamash íwarpich pantsatap tputsimunu, misha chinuzimuntamta, misha iwarzimuntamta Ijiptoshchimun mazari, Taarashipan Móysisee tárangiya.
22 Então o Senhor Deus disse a Moisés: — Levante a mão para o céu, e cairá chuva de pedra em toda a terra do Egito. Cairá sobre o povo, sobre os animais e sobre todas as plantas do campo.
23 Ashiriya, Móysissha tushuwshineetsini yáyaru, íwar kanindap tusumirangiya. Ashkachu, Apanllsha kariyaa zanganirangiya. Kariysha kizpur kariytarangiya. Mishat, mamar kizpur mamartarangiya, Ijiptosh yakta. Anumunsha kachizamash kapunguwa íwarpich pantsatarangiya ashcheew patumbich kapungumashi. Izuuru zapan parat parat shitarach ashirangiya.
23 Moisés levantou o bastão para o céu, e o Senhor mandou trovões, chuva de pedra e raios sobre o país. Ele fez cair
24 Ashiri kachizamashsha kapungumash pantsatarangiya. Kariy kapung kariytarangiya, Mishat, mamarsha kizpuritam mamartarangu, ashiri anoo paranganaya. Sirútamastaa zitamin tputs nda ashima paturusin, itaru natpursha nlluranurshat Ijiptoshuch tputs ashimaa paranganaya.
24 uma pesada chuva de pedra sobre todo o Egito, e a chuva e os raios caíram sem parar. Essa foi a pior tempestade que o Egito já teve em toda a sua história.
25 Ashiriya, ashpatam tputs yuw mzatsush xitangat ashirangana anu kachizamashsha pacharangiya. Mishat, chinuzee wakarawaatstam pacharangitamta. Mishat, maachi yuw mzatsish tatsummaw taararutaru an tsiparangitamta. Mishat, yasinaatstam ichinguru pacharangiya. Ichinguru tsapoo kachizamash amb ashirangiya.
25 Em todo o Egito a chuva de pedra acabou com tudo o que estava no campo, incluindo as pessoas e os animais. Destruiu todas as plantas e quebrou todas as árvores.
26 Itaru, Ngusensha tsap, yuwash Israelchich taarana anush, nda minumtiyam kachizamash pantsatarangiya
26 Somente na região de Gosém, onde estavam os israelitas, a chuva de pedra não caiu.
27 Ashiri kuraksha wasundururee kamachtarangiya; Móysisee kuruzushini misha Aaronaatstamta, tárangiya. Wasindarursha Móysisee kuruzeeru, uwsha parawash pang' kuseersin, parawsha tárangiya; Na nuwaanaatsi yasaktana. Nuwcha Apanllee tayutaritki. Mishat, nuwaanamandaritcha ashku, misha nuw tputsiriptarti yutaritaniya. ¿Antaati Apanll mangutaja ashik?
27 Então o rei mandou chamar Moisés e Arão e disse: — Desta vez eu pequei. O
28 Ashiri na ndusha siyaa arangeem pachindchima. Na siysa Taarashipanee mashangtsa nuwaama; kariyaa mishat kachizamasheemtamta tsipachpa, tángcha, watam iyaa kasikuwa. Ashiri na izuurisha Israelchicheetsi zanganchima, kurak natuma kariyaa, mishat kachizamash ashiru pakeeru, puniyaru, Móysisee tárangiya.
28 Orem ao Senhor . Chega de trovões e de chuva de pedra! Eu os deixarei ir; vocês não precisam esperar mais.
29 Ashiri Móysissha kurakaa tárangiya; Ashiri na mikeeru pangatssa; nuw yaktash shitungeeruri, kuwi íwar paxayaruri, Taarashipanpa tsiyatkachuri, ashiri kachizamash zanaychiya. Ndusha arangeem pantsatchiya. Mishat, kariytam pastachiya, nduntam arangeem kariytachiya. Anumand shiy yasachsha; Apanll Taarashipani tsapurunasee waanapari tinarangiya, tátssa.
29 Moisés respondeu: — Quando sair da cidade, eu levantarei as mãos em oração a Deus, o
30 Itaru, nuw shiyaa yasaktana misha sundareetsish, Apanllee Taarashipani nda punikis, Móysisi kurakaa tárangiya.
30 Mas eu sei que o senhor e os seus funcionários ainda não temem a Deus , o Senhor .
31 Yuwaa yutee, misha sebaadaatstam tatsumeeru anoo ichinguru kachizamash pacharangiya. Yuwaa sebaad yusiykchu ngumirtambachu, misha yutitam yuwaa chaptambachu anootsiya.
31 O linho e a cevada foram destruídos, pois a cevada já estava com espigas, e o linho estava em flor.
32 Itaru, tirikunaa tsipamana tsiparangitaa, itaru yusursha tameeru k'xunamaam waritarangiya.
32 Porém o trigo e o centeio não foram destruídos, pois ainda não haviam brotado.
33 Ashiri Móysis kurakush pang' shitungeeru, uwee íwar paxayaru, Taarashipanpa tsiyatarangiya. Ashkachu, mikeeritam kachizamash pastarangiya. Mishat, sinatam izuuru pastarangiya. Mishat, kariytam izuururitam zamarangiya.
33 Depois de ter estado com o rei, Moisés saiu da cidade e levantou as mãos em oração a Deus, o Senhor . Aí os trovões, a chuva e a chuva de pedra pararam. Porém, quando o rei viu que tinha parado de chover e que não trovejava mais, nem caía chuva de pedra, ele tornou a pecar. Ele e os seus funcionários continuaram teimando. E, como o Senhor tinha dito por meio de Moisés, o rei não deixou que os israelitas fossem embora.
34 Ashiri kurak anoo ashparita ichinguru parangu, itaru wandaritam pachindarangiya, wasundururpata.
34 — ausente —
35 Ashiri kurak paraw izuuru Israelchichee tashitungamaam pachindarangiya, Israelchichee nda zanganimaam zandarangiya. Yuwari Taarashipan tárangu anuri tuminurangiya.
35 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Êxodo 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.