Êxodo 10
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH
1 Ashiri Apanll Móysisee tárangiya, kurakush pang' pshtuyarush, kurakpa yusur tsiyatashini. Tsiyatkitaatish nda mazinachiya, mishat wasundururtam nda mazinachiya. Wandaritam nuwaa tputsiri zanganimaam pachindchiya.
1 O Senhor Deus disse a Moisés: — Vá falar com o rei, pois eu fiz com que ele e os seus funcionários continuassem teimando, para que eu pudesse fazer esses milagres no meio deles.
2 Anumun siysa nuwaa, Taarashipaneetsi yasatssa. Nuw kapung wizpureetsi yámandakchuri, siysa Israelchichis anoo pakeerus, ipareetsis nuwaa wizpuri kamanimantantsa anumunsha chinllineetstamsa. Urutamari kamanimantarus taatssa, yuwamand Ijiptoshuch nuwaa tayutaritku, nuwsha Ijiptoshucheetsi kapung waneerangi anootsi. Itaru, siyaatsinaa tapachindarangina, Apanll Móysisee tárangiya.
2 E também para que você pudesse contar aos seus filhos e aos seus netos como eu zombei dos egípcios e quantas coisas espantosas fiz no meio deles. Assim vocês ficarão sabendo que eu sou Deus, o Senhor .
3 Ashiri Móysisi misha Aarona ashirusin kurakap naataranganaya. Kuseersin, kurakaa tsiyatkusin; Taarashipani, Israelchich Apanllirini ateeja shiyaatsi, ¿Wanipaja nuwaa ngicheenll? Mishat, ¿ashinooja nuwaa kuki payuch? átana. Ashiri nuwaa tputsiri mikeerush zanganingcha. Waani arap naayarusin nuwaa ungirtamaama, átcha Apanlli shiyaatsi. Mishat, Apanll atitamta shiyaatsi,
3 Moisés e Arão foram falar com o rei do Egito e lhe disseram: — O
4 Shiy nduniya nuwaa kuki payukush, wandari Israelchichee zanganimaam pachindkush, pu zar nuwsha putinduree zanganchima. Shiyash mzarish pantsachiya.
4 Se não, amanhã eu vou trazer gafanhotos para o seu país.
5 Putindursha tipuranllizush shuneeru pantsachiya zapaniritaya. Izuureeru tsapoo yambutachiya; nda tsapoo pamaam waritachiya. Mishat, maachiwaatsi, tatsumma tiriku war katungchinlliniya, yuwapur sirútama kachizamash pantsateeru, tatsumma tpachingayaru, pakchimsha katuchirangu anootsi katungchinllinaya. Ichinguru yasinawaatstam war katungchiya. Mishat, wanasirinaariwaatsta, tatsumareetsis katungchinlliniya.
5 O chão não poderá mais ser visto, pois eles cobrirão a terra do Egito. Eles comerão tudo o que a chuva de pedra não destruiu e até as árvores que sobraram.
6 Mishat, shiyash pangish putindur pshtuyarusin tatsitchinlliniya. Mishat, sundarishtamtish panguya, minsha Ijiptoshtam tputs panguya shuneeru pshtuchinlliniya. Izuuru tatsitchinlliniya. Nda sirútama shiy aparinis ashima parangusin, mishat siy pachiris nduntam ashima parangusin, itaru natsha pangchinlliniya, átcha iy Apanllirini shiyaatsi, Móysis kurakaa tárangiya. Ashiri táyaru, kurakush pang' shitungaranganaya.
6 Eles encherão as suas casas, as casas de todos os seus funcionários e de todo o seu povo. E essa desgraça será pior do que tudo o que os seus pais e os seus antepassados já viram!” Moisés disse isso e saiu do palácio.
7 Shitungaramchusin, kuraksha wasundurur, yuw urkaree ksutkana anshatssin táranganaya, ¿In tputsi wanipaja zar iyaam xarashish wayach? ¿Tamasha shiy nda yasaksha? watam iyash tsapuni kapung tayutaritkanawa. Waani shitungkanlliniya. Sheersin, waani arap naayarusin, Apanllirineetsi ungirtapanaya, wasundurur táranganaya urkareetsi.
7 Então os funcionários do palácio disseram ao rei: — Até quando esse sujeito vai ser um perigo para nós? Deixe que os homens vão embora, para adorarem o
8 Parawsha; Zuraktischa, tárangiya. Ashiriya, Móysiseetsi yusur kuruzurangiya Aaronaatstamta. Kuskatssin, kuraksha tárangiya: Ashiri naturi naayarus, arap Apanllireetsis ungirtangsints. Itaru, ndatuma naachus, ichtaru nuwaa kamaningandama; ¿Ashiri kaapana wanipis tputsis naamaam zandaksa? Kurak Móysisee tárangiya.
8 Aí Moisés e Arão foram levados de novo até a presença do rei, e este lhes disse: — Vocês podem ir adorar o
9 Ashiri Móysissha; Kachingarutanicha naamaam zandki, ashparitani; iparpatartini, misha wachinpatatamani, misha kamuzpa kizapa ashiru. Minsha chiniptini opeejpatatamta, minsha wakararpatatamti. Kapung shambatkuni, mangini kis Apanllee ungirtapani, átanicha ichinguru ashparitani, Móysis kurakaa tárangiya.
9 Moisés respondeu: — Iremos todos nós, com as nossas crianças e os nossos velhos. Levaremos os nossos filhos e filhas, as nossas ovelhas e cabras e o nosso gado, pois temos de dar uma festa em honra de Deus, o
10 Ashiri kuraksha paraw, kapung tsiyantayaru tárangiya; Na nuw siyaa izuuru yasayana. Siy mantsircha mangishis chinakis, izuuru suwamaam chinaksa. Mishat, siy átpasa, iyaa Apanll Taarashipani istachparee atupsa átssa, kurak tárangiya. Itaru, ¿nuw tamareeja siy ashirina chinakus, nuw siyaa zanganchi? Nuw siyaa ichingurootsis zanganimaam zandkeezi.
10 Então o rei disse: — Pois que o
11 Zandkeesa saannandari kamuzanandaritis wachinanandaritis naayarus, Apanllireetsis ungirtashinints, atina nuw siyaatsi, kurak Móysisee támbeeru, pangush tashitungarangiya. ¡Wappa tamundaksa! Naangi, tárangu wishchip zanganirangiya. Kizpur tsiyantarangiya.
11 Não! Somente os homens podem ir adorar ao Senhor , se é isso o que vocês querem. E Arão e Moisés foram expulsos da presença do rei.
12 Ashiriya, Apanllsha Móysisee tárangiya, Kuwish íwar Ijiptosh watsapunu paxayangi. Ashkachush, waani putindarsha kusatpana. Sheersin, waani Ijiptosh tsap tatsummawa kachingpana. Yuwapur kachizamash pantsateeru tpachingayaru pakchimsha katuchirangu, anoo kachingchinllinaya, Apanll Móysisee tárangiya.
12 Aí o Senhor Deus disse a Moisés: — Estenda a mão sobre o Egito para que venham gafanhotos. Eles virão e comerão todas as plantas da terra, tudo o que a chuva de pedra não destruiu.
13 Ashiri Móysissha Apanllee kuk payuyaru, uwee íwar Ijiptosh watsapunu paxayarangiya. Ashiri Apanllsha kambusuroo zanganirangiya. Kambusursha kizpur kambustataru, kaschir zar tapitarach, psaansha ashiritam kambustataru tarasitarach ashirangiya. Putindursha zapan anush kusarangiya. Kambusur putinduree yushindarangiya.
13 Moisés estendeu o bastão sobre o Egito, e o Senhor mandou do Leste um vento que soprou sobre o país o dia inteiro e a noite inteira. Quando amanheceu, o vento tinha trazido os gafanhotos.
14 Ashiri putindursha Ijiptosh tsap izuuru tatsitarangiya: uru tipuranllizshutam putindurinandari tatsitarangiya. Ashiri sirútamasta nda ashiru paturusin itaru natpursha putindiree wachpatari paranganaya.
14 Eles se espalharam sobre todo o Egito e invadiram toda aquela região em quantidades enormes, como nunca havia acontecido antes e nunca mais acontecerá.
15 Ashiri izuuru putindar tsapoo purangiya; izuuru zapanirita tsapoo ashchiri yambutarangiya. Ashirucha, tsapoo pamaam izuuru pinasimuna. Sheersin, putindir tatsumma war katungaranganaya. Yuwapur sirútama kachizamash pantsateeru, ichinguroo tatsummaa tpachingayaru, pakchimsha katuchirangu anoo, putindur ichinguru katungaranganaya. Yasinaatstam wanasinaari yambutarangitamta. Wanusee katungarangu, anumunsha warootstam ichinguru katungarangu, minamtiyam nda waru katuchiranganaya. Izuuru ashparit kachingaranganaya.
15 Eles cobriram de tal maneira o chão, que este ficou preto. Devoraram toda a vegetação e todas as frutas das árvores que haviam sobrado da chuva de pedra. Em todo o Egito não sobrou nada verde nas árvores e nas plantas.
16 Ashiri kuraksha parawa mikeeru Móysisee Aaronaatstamta kuruzeeru tárangiya; Nuwcha siyaa Apanlliris kapung tayutaritki, tárangiya.
16 Então o rei mandou chamar imediatamente Moisés e Arão e lhes disse: — Eu pequei contra o
17 Ashiri na in nuwaa yutaritshishiri mapiyngandama. Ashiri shiysha, Móysisee nuwaam Apanllpa tsiyatangi putindir tsipamaama, watam iyaa kapung muntakuwa, misha iyaa pachamaam zandkuwa. Waani kasapanda, kurak Móysisee tárangiya.
17 Agora peço que perdoem o meu pecado ainda esta vez e que orem ao Senhor , seu Deus, para que ele tire de mim este castigo terrível.
18 Ashiri Móysissha kurakush pang' shitungeeru, wishchip xiyeeru, Apanllpa kurakaam tsiyatarangiya.
18 Moisés saiu do palácio e orou a Deus, o Senhor .
19 Ashiri Apanllsha kambusuru kizpur zanganirangiya. Ashiri kambusursha kizpur kuseeru, putindiree arap musap chumbeepip kapeetarangiya. Ashiri ichinguru Ijiptosh yakat putindir tsíparangiya; izuuru pastarangiya.
19 Aí o Senhor fez soprar um vento oeste muito forte, que levantou os gafanhotos e os jogou no mar Vermelho; e não ficou um só gafanhoto em todo o Egito.
20 Itaru, Apanll kurakaa istarangitaa, itaru kuraksha wandari Israelchichee tashitungamaama pachindarangiya.
20 Porém o Senhor fez com que o rei continuasse teimando, e este não deixou que os israelitas fossem embora.
21 Ashiriya, Apanllsha Móysisee tárangiya, kuwish íwar paxayangi. Ashkachush, zarsha kzachiya. Ichingurush Ijiptosh tsap izuuru zar kzachiya. Ashkachu, izuuru kizpur tapichiya; pamaam izuuru pinasachinlliniya, Apanll Móysisee tárangiya.
21 Então o Senhor Deus disse a Moisés: — Levante a mão para o céu a fim de que em todo o Egito haja uma escuridão tão grossa, que possa até ser tocada.
22 Ashiri Móysissha íwar uw paxayarangiya. Ashkachu, zarsha ichingurush Ijiptoshchish tsap izuuru kzatarangiya.
22 Moisés levantou a mão para o céu, e durante três dias uma grande escuridão cobriu todo o Egito.
23 Tuchip zar kizpur tap ashirangiya; nda pamaam waritarangiya. Minsha waanpata napamaam, mishat xiymaam izuuru pinasaranganaya. Itaru, Israelushsha nda tapeerangiya; wandari kaschir ashirangiya.
23 Os egípcios não podiam ver uns aos outros, e naqueles dias ninguém saiu de casa. Porém em todas as casas dos israelitas havia claridade.
24 Ashiri kuraksha paraw anoo pakeeru, yusur Móysisee kuruzirangiya. Kuruzeeru tárangiya; Ashiri nanaa saanipari arap naayarus, Apanllireetsis Taarashipani ungirtatssa. Mishat, saani ashpartis kachingayarus, iparpatis naayarus, Apanllireetsis ungirtashinints, kurak tárangiya. Itaru, chineetsinaaris, opeejareetsis misha wakarareetsis nishuri ichinguru kamingantsa, kurak Móysisee tárangiya.
24 Aí o rei mandou chamar Moisés e lhe disse: — Vocês podem ir adorar a Deus, o
25 Ashiri Móysissha; Ashiri ateesha ashiru, shaana chinish iyaam panachsha. Anoo pachayaruni, muchiruni, anpa iy Taarashipanee ungirtachiniya, Móysis kurakaa tárangiya.
25 Moisés respondeu: — Nesse caso o senhor deveria nos dar os animais para oferecermos em
26 Itaru, misha Móysisi kurakaa tárangiya. Itaru, iy ichingurutanicha wakararpatartini misha opeejarinpatartini naamaam zandkini. Itaru, iy nish minamtiyam chineetsini kamingamaam zandkeezini. ¿Tamashta yaanaatstari chinini wanasiree ipuseeruni, pachayaruni, mucheeruni, Taarashipanee mangini kis ungirtachini? Móysis kurakaa tárangiya.
26 Nós não queremos isso. Nós vamos levar também os nossos animais, e não ficará nenhum, pois temos de escolher alguns para usá-los na adoração a Deus, o Senhor . Enquanto não chegarmos lá, não saberemos quais os animais que deveremos oferecer em sacrifício ao Senhor .
27 Itaru, Apanll yusur kurakush mang' xarashish wayarangiya. Ashiri yusur kurak pachindarangiya Israelchichee zanganimaama.
27 Porém o Senhor fez com que o rei continuasse teimando, e este não deixou que os israelitas saíssem do Egito.
28 Ashiri kuraksha kizpur tsiyantaku; Siysa naangints. Yusur ningeem nuwash napispa. Yusur nuwash kuskachus, ashiri nuwsha tputsireetsi kamachtakchuri, nuw tputsiri siyaa pachachiya. Siyaa nda pakchiyam nayanichiya, tárangiya kurak Móysiseetsi.
28 O rei disse a Moisés: — Saia da minha presença e nunca mais apareça aqui! Pois, no dia em que tornar a me ver, você morrerá!
29 Ashiri Móysissha; Zuraktishcha, naakchuri ayamtaati shiyash pangcheezi, tárangiya.
29 — O senhor está certo — respondeu Moisés. — Nunca mais eu o verei.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Êxodo 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.