Esdras 7

Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ashiri zapishsha 58 masach tushiyramachu anush yuwapur Persiyashuch kurak Artarjeri taarangu, anpur Utaáchich tputs, Esdra sura, Babiloniyash tsap taarangiya. Esdar Aaronarinchichimuncha tputsi, Aaron yuw chtakchuri apanllpaneem kurak kinarangu anu.
1 Alguns anos depois, quando Artaxerxes era rei da Pérsia, um homem chamado Esdras foi da Babilônia para Jerusalém. Ele era descendente de Arão, o Grande Sacerdote . Esdras era filho de Seraías, neto de Azarias, e bisneto de Hilquias;
2 Hilkiyassha wapar Salummuncha.
2 e os seus outros antepassados eram Salum, Zadoque, Aitube,
3 Ahitubsha wapar Amariyasamuncha.
3 Amariá, Azarias, Meraiote,
4 Merayotsha wapar Serayasamuncha.
4 Zeraías, Uzi, Buqui,
5 Buksha wapar Abisuwamuncha.
5 Abisua, Fineias e Eleazar, que era filho de Arão, o Grande Sacerdote.
6 Esdar Apanllee kuk tayapstampani taarangiya. Yuwaa Taarashipan, Israelchich Apanllirini, Móysisarinee kamachtarangu, anoo Esdarsha ichingaru yasarangiya. Ashiri Apanllimun mang' taturangu, Apanllsha uru Esdraa istarangiya. Esdar watsapunip kanapumaam zandku, kurakaa Artarjeree masharangu, uwsha kukoo nda kapeetarangiya. Ashiri waritachparee. Kanapungi tsapunpish, tárangiya,
6 Esdras era mestre da Lei e conhecia muito bem a Lei de Moisés, dada pelo Senhor , o Deus de Israel. Ele foi falar com o rei Artaxerxes, e este lhe deu tudo o que pediu porque o Senhor abençoava Esdras. Assim Esdras foi da Babilônia para Jerusalém
7 Ashiri Artarjeri 7 masach Persiyashcheem kurak kinaru taachu, anush Esdar Israelchichpa tputs apanllpantam, mishat Leviychichtam, Apanllee yasimpantam, Apanllee pang' ksutamapanitam, apanllpaneem istamapanitam yápandayarandsin, Babiloniyaa tsap kasayarusin, Irusarinap naataranganaya.
7 com um grupo de israelitas, entre os quais havia sacerdotes, levitas e músicos, guardas e servidores do Templo. Isso foi no sétimo ano do reinado de Artaxerxes. Eles saíram da Babilônia no dia primeiro do primeiro mês e, com a ajuda de Deus, chegaram a Jerusalém no dia primeiro do quinto mês.
10 — ausente —
10 Esdras havia dedicado a sua vida a estudar, e a praticar a Lei do Senhor , e a ensinar todos os seus mandamentos ao povo de Israel.
11 Ashirucha, Kurak Artarjeri; Watam Esdar kizpur Apanllee mangoonkuwa.
11 Esta é a cópia da carta que o rei Artaxerxes entregou ao sacerdote Esdras, o mestre da Lei , que conhecia bem todas as leis e mandamentos que o Senhor tinha dado a Israel:
12 Ashiri kirakamun átu, kurak Artarjeri yandarangiya.
12 “Esta carta de Artaxerxes, o rei dos reis, é para o sacerdote Esdras, o mestre da Lei do Deus do céu : Saudações.
13 Ashiri nuw shiyaa atina, Shiyachich tputs, Israelchich, yuw nuwash tsapuni taakana an, wandaya Irusarinap kanapumaam zandkusin, shiyapa kanapchinllinpa. Apanllpantam tputs zandkusin, Leviychichtam tputs waana zandkusin, kanapchinllinpa, átana.
13 Ordeno que, de todo o meu reino, podem ir com você para Jerusalém todos os israelitas que quiserem, isto é, gente do povo, sacerdotes e levitas .
14 Ashiri shiysha kanapkachush, yasangcha. ¿Kamapa Utaáchich tputs Apanllee wamachtash payukanaya? anoo yasangcha. Shiy uru Apanllee kuk payuksha. Ashiri yasangcha. Anoom nuw shiyaa zanganchinllpa. Mishat, yuw tputs nuwaam istakana anu, 7 tputsi yasamaam zandkitamsinaya.
14 Eu, o rei, junto com os meus sete conselheiros, mando que você vá a Jerusalém e a Judá para ver se a Lei do seu Deus, que lhe foi entregue, está sendo bem-obedecida.
15 Ashiri nuwsha istampanpatatam oroo chumbeepimashee, mishat oroo mburshimasheetstam shiyaam mangutariti panachinipa. Shiysha anoo Irusarinush kuskachush, Apanllish pang' wayangcha. Ashiri naakchush, kurikee yáyarush payutachcha.
15 Leve as ofertas de ouro e de prata que eu e os meus conselheiros queremos dar ao Deus de Israel, que tem o seu Templo em Jerusalém.
16 Mishat, Babiloniyashuchtam tputs waana zandkusin, shiyaam mangutari orootstam panachpasinaya. Ashiri shiysha anoo ichinguru yángcha. Mishat, shiyachich tputs, apanllpantamta, Apanlleem pang' Irusarinush kurikee, mishat maachtaatstam mangutari shiyaam panachinllinaya. Ashiri shiysha anoo yáyarush, Apanllish pang' wayangcha.
16 Leve também toda a prata e ouro que recolheu na província da Babilônia e as ofertas que o povo israelita e os seus sacerdotes deram para o Templo do seu Deus em Jerusalém.
17 Ashiri anpa kurik pxanxangcha, wakaraatstam, mishat wakaraatstam wip, mishat opeejaatstam wip, mishat yuw maachta Apanlleem urutari wayakis, tirikoo, vinoo aship paxanxeerush Irusarinush Apanllish pang' muchingcha.
17 “Use esse dinheiro com cuidado, comprando com ele touros, carneiros, ovelhas, cereais e vinho, para oferecer no altar do Templo de Jerusalém.
18 Ashiri yuwaa ur chumbeepimash, misha ortam mburshimashi katuchim taaru, anoo shiysha ipunashpatish Apanllpat yasayarus, yuw siyaam wanasiri anumari shingtsa.
18 Com o ouro e a prata que sobrarem, compre qualquer coisa que você e os seus companheiros quiserem, de acordo com a vontade do seu Deus.
19 Itaru, shiysha yuwaa tputs maacheetsi Apanlleem kizpur wanasiri wayarangana, anoo shiysha yáyarush, Apanllish pang' izuuru wanasiritam wayangcha, Apanllee ungirtamaama.
19 Os objetos que lhe foram dados para serem usados nos serviços do Templo, você os entregará a Deus em Jerusalém.
20 Ashiri Apanllireemis pang' maachi pshatakinaariya, ashiriya, nuwaanaatsi kurikiri ksutamapaneem mashangcha. Uwsha shiyaam panachiya.
20 E qualquer outra coisa que precisar para o Templo será paga pela tesouraria do rei.
21 Mishat, nuw kuraki Artarjeri, ichinguroo kurikee ksutamapani tputs yuw kung Eufratis arachich taakana anoo kamachtakina. Apanllpan Esdar mashku, siysa anoo panangtsa. Zapshtarintspa. Mikeerus panangtsa, atina. Esdraa watam Apanllee waamari kasiru anoo kapung mangoonkiya. Apanllee kamachtamarini ichinguru yasakiya. Apanlleetstam kuk tputseem tayapstakiya. Ashiri siysa istangtsa. Xarashish wayarintspa.
21 “Eu, o rei Artaxerxes, ordeno a todos os tesoureiros da província do Eufrates-Oeste que entreguem imediatamente ao sacerdote Esdras, o mestre da Lei do Deus do céu, tudo o que ele pedir,
22 Ashiri uwsha siyaa maacheetsi mashku siysa
22 até no máximo três mil e quatrocentos quilos de prata, doze mil e quinhentos quilos de trigo, dois mil litros de vinho, dois mil litros de azeite e sal à vontade.
23 Ashiri Apanll kanindush taaku anoom waanshu pang' wayamaam kamachtaku, anoo siysa ichinguru yáyarus panangtsa. Mikeerus panangtsa. Ndunnaa ashkus, nuwaa Apanll wanichparee. Ipareetstamti, mishat tputsireetstamti ichingaru wanichtamparee. Ashiri siysa mangiptis taangtsa.
23 Deverão ser cumpridas com todo o cuidado as ordens que o Deus do céu der a respeito do seu Templo, para que assim eu tenha a certeza de que ele nunca ficará irado comigo nem com os meus descendentes que forem reis depois de mim.
24 Mishat, siysa kurikee yampanis, apanllpanee tputs kurikee yamaam mashintspa. Mishat, Leviychicheetstam, Apanllish pang' yasimpan taakana, anootstam, mishat Apanllish pang' ksutamapaneetstam, Kurikee pananda, tárintspa.
24 Vocês estão proibidos de cobrar qualquer imposto dos sacerdotes, dos levitas, dos músicos, dos guardas e servidores do Templo ou de qualquer outra pessoa ligada a esse Templo.
25 Ashiri shiyaatssha Esdra atitamana. Apanll shiyaa mangeemish kapung panarangiya waanaatsee mangoonamaama. Ashiri shiysha tputsee ipusangcha, tputspat tsiyatssee wanasiri yaramaama. Mishat, gobernadoroomtam ipusangcha. Tputsee ichinguru istachu, anoom natstayarush, wayangcha, kung Eufratis arachich taakana anoo ksutamaama. Yuw Apanllee kuk mangoonkana anoo ipusangcha. Itaru, shiysha ichinguru tputsee Apanllee kuk tayapstangcha. Nda mangoonkana anoo, misha yuwaatstam mangoonkana anootstam tayaspatangcha.
25 “E você, Esdras, usando a sabedoria que o seu Deus lhe deu, nomeie administradores e juízes para governarem todo o povo da província do Eufrates-Oeste, isto é, todos os que conhecem as leis do seu Deus; e ensine essas leis aos que não as conhecem.
26 Ashiri tputssha Apanllee kamachtamarinee payumaam ngatkusin, misha nuwaatstam kuki nda payuksin, shiysha waneengcha. Pachamaam waritariya. Nduniya ashiru arap minup tsap zanganingcha. Nduniya ashiru, Kurik tuwapangi, tángcha. Kurikee tuwapamaam ngatkeesinaya, tumanangtsa.
26 Quem desobedecer às leis do seu Deus ou às leis do reino será castigado imediatamente: será morto, ou expulso do país, ou preso, ou as suas propriedades serão tomadas.”
27 Esdar Apanllpa tsiyatku, Apaa, shiy kizpurtishcha. Shiyaa iycha aparini. Iyaa zitaminarini kapung istarangsha. Na iyaatstam istaktamsha. Kurakaa mangu p'tseerangush, shiyaamtam pangish Irusarinash kizpur wanasir wayamaam iyaa kamachtarangiya.
27 Esdras disse: — Louvado seja o
28 Mishat, shiy nuwaa istarangush, Persiyashuch kurak, istampantam, ichingarusin nuwaa waanasir naparanganaya. Nuwaa chinampa tsiyatarangsin, Shaana Israelchichee tputs yuw kizpur wanasiri anoo tushaneeyarush, washunand ipuneerus, saanpee tsapunis kanapungtsa, nuwaa táranganaya. Ashiri Apaa, shiyamun mangi ksakina, Esdar Apanllpa tsiyatku ántar ashirangiya.
28 Pois, sabendo que o Senhor estava comigo, criei coragem e conquistei a boa vontade do rei, dos seus conselheiros e de todos os seus oficiais poderosos. Assim o Senhor , meu Deus, me animou, e eu consegui convencer muitos chefes dos grupos de famílias de Israel a voltarem comigo para a nossa terra.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Esdras 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.